Ulmeajakirjal Reaktor on oktoobris sünnipäev ja nagu teada, pole sünnipäev mitte iga päev. Nii otsustasime toimetusega, et teeme oktoobris midagi teistmoodi.
Kuna päris-päris alguses oli Reaktori sünni tõukajaks vajadus luua koht, kus saaks avaldada Eesti autorite ulmeloomingut, otsustasime, et tulgu ülilühijutud.

Nii et siis:
Armas Reaktori praegune või tulevane autor, juba end tõestanud kirjanik või tuleviku lootus (igast saapapuhastajast võib ju saada miljonär, miks mitte siis igast kirjutajast kirjanik). Ootame sinu 50–300-sõnalist ulmejuttu, et avaldada see Reaktori kolmanda sünnipäeva numbris.
Tegu pole jutuvõistlusega, auhindu ja kohti ei jagata ning toimetusel ning nende perekonnaliikmetel on õigus osa võtta. Milline jutt on avaldatav ja milline pole küllalt hea, otsustab toimetus.
Oma kaastööd palume saata hiljemalt 23. oktoobriks Reaktori toimetuse meiliaadressil toimetus@ulmeajakiri.ee, pannes oma kirjatöö e-kirja manusena kaasa. Manuse vormingute puhul palume meeles pidada, et Reaktor on veebiajakiri ja failid peavad olema vormingus, mida on kerge muuta kodulehe jaoks vajalikule kujule, st. TXT, RTF, DOC, ODD või DOCX.

Lühijuttudest


Ülilühikesi jutte kirjutatakse, kuid harvemini kui võiks arvata. Vaatamata sellele on ka neil oma jaotus ja mõõdupuud. Ingliskeelne Vikipeedia ei ole päris kindel, kas flash fiction (ülilühike jutt - välkjutt) on kuni 300 või kuni 1000 sõna pikk. Hiinas kasutatakse sellise jutu vormi kohta aga tihti sõna „suitsujutt“, sest lugeja peab jõudma selle lugemise ajal tõmmata ühe suitsu. Termineid on veel, erilisematest näiteks „postkaardijutt“ – jutt, mis mahub postkaardile.

Internet väidab, et kõige lühema ulmejutu kirjutas Forrest J. Ackerman aastal 1973 ja see koosnes vaid ühest tähest "F", millele annab konteksti pealkiri "Cosmic Report Card: Earth".
http://everything2.com/title/Shortest+science+fiction+story+ever

Ülilühikesi jutte on kirjutanud ka paljud kuulsad kirjanikud. Näitena võib vaadata raamatu "100 Great Science Fiction Short Short Stories" autorite nimekirja, kust leiab näiteks järgmised kirjanikud: Isaac Asimov, George R. R. Martin, Larry Niven jt, kokku 100 juttu 70 kirjanikult.
www.iblist.com/book7583.htm

Ülilühikestes juttudes on tüüpiliselt olemas kõik pikemate juttude osad: kangelane, konflikt või takistus või komplikatsioon ning jutu lahendus. Jutu lühiduse tõttu võib mõni neist osadest jääda aga otsesõnu välja kirjutamata, jäädes varjatuks või edasi antuks jutu tegevusega. Nii on ülilühikeste juttude puhul üsna tavaline, et erinevad inimesed saavad samast jutust erinevalt aru.
Nii lühikese jutu kirjutamine on nagu kirjanduslik mustkunst. Lühikesse loosse tuleb mahutada palju rohkem, kui alguses paistab.
Mõned soovitused, mis pole kindlasti reeglid, ülilühikese jutu kirjutamiseks (lühendatult lehelt http://www.creative-writing-now.com/short-short-stories.html)
Mõistlik oleks alustada loo haripunktile võimalikult lähedalt. Lühikese loo puhul pole aega kogu eellugu kirja panna. Isegi veerand eelloost võib olla liiga palju.
Lühikeses loos tuleks püsida loo jaoks kõige tähtsamate asjade juures. Kaunid vaated nende kauniduse pärast või ajaloolised tagasivaated lugeja silmaringi avardamise pärast on tõenäoliselt liiast.
Ka lühijuttudega saab edasi anda detailseid pilte ja kirjeldusi, täpselt nagu pikemate juttude puhul. Oluline on vaid valida need kõige tähtsamad, need, mis annavad olustiku ja emotsiooni kõige paremini edasi, need, millest võib lugeja ka ülejäänud detailid tuletada.

Reaktori toimetus loodab, et oktoobris saame sünnipäevanumbris avaldada palju häid lühijutte.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0996)