Mul avanes oktoobrikuus võimalus külastada kena Zagrebi linna, kus toimus üks hästi väike kirjandusfestival. Selle korraldajad teadsid, et mul on miski puutumus ulmekirjandusega ning sättisid seepärast ühe kokkusaamise ja intervjuu Horvaatia ulmeajakirja „Sirius B“ peatoimetaja Davorin Horakiga.
Nii et me lobisesime Davoriniga umbes tunnikese ja vahetasime mõtteid Eesti ja Horvaatia ulmeasjade kohta. Davorin oli leidnud internetist ühe Raul Sulbi artikli meie fandomi elu kohta ja uuris, et kas on tõsi, et meil ilmub 60-80 tõlkeromaani aastas. Et see olla ikka väga kõva number. Me siis võtsime viimase „Stalkeri“ nominatsiooni ette ja veendusime, et tõesti nii on. Paraku on Eestis samuti nagu Horvaatias asjalikku žanriulmet vähe ja peamiselt tõlgitakse YA sarju ja debüütromaane ning igasugust messidel kirjastusele kaela müüdud vampiirikaid või algajate võluritüdrukute seiklusi.
Kaugele Horvaatiasse oli Davorinile Eesti ulme kohta interneti järgi paistnud, et meil on üks kõva võrguajakiri nimega „Algernon“. Ma pidin teda siin pisut parandama ja täpsustama, et Eesti fandomi peamine elus lehekülg on ikkagi „Reaktor“ ja „Algernon“ on pigem üks ajaloolisi Eesti ulme sünnikodusid. Davorin oli siis väga huvitatud, et kas „Reaktorist“ midagi ingliskeelset ka lugeda on, ja ma kinnitasin talle, et ühe ingliskeelse numbri tegemine peaks plaanis olema küll. Veel tuli muidugi jutuks Estcon või pigem siis, et kuipalju see üritus tavalise ja igava coni moodi on või ei ole.
Ning muidugi näitasin ma Davorinile „Ulmekirjanduse BAASi“ ja tema pidi tunnistama, et ega ta miskit analoogilist žanripõhist andmekogu ei tea. Me otsisime BAASist ka horvaadi kirjanikke (näiteks Krunosalv Gernhart ja Danijel Bogdanovič) aga ei leidnud ühtegi.
„Sirius B“ on paberil ilmuv ajakiri ja sama kirjastus annab välja ka ulmeraamatuid. Paar ajakirjanumbrit sain ma Eestis jagamiseks kaasa. „Sirius B“ võtaks väga hea meelega ka mõne Eesti tõlkeloo avaldada, kui kellelgi oleks sobiv ingliskeelne tekst pakkuda.
Kui Eesti ulmefänn Zagrebi satub, siis tasuks tal läbi astuda kesklinnas „Dubrovniki“ hotelli alt, raamatupoest „Integral“, kus on hea valik ingliskeelset ulmet ja koomikseid. Üks väga lahe ulmekoht Zagrebis on ka kõrts nimega „Tolkien House“, mis ennemalt asus Zagrebi Toompeal, aga nüüd on all-linnas. Ja siis muidugi Jules Verne’i teemaline steampunk kõrts „22 miles“. Mõlemad on Facebookist leitavad.
