karpRobotid on muutunud meie ühiskonna lahutamatuks osaks - alustades kultusfilmiga „Terminaator“ ning lõpetades tänapäeva tööstuses rakenduse leidnud automaatikaga. Ülikoolide juures toimetavad robotiklubid, kes peavad võistlusi, kelle ehitatud robot on kõige kiirem, tugevam või/ja osavam. Isiklikult huvitab mind aga, millal hakatakse korraldama grandioosseid robotite võitlusi, kuhu võib tulla iga kodanik ning vaatemängu juurde pakutaks ka kartuliputru praekapsaga…

Aigar Alaveer, lauamängukirjastuse 2d6 asutaja, pole ei Eesti lauamängumaastikul ega ka Reaktori lugejatele tundmatu. Reaktori 2013 novembrinumbris lahkasime tema enda mängu “Kabelimats“, kuid nüüd on härra tulnud välja uue mänguga. Sel korral on ta mängu koostamise raske töö jätnud teiste hoolde ning kasutanud teise mehe loomingut (huvitaval kombel aga ei ole mängukarbil autori nime – Tom Norfolk on see mees). Ausaltöeldes olen ma tema otsusega täitsa rahul – „Robotite kakelung“ on tublisti tummisem amps, kui 2d6 kirjastuse poolt välja antud eelmainitud mäng.

Aga alustame ikkagi halvast ning jätame positiivsed küljed magustoiduks. Aigar küll luges mulle mängu andes sõnad peale, et ma jälle kujundusliku poole kallal ei näriks, kuid ma ei saa sinna midagi parata. Kui kaardile otsa vaadates jääb silma vaid kahtlaselt LED-lambi sümbolit meenutav ollus, millele võib (kuid ei pruugi) olla juurde joonistatud mõni veel kahtlasem junn, siis mis suuremast kujundusest me rääkida saame. Ka nimede puhul ei ole just täheldada mahlakat kujutlusvõimelendu: muidurobot, püssirobot, augurobot, vikatirobot. Vahest kõige lahedam nimi on tampijarobot, kuid olgem ausad – esmamulje karpi avades jääb kesiseks.

tampija

Aga mida selles mängus siis head on? Esiteks suur mängijate hulga vahemik, mis karbi järgi lubab küll 2-5 mängijat kaartide kallale, kuid reaalsuses võib seda tublisti laiendada. Kord sai mängitud kaheksa mängijaga ning kirjastaja märkus, et sellise kambaga mängides ei pruugi mõni üldse oma käigunigi jõuda, sai tõeks. On see positiivne omadus? Saab rohkem inimesi koleda mänguga hirmutada? Pärast mitmeid mängukordi tuleb tunnistada, et minimalistliku kesta all on peidus täitsa tõsine ning oma nõksudest pakatav kaardimäng.

Mängureeglid on ülimalt lihtsad: oma käigu ajal võid sa mängida kaarte ning ühe robotiga rünnata. Igal kaardil on oma tugevus ning kõige olulisemaks reegliks on see, et oma käigu lõpuks peab mängija olema hävitanud vähemalt ühe roboti. Suutmata tappa kellegi teise mehaanilist elukat, võib selleks olla ka enda kogumis (mis siis tähistab mängija ees olevaid roboteid) olev kaart. Enamuse robotite juures on ka tema eriomadus, mis rakendub kaardi õigetpidi pööramisel ja seejärel mingil moel mängureegleid väänab. Näiteks peab tampijarobot jätkama tümitamist niikaua, kuni ta ise hukka saab või rünnatavas kogumis vastased otsa saavad.

robotid

Mäng kestab niikaua, kuni alles on vaid ühe mängija robotid. Kuna mängija poolt mängu toodavate kaartide hulk on piiratud vaid käes olevate kaartidega, võib eriomadustega kaartide mängutoomisega teha vastastele enne või pärast rünnakut kõvasti kahju. Näiteks saab püssirobotitega vaenlase tugevaid kaarte vajadusel/võimalusel „pehmendada“ või siis vikatirobotiga üldse kogumist eemaldada. Rahustajarobotiga saab juba õigetpidi pööratud kaarte taas tagurpidi pöörata, et nende eriomadust seejärel uuesti kasutada. Võimalusi on mängijale antud omajagu. Kahjuks piiravad strateegilist planeerimist mängureeglid, mis ei luba omaenda kogumis tagurpidi olevate robotitega mängu käigus tutvuda. Kuid ega see vist suuremalt jaolt mõtlemismäng ei olegi.

Kuna võidab vaid üks kogum, siis on liidud kohutavalt lühiajalised, kestes harva rohkem kui üks-kaks käiku. Enamasti püütakse rünnata rohkeimate kaartidega või tugevaima pealmise robotiga mängijat. Samas on liidud tavalised juhul, kui mõni mängija on oma kogumi peale suutnud koguda hea combo, mida siis ühiselt lammutada püütakse.

„Stak Bots“ võib olla esialgu oma kujundusliku poole pealt küll mõningatele mänguritele ehmatav, kuid omapärase kunstistiili ning lihtsate reeglite taga peitub pisut munchkinlik ning väga suuresti üksteisele keeramisele ehitatud mõnus mänguke. Kui otsida midagi grandioosset või süvastrateegilist, siis tasub edasi kaeda, kuid kui õhtu eesmärgiks on sõpradega midagi õlle, veini või lihtsalt seltskondliku melu kõrvale mängida midagi kevadiselt kerget, lõbusat ning põnevat, on Robotite kakelung täitsa paras meelelahutus.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0613)