
Detsembrikuu teine reedel Tartus ja Õlleministeeriumis oli nagu iga kuu teine reede. Ulmefännide kogunemise, õllejoomise ja muu pläraga. Oli? Aga näe polnud. Sest sellele reedele järgnes laupäev, mis kandis endas pidulikumat sorti üritust kirjanike majas.
Reaktoripoisid tähistasid ajakirja kolmandat sünnipäeva, kirjastus Fantaasia aga väärikat teismeiga - aastat 15. Nii võttiski kõigepealt sel tähtsal sündmusel sõna Eva Luts. Rääkis kirjastuse sünniloost ja plaanidest. Seejärel sai sõna Ats ehk Siim Veskimees ehk... no las ta olla. Poliitikast me ulmeüritusel ei räägi :) Ei räägi ka siin. Ats rääkis samuti paar sõna edasistest plaanidest, veidi rohkem hiljuti trükivalgust näinud raamatust. "Haldjaradade ahvatlusest".
Pärast Atsi kõnelesid Reaktori-poisid. Metsavana rääkis vana loo sellest, kuidas nad Saaremaal käisid ajakirja konseptsiooni ja nime välja mõtlemas. Aga vanad lood on just need, mis loovad sideme tänase ja eilse vahel. Ning kunagi ei või teada, kas saalis istub mõni selline, kes pole veel kuulnud Reaktori sünnilugu. Ja selgus, et Reaktor on vahepeal saanud endale kaks uut vabatahtliku töötajat, lisaks kolmele vaalale – Metsavanale, Mandile ja Ovele. Töös löövad usinalt kaasa Artur Räpp ja Mirjam Proos. Viimane on õige hiljutine täiendus poistele. Loodetavasti hajutab ta veidi Reaktori maskuliinsust. Igatahes, jõudu talle! Pole hullemat tööd, kui lugeda toorevõitu käsikirju. Ning vaielda jäärapäiste autoritega, kes on veendunud, et tema iga koma on püha. Või mittekoma.

Metsavana tegi muu hulgas ka korraliku statistilise ülevaate Reaktori elust- olust. Mõned faktid: Jaanuaris ilmub ajakirja 40. number; veebil on kokku aga 200 000 lehevaatamist ning 31 000 unikaalset külastajat; tekstidest on "21. detsember" endiselt loetuim jutt, järgnevad tõlketekstid Putka ja Kollane lumi. Populaarne on ka Mangabaruto mangakoomiks.
Ja mõned natuke veidravõitu tõsiasjad – otsisõnadest on "Stalker" teisel kohal, "Gongapuuhaldjas" neljandal ja "Kuu ordu" populaarsuselt viies, millega jõutud läbi otsimootorite Reaktorisse. "Esimene on muidugi Reaktor," märkis Metsavana, sõnades, et ilmselt on palju tuumaenergeetika huvilisi olnud üsna pettunud. "Üldiselt on igaste väga obskuursete otsingutega meie veebi satutud, nii, et otsimootoritel arenguruumi küll. Mõned näited: „katkiste hammaste luuletus“, „kas kaku kabel on olemas“, „kael kange ja kõrvad kohisevad“ jne. "
Mirjam üritas ka premeerida Reaktori võistlusele saadetud parimate minijuttude autoreid, selgus aga, et neist ühtegi polnud kohal. Kahju küll, auhinnad läksid riiulisse oma aega ootama. "Kas meil on riiul?" tundis Mirjam huvi. Ove teatas, et nüüd on.
Pärast Reaktori ja Fantaasia teemakohaseid ettekandeid sai sõna Jüri Kallas, kes rääkis ulmegetost. Mõistes ja sellest, mis on see endiselt teemakohane. Miks on ta oluline asi, millest tuleb ikka ja taas rääkida. Sellest tuleb loodetavasti Jyrka enda refereering.
Pärast ametlikku osa jaotus töö sektsioonidesse. Nagu ikka. Paljud vanad tuttavad said kokku, mõned aga leidsid uue vestluspartneri. Muuseas, täiesti isiklikus plaanis oli mul tuline hea meel öelda tere Triinu Meresele. Ja ka Telqile. Prominentsemaid fändomi tegelasi oli sel üritusel lausa hulgi, võibolla ära nimetada perekond Sootake ja Veiko Belialsi. Aga nagu öeldud, oli, kellega juttu ajada, oli, kellega õlut juua. Sest õlut jagus.
Hiljem suunduti sedasamust märjukest manustama Õlleministeeriumi. Ning hea õlu lõppes seal õhtu edenedes sootumaks. Ning ka toit sai otsa. Niisiis võib öelda, et ulmefännid sõid ja jõid Õlleministeeriumi tühjaks.
Ta elagu! Ikka Reaktor :)
Pildistasid Krafinna ja Ragnar Vutt.