"Enne nende poomist" on Joe Abercrombie poolt kirjutatud
fantasy triloogia "Esimene seadus" teine raamat. Esimene raamat on mul juba
Reaktori augustinumbris arvustatud ning mäletatavasti sümpatiseerib see autor mulle just selle poolest, et ta ajab enam-vähem sama rida, mida Georg R.R. Martin oma "Jää ja tule lauluga". Siinsele lugejale võiks see tähendada tempokat lugu realistlikuna tunduvas maailmas koos värvikate ja mitmepalgeliste karakteritega.
Kui esimene raamat tundus lõpuks ikka olevat nagu üks suur sissejuhatus järjele, kus lõpuks kõik tegelased saadi omadele kohtadele, et järgmise teosega loole koheselt stardipauk anda, siis tuleb tunnistada, et nii läkski. "Enne nende poomist" läheb kohe kiiruga käima, olustik on eelnevalt juba selge ning seda üle ei korrata. Erinevalt esimesest raamatust, kus mitu liini maailma eri nurkadest alguse saanuna lõpuks tervikuks põimusid ja ühele pildile tulid, on lugejal hulga lihtsam jutustuse kulgu jälgida. Uniooni pealinnast saavad kolm lookest kenasti minema juba tuttavate karakteritega ning nõnda kindlalt käivad need ka raamatu lõpuni välja. Üllatusi juhtub, nii et olge valmis.
Üks jutulõng arutab siis sõjakonflikti põhjas barbaritega. Siin saab värvikalt aimu suurest lahingust ning selle kaosest. Saab maitsta nii võitu kui kaotust. Üldsegi paneb mõtlema, kui mitmes lahingus meie ajaloos on antud sõduritele käsk, "abi on tulekul, mitte taganeda", kui tegemist on puhta valega. Väga meeldib ka mõnede eelnevalt kõrvaltegelasena paistnud karakterite täpsem välja-joonistumine, eriti kolonel Westi ja prints Ladisla kannatuste näol. Kummalisel kombel meenus mu enda kogemus ajateenistuse "näljanädalast", kus tuli päevi ilma talvevarustuseta lumises metsas toime tulla ning näha kõige šeffimaid linnamehi, erinevalt teistest võitlejatest, paari päevaga muutumas Balti Jaama pompsikuteks.
Teine paralleelselt jooksev lugu leiab aset liivases palavuses, üle mere lõunas, Gurkhuli mandri poolsaare otsas asuvas linnas Dagoska. See on Uniooni impeeriumile kuuluv täpike kaardil, mida lõunalased maialt piirama on asunud. Armastatud lombakas Sandor dan Glokta sinna purjetabki, et esindada Uniooni kõrgemat võimu ja teha võimatut - ilma lisaressurssideta mitte lasta linnal langeda vaenlase kätte. Loomulikult saab jälgida ka Glotka põhitööd - kinnivõetute julma piinamist, mis mulle triloogia alguses väga vastumeelt lugemine oli, kuid nüüd, mil sellega rohkem harjuda olen jõudnud, hoopis haiglaselt meelelahutuslik tundub.
Kolmas liin meenutab siis
fantasy rollimängu seiklust. Võlur koos õpilasega, barbar, rajaleidja-bard, rüütel ja
"chaotic-evil" salamõrtsukas, umbes sellised need D&D karakterite klassid vist oleks, lähevad üle mere, maa ja mägede, maailma lõppu, et saada enda kätte võimas maagiavidin. Lugu ise on aga kõike muud kui tüüpiline rollimängu seiklus. Siin kipub lugemine kohati venima, nagu ühele pikale rännakule kohane, kuid juhtub ka ootamatuid asju. Üks seiklejatest saab rännakul vigastada ning seda pean selle raamatu tipphetkeks. Eriti see pisike peatükk, kus kannataja korraks pildi ette saab - väga hästi kirjutatud! Ka selles jutuliinis leiavad aset erinevad karakterite arengud ja tulevad ilmsiks uued saladused, mis annavad nende tegusid paremini mõista.
Kogu raamatu vältel tulevad esile killud selle maailma ajaloost ja mütoloogiast, mis selles loos endast üha tähtsamat rolli kujutavad ning kogu inimestevaheline konflikt loo edenedes järjest marginaalsem tundub. Lisaks meeldib see, kuidas lugu antakse edasi läbi erinevate karakterite silmade. Kohati on imekspandav, kuidas autor suudab mõnda asja nii elavalt kirjeldada, justkui oleks ta ise midagi kirjapandust läbi elanud.
Lõplikuks hinnanguks ma päris maksimumi ei annaks. Maailm meeldib, põnevaid momente oli, kuid kriisid lahenesid kuidagi liiga pehme maandumisega. Raamatu lõpuks jõuavad kõik kolm jutuliini kindlasse lõpp-punkti, kuid lugu ei ole kaugeltki läbi. Ikka tahan teada, mis siis edasi saab ja loodan triloogia viimasest raamatust ka saamata jäänud raputust kogeda.
Kiitused ka tõlkijatele ja trükkijatele, kes teise osa nii kiirelt lugejateni said tuua. Jään kolmandat osa ootama.