tomberg

Eesti ulmetähed


Jaak Tomberg on üks väheseid kirjandusteadlasi Eestis, kes tegeleb süvitsi ulmega. Eesti ulmelugejale võiks olla tuttav tema kaastõlkes ilmunud William Gibsoni "Põlev kroom", ent tema tegevusala kaldub pigem kirjandusteooriasse. Ta on Sven Vabari ja Mari Laanistega toimetanud 2013. aastal ilmunud "Katsed nimetada saart: Kogumik eesti fantastikakriitika hetkeseisust". Oma uurimustega on ta saavutanud ka rahvusvahelist tunnustust. Võib arvata, et tema tegevus aitab tõsta ulmekirjanduse prestiiži ka kohalikul teadusmaastikul ning et tema saadud auhind inspireerib teadureid põhjalikumalt ette võtma ka kohalikku ulmeloomingut.

1. Mida praegu loed?
China Mieville'i "Embassytown". Loen juba teist korda. Semiootika algkursus ulmikutele.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Naelutab ikka haamer. Aga ilukirjandusliku haamrikogemuse saan harilikult sellest, kui minuni jõuab tundmus, et tekstis pole sisu ja vorm lahutatavad - tundmus selles, et teatud asju saab öelda ainult selles konkreetses sõnastuses ja mitte teistmoodi. Teisisõnu, mulle meeldib lugeda ainuvõimalikke lauseid.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Ridley Scotti "Blade Runner" (director's cut, ilma voice-overita) - seni ületamata ja ülivõimsa atmosfääriga mõtisklus selle kohta, mis teeb läänelikus linnaruumis inimesest inimese.

William Gibsoni "Pattern Recognition". Erakordselt tähelepanelik ja taktitundeline kultuuritunnetus. Vaidlused selle üle, kas tegu on või ei ole ulmega, on jätkuvalt väga teretulnud.

Stanislav Lemi "Solaris". Lem maadleb teadusliku fantastika võrdlemisi nigelate "sünnipäraste eeldustega" tõelise võõruse kirjeldamiseks ning tuleb ülesandega suurepäraselt toime.

TÜ teadur sai maineka auhinna.


Maailma vanim ja suurim teadusliku fantastika uurijaid koondav ühing SFRA (Science Fiction Research Association) määras ühe oma kahest aastaauhinnast Tartu ülikooli eesti kirjanduse teadurile Jaak Tombergile.
Ajakirjas Science Fiction Studies ilmunud Tombergi essee „On the Double Vision of Realism and SF Estrangement in Gibson’s Bigend Trilogy“ hinnati eelmise aasta parimaks kriitiliseks artikliks. Tombergi sõnul on talle alati pakkunud huvi nii teadusliku fantastika võime mõtestada tehnoloogilist nüüdiskultuuri kui ka nüüdisrealistilike tekstide usutavus.
Võidu toonud artiklis analüüsis ta Kanada kirjaniku William Gibsoni kolmes viimases romaanis esitatud kultuurikirjeldusi. „Minu artikkel püüab analüüsida selle nüüdisaegse ühtelangevuse poeetilisi, filosoofilisi ja kultuuriteoreetilisi tingimusi. Lähtun hüpoteesist, et mida tehnoloogilisemaks ja tehniliselt intensiivsemaks muutub meie igapäevareaalsus, seda teaduslik-fantastilisemaks muutub kirjandustekst, mis seda tegelikkust püüab realistliku usutavusega kajastada,“ seletas teadur.
Elutöö auhinna panuse eest ulme- ja fantaasiakirjandusse sai kirjanik, kriitik ja õppejõud Joan Gordon.
Auhinnad antakse võitjatele üle maikuus USA-s Madisonis, SFRA aastakonverentsil. Tombergi artikkel ilmub täiendatud ja edasiarendatud kujul ka eesti keeles tema järgmises uurimuses „Kuidas täita soovi. Kirjandus ja utoopiline potentsiaal“.

Teate edastas Tartu ülikooli pressiesindaja Virge Tamme

Baasi kuu arvustus valitud


Veebruar oli Ulmekirjanduse Baasis väga lahja kuu – kui ma õigesti lugesin, siis ainult 39 arvustust ja erilisi üllatusi ei olnud. Ka arvustuste sisu ja kvaliteedi osas üllatusi ei olnud: üks tegelane tõmbab kõigele kuivalt ja täpselt vett peale, üks paneb üles suhteliselt asjalikke hoiatusi, mida mitte mingil juhul lugeda ei tasu, kaks tegelast – üks läbi valjuhäälsete loosungite, teine läbi isikliku eeskuju – tõestavad jätkuvalt, et tõelisele ulmesõbrale on aju liigne organ, ja näpuotsaga täidavad teisedki seda paljus isikliku lugemispäeviku stiilis. Kuigi rõhutan, et kõik arvustused on omal kohal ja baas oleks nendeta vaesem, muutis see mu töö raskemaks – kuu arvustus peaks millegi poolest ulmele oluline olema ja seetõttu pean tunnistama, et ega mul midagi väga valida ei olnudki, annan selle arvustusele, mis on antud raamatule, mida ma lehitsesin, suutmata sundida end lugema, ja kuna see on esimene arvustus ja romaanile ja sealjuures eesti teosele, on tunnustus koos järgmise kuu arvustuse määramise õigusega omal kohal.

2014 aasta veebruari arvustus on Silver Sära arvustus Gregor Elmi romaanile “Karvane metseesel”.
Ats

Toimetus märgib ära, et kuu arvustuseks valitud tekst sai avaldatud ka jaanuarikuu Reaktoris.

Eva Kõivu nukunäitus "Üks sõrmus juhib neid..."


25. märst - 21. aprill Tartu linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) II korruse näituseruumis Eva Kõivu nukunäitus "Üks Sõrmus juhib neid..."
Näitusel väljas olevate nukkude autor Eva Kõiv on Tartu Vanemuise teatri kostümeerija, keda nende nukkude loomisel on inspireerinud nii J.R.R.Tolkieni tegelased, neid filmis kehastanud näitlejad kui ka neil seljas olnud suurepärased kostüümid. Nukkude loomisele eelnes hulgaliselt taustauuringuid ja ühe nuku valmimiseks päris algusest kuni lõpliku viimistluseni kulus keskmiselt kuu aega. Nukke on Eva hobi korras teinud 1997-ndast aastast. Sõrmuse rahva kollektsioon valmis lühemate ja pikemate pausidega 2002.aasta kevadest 2008. aasta kevadeni. "Sõrmuste Isanda" nukud on kahel korral olnud näitamiseks väljas Tartu Mänguasjamuuseumis, mille püsiekspositsiooni kuuluvad ka mõned Eva valmistatud nukud.
sõrmus01
sõrmus03
sõrmus04
sõrmus02
sõrmus05
sõrmus06
sõrmus07

Pildistas Jaan Hansen

Kaheksaks Jaapani animafilmide festival


jaff8

Juba kuu aja pärast algab 8. Jaapani Animatsiooni Filmifestival. Kas sel aastal saab filme vaadata nii Tallinnas kui Tartus.
Esialgne filmide nimekiri üleval verivärskel kodulehel: www.animefest.eu

Kuidas kirjutada ulmet


Põhjaliku õpi- ja töötoa viisid kuuendal märtsil Tartu kirjanike majas läbi ulmeasjatundjad, Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana. Põhifookuses oli teema: kuidas kirjutada jutuvõistluseks sobivat teksti ning Eva Luts jagas võistluse konta lisainfot.
20140306 006
20140306 005

Ulmikute kogunemised


Nagu alati toimusid ka igakuised ulmikute kokkusaamised. Tallinna ürituse kohta on toimetusel kahjuks infot üsnagi napilt aga Tartu oma leidis aset traditsioonilises ex-Labürindis ehk nüüdses Õlleministeeriumis. Inimestest puudust polnud ja kohal olid ka mõned külalised pealinnast.
20140314 210950
20140314 210940
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0766)