Eksisteerib laialtlevinud arvamus, et kõigist tegutsevatest kirjanikest teatakse kõige enam Stephen Kingi ja J.K. Rowlingu nimesid. King ei ole võõras ka neile, kellele kirjandusmaailm kaugeks jääb, sest tema lugematute bestsellerite põhjal on tehtud väga populaarseid filme, kusjuures Stanley Kubricku “The Shiningut“ nimetatakse sageli parimaks õudusfilmiks, mis eales tehtud, ja “The Shawshank Redemption“ seisab hetkel IMDb TOP 250 edetabelis enam kui auväärsel esimesel kohal. Eesti keelde tõlgitud ei ole Kingi raamatuid just väga palju, kuid eestlastelegi ei paista tema nimi võõras olevat. Olukord on viimastel aastatel siiski märgatavalt paranenud, näiteks ilmus 2006 maakeelsena tema äärmiselt mahuka magnum opuse - “Tumeda torni“ (“The Dark Tower“) saaga - esimene raamat „Laskur“ ning järgnevatel aastatel ka selle kuus järge.


Terve oma elu vaikses Maine'i osariigis resideerunud King on praegu 65 aastane ning loomingulist indu on temas jätkuvalt küllaga. Võib suisa öelda, et ta polegi varem olnud niivõrd viljakas kui praegu. Eelmainitud “Tumeda torni” universum sai möödunud aastal täiendust raamatu “The Wind Through the Keyhole” näol, tänavu on ilmumas tema ühe tuntuima romaani “The Shining” (eesti keeles saadaval “Surmahotelli” kahe köitena, mille andis 1994. aastal välja kirjastus Katherine) järg “Doctor Sleep” ning veel üks romaan. King on tuntud märkimisväärselt pikkade romaanide poolest ning 2011. aasta “11/22/63” ning 2009. aasta “Under the Dome” kuuluvad tema paksemate teoste hulka. Viimane ületab lehtede arvu poolest tuhande piiri ning seda edendavad mahukuselt vaid “The Stand'i” kärpimata versioon ja “It”. Mida sellest kõigest järeldada võib? King ei ole sugugi raugastunud - vastupidi, ta töötab väsimatult.

Sarnaselt „Jää ja tule laulu“ autori George R.R. Martiniga, ei ole ka King kogunud ülemäära kuulsust oma novellidega, kuigi tema sulest on neid hulgaliselt ilmunud. Varasemaid avaldati ajakirjades juba siis, kui mees oli alles teismeeas. Kingi esimene lühijutukogu “Night Shift” avaldati 1978. aastal ja sellesse on, nagu teistessegi, kokku kogutud eelnenud aastakümne jooksul erinevates ajakirjades (peamiselt Cavalier) avaldatud novellid. Nime poolest tuntuim on neist arvatavasti “Children of the Corn”, suuresti tänu sellele, et see on olnud aluseks 1984. aasta samanimelisele filmile, mida on meiegi teleekraanidel korduvalt näidatud. Näiteks Richard Mathesoni lugudest ja “Videviku tsooni” episoodidest hulgaliselt inspiratsiooni ammutanud Kingi jutud kordavad end süžee poolest harva, ent enamasti räägivad need alati inimestest, kes satuvad silmitsi mõne võõra ähvardava jõuga – enamasti üleloomulikuga – ning seavad enda (ja/või lähedaste) elud selle tõttu ohtu. “Night Shift” sisaldab nii mõndagi päris hirmuäratavat novelli, näiteks “The Boogeyman” ja “Quitters, Inc.”. Eesti keeleski on saadaval paar Kingi novellikogu, nende seas ka vaieldavalt mitmekülgseim ja nauditavaim “Everything's Eventual” (“Kõik on mõeldav”) ning möödunud aasta lõpus ilmunud “Pärast päikeseloojangut”, mis sisaldab 12 tema käesoleva sajandi novelli, ja üllatuse mõttes üht ammust: 1977. aasta Cavalier' numbris ilmunud “Põrgukassi”.


Paljud on arvamusel, et Kingi romaanide üldine tase on märgatavalt langenud, kusjuures pahatihti kiputakse põhjenduseks tooma 1999. toimunud autoõnnetust, mis autori füüsilist heaolu negatiivselt mõjutas. Kingi repertuaaris on alati olnud nn möödalaskmisi, kuid just selle intsidendi järel on pettumustvalmistavate romaanide hulk olnud oluliselt suurem kui varem (mis ei tähenda, et ta ei suudaks enam üldse üllatada – paljud nimetavad alternatiivajaloo temaatikat käsitlevat “11/22/63't” üheks tema parimaks teoseks üldse). Siinkohal ongi kasulik nentida, et tema novellid on jätkuvalt suurepärased; võib-olla isegi paremad, kui vanasti, sest nende stiil on vaheldusrikkam ning neis on lisaks eelduspärasele mitmekülgusele sügavust ning psühholoogilisust. Ja kogumikku “Pärast päikeseloojangut” koondatud jutud on tõepoolest nauditavad.

Mind on, muuseas, alati rõõmustanud Kingi järjepidev komme lisada oma raamatutele - eelkõige vanemate teoste uutele trükkidele - ees- või järelsõnu, sest neid on lihtsalt neetult tore lugeda. Mehel on meeletult palju tugevat vaimu, pühendumust ning ka suurepärane huumorisoon. Ka antud raamatu esimestel lehekülgedel reedab autor, millest tekkis korraga innustus aktiivselt lühijutte kirjutada ning jagab mitmeid huvitavaid selleteemalisi mõtteid. Lõpp sisaldab märkmeid “Päikeseloojangust”, kus on kirjas iga raamatus leiduva loo täpne taust. Sissejuhatuses keelitab King nende märkmetega mitte enne juttude lugemist tutvust teha, mis annab märku, et ta aimab arvatavasti isegi, kuivõrd kiindunud constant readerid (nagu King meid nimetab) tema ees- ja järelsõnadesse on. Nendes märkmeteski peatub ta korraks eelmainitud autoõnnetuse juures: lugu “Koolilõpu pärastlõuna” sai alguse erakordsest unenäost, mis tuli temani pärast vigastuste tekitatud krooniliste valude leevendamise eesmärgil võetud ravimi Doxepin mahajätmisel.

Kuna minulegi pole just saladus, et tema raamatutest on kohati kadunud teatav säde, mis neis varem leidus, lähenesin tema uuematele novellidele teatava skeptitsismiga, kuid jõudsin ruttu arusaamiseni, et nn uuema-aja Kingi stilistiline vilumus avaldub lühijuttudes oluliselt paremini kui romaanides, samuti pani mind imestama, kuivõrd suurt rõhku on ta neis hakanud panema inimsuhetele, ilma et oleks hädavajalik ohverdada selle tõttu irreaalsus ning terror, mida tekitavad kummalised ja ähvardavad sünged jõud, mis tema loomingus sageli saavad alguse iseendast. Ja üllatus küll - keskpäraste juttude osakaal on tegelikult tunduvalt väiksem kui tema mitme aastakümne tagustes kogumikes. Kui varasemates juttudes, vaatamata alati köitvatele sündmustikele ja heale tempole, on tegelased sageli näotud ja jäävad lihtsalt võõraks, siis nüüdseks on King õppinud neid lehtedel korralikult “hingama” panna, enne kui tegelikud õudused õieti algavad.


Ka antud raamatu lood oleks hiilgav alusmaterjal potentsiaalselt headele ekraniseeringutele. Stephen King on huvitaval kombel enamike oma lühijuttude puhul võtnud nõuks anda vastavad õigused hoopis amatööridest filmitudengitele ja seda kõigest ühe dollari eest jutu kohta – ise on ta neile andnud nimetuse dollar baby. Paraku kehtib dollar babyde puhul reegel, et neid filmiadaptatsioone ei tohi avalikkusele raha eest kättesaadavaks teha, mille tõttu on neid enamasti võimatu näha - kurb, kuna näiteks “Kõik on mõeldava” paarist huvitavamast lühijutust (“Eine kohvikus Gotham”, “Lahkamispalat nr 4”) on IMDb järgi tehtud dollar babyd, aga võimalust neid oma silmaga näha on põhimõtteliselt olematu. Samuti võib IMDb'st leida infot, et ka “Pärast päikeseloojangut” raamatus leiduvatest juttudest eksisteerib juba dollar babysid: kogumiku esimesest jutust, surmajärgsest elust pajatavast “Willast” on tehtud kaks ja jutust “Tumm” näiteks vähemalt neli.

Mida võib Kingi sulest aga oodata tulevikus? Praegu annab autor intervjuusid, reklaamimaks “Surmahotelli” kauaoodatud järge, sügisel ilmuvat “Doctor Sleepi”, mis räägib Danny Torrance'ist täiskasvanuna. Paari aasta taguse mitte kõige positiivsema vastuvõtu osaliseks saanud mammutromaani “Under the Dome” põhjal valminud teleseriaali hakkab kanal CBS näitama juuni lõpus. Samuti ilmub suvel veel üks Kingi romaan, mis kannab pealkirja “Joyland”. Ühesõnaga pole Kingi töökus ega populaarsus sugugi vähenenud ja tema nime saab lähiaastate jooksul veel tihti kuulda. Kirjastustele pakub kõvasti rõõmu ka tema vanemate tuntud romaanide kordustrükkide tegemine. 2011. aasta lõpus maandus poeriiulitel “It'i” eriväljaanne raamatu ilmumise 25. aastapäeva puhul, samuti tuli 2005 välja vampiiriromaani “'Salem's Lot” illustreeritud väljaanne. Kellel ei leidu tema mahukate teostega tutvumiseks aega või mahti, võivadki ette võtta mõne lühiromaani- või novellikogu, sest tal ilmub neid jätkuvalt päris sageli.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0803)