zombi kojutulek: armulaud

zombi tuleb koju
hämaras
loomade jooksuajal
siis kui lapsed õhtuse
innuga huilgavad
paneelmajade
najal


zombi tuli koju
riputab varna
autovõtme ja hambad
kougib silmadelt kae
võtab paruka peast
liigliha raputab
kassile hamba

zombi tuleb koju
hämaras
laste jooksuajal
siis kui loomad õhtuse
innuga huilgavad
paneelmajade
najal


***


vabandust

enam ei ole
seda katkiste
põlvedega
moodsalt lõhki
rebitud pükste
ja
marraskil hingega
turris
siilipeaga
tüdrukut

kes kõndis
kord emajõe kaldal
ja jalutas rihma otsas
hinge
ja väikest koera

jagas konspekte
tegelikult
ennast

vabandust
see tüdruk uputas
ennast aastaid tagasi
emajõkke
et nüüd koolnuna
tõusta
kummitada elavaid
ja mitte nii
elusaid

oma turris
hinge ja väikse
koeraga

nüüd ja igavesti


***


kui sa lased mul
õhtuti olla see
punapäine sinise
nahaga haldjas
kes jookseb
mõõk peos
mööda metsi ja maid
varastab linnakodanikelt
kulda ja kalliskive
imeb talurahva verd
ning arvab enese
olevat jumala

kui sa lased mul
õhtuti olla see
täiusliku maailma
täiuslik olend

siis võibolla ma olengi

olen see
kes annab sulle kõik
orjad neegrid ja raha
kuigi mul ei ole ei
mõõka kilpi ega maid

mul oled sina
kes annab mulle mu
väljamõeldud maailma
ning ma suudan leppida
vihmast vihmani kulgeva
tuhande eluga
mis vaatab akendest
sisse

sest mõnes neist
on need maailmad
kus saan sininahalise
jumalana täita iga
su soovi

ja me elame õnnelikult
elu lõpuni kui me
vahepeal ei restardi
ega -installi

24. märts 2012


***

superstaar
(pyhendatud Suurtele Ulmekirjanikele)

mina
superstaar
oskan kõndida
kiiktooli serval
oskan kastil
kükitada teha haisu
oskan nurruda

mida oskad sina
bestsellerite autor?

bestsellerite autor
oskas küsida
kas ta võib mind
superstaari
paariks nädalaks
enesele laenata

kuhu see
kõlbab
ise nii suur kirjanik
aga kastil
käia ei oska
ega kiiktoolidel

7. mai 2012


***

kalmistu

kehad on elude
kalmistul hauad
mõnedel lilled ja heinamaa
teistel rist viltu vajunud
kolmandad lemmik-
loomade omad

need on mu lemmikud
teed tsikibriki hatuse
karva hämara pilguga
kass kraabib nii et
mulda lendab hammustab
kisub tappa on teda
aga võimatu

filmis on see kõik
kerge lihtsalt ja selgelt
õudne mitte nagu
elus kus hooldatud ja
hooldamata elud
lähevad segi
hoolimata lilledest
ristidest ja heinamaast

peab olema väga
vapper hirmu maha
matma ja edasi
kraapima


mõni mõte on
tähtsam kui teine
mõni sõna kriibib
hinge seest või
tõstab ta taeva
ja mõni pilt on
helgem kui teine:

kass kummardub toidukausi kohale
koer keksib sõbra jalust
esikutuli ootab hilist
tulijat

või
Red palub tühermaal õnne kõigile
ja et kellelegi ei tehtaks liiga
ükssarvik põlvitab Amberi
vendade ees
jõuluvana plahvatab
tühjas laohoones
500 haldjat marsivad
helmi süvikusse

või
kahekordne selge vikerkaar kummub
üle kadajase karjamaa
lambad tõstavad peremehest silmates pead
kuraditosin hobust jookseb
üle dnepri jõe silla
meri õitseb juba kolmandat korda
pilveräbalad sätivad end
katteks tähisele taevale
----
aga mina istun peldikupotil
ja mõtlen
et selgus ja keskpaik on
aga lõppu
lõppu ei kuma kusagilt