Võtan olulise kohe alguses lühidalt kokku: kui sulle Civilization V või teised sellesarnased mängud ei meeldi, siis ära Beyond Earthi mängi, sest ka see ei hakka sulle tõenäoliselt meeldima. Kui sulle Civ V meeldis, siis ära BE’d vähemalt esialgu mängi, vaid oota ära esimene laienduspakett, mis loodetavasti mängule midagi huvitavat lisab. Ja kui sa oled vana Alpha Centauri fänn, siis sinu enda huvides loodan ma, et sa ei oodanud BE’st oma vana lemmiku remake’i, sest see ei ole see kohe kindlasti mitte. BE on sisuliselt Civ V, mis ulmeteemaliseks ümber võõbatud; 95% mängust on seesama. Traditsioonilise arvustuse asemel tuuseldan mängu märksõnade kaupa läbi.
PLANEET: Uus maailm! Kindlasti on võimalik lasta mängul genereerida unistusteplaneet sinu täpsete näpunäidete järgi. Nõup! Vali, kas üks suur kontinent, paar väiksemat või saarestik. See on kõik. Käi persse, Sid Meier!
FRAKTSIOONID: Traditsiooniliste tsivilisatsioonide asemel saad valida sponsori kaheksa erineva riigi seast. Slaavi Föderatsioon lennutab paremini satelliite üles, aga Aafrika Rahvaliidu elanikkond kasvab kiiremini. Lisaks sponsorile saab teha veel mõningaid valikuid – näiteks kas su kolonistid on paremad tegema raha või teadust või kas asurlaeva pardal on sõjaväeüksus või terraformerid. Niisugune valikuvabadus meeldib mulle, ent kahjuks on kõigi valikute mõjud suhteliselt väikesed ning suures plaanis ei paista neil mängu käigule erilist mõju olevat – mitmete Civ’i tsivilisatsioonide erivõimed olid palju drastilisemad, nagu ka Alpha Centauri fraktsioonidel. Samuti, ja osalt selle tõttu, puuduvad BE liidritel tajutavad isiksused – kui sul on mängus Napoleon või Õde Miriam, tead sa kohe, mis sorti vastasega tegu – siin aga on nimi ja nägu, ja ehkki needki liidrid on Civ’i ja AC eeskujul pandud teadusavastuste kõrvale oma ideoloogiat seletavaid tsitaate lugema, jätab see kuidagi punnitatud ja ilmetu mulje.
MAASTIK: Kaardi üldmulje ajab silmad kirjuks – liiga palju neoonvärvides asju kobaras koos. Kahjuks aga on selle värvikorra all kõik nagu Maal: rohumaad, metsad, mäed; 1:1 Civ’ist üle võetud ja natuke paintis kohendatud. Ainus uus asi on Miasma – mürgine udu, mis katab suurt osa maismaast ja teeb sinna sisse jäänud üksustele natuke haiget. Võimekus selle eemaldamiseks on üks esimesi tehnoloogiaid, mida õppida annab, ja sealt edasi pole Miasmal enam mingit tähtsust. Ja ehkki inimkond on õppinud läbima kosmoseavarusi, on mäed jätkuvalt ületamatuks takistuseks.
TULNUKAD: Täidavad Civ’i traditsiooniliste barbarite aset. Tulnukate disain on vaba igasugusest loomingulisusest ja AI on minu arust veel lollimaks tehtud kui Civ’is. Suurema osa ajast sibavad nad lihtsalt karjakesi ringi ja ei tee mitte midagi; sinu üksusi ründavad nad nii nagu jumal juhatab; enamasti valivad nad ignoreerimise. Üldiselt võiks neidki ignoreerida, kui neid ainult nii ropult palju ei oleks – tõesõna, tihti on raske mingit kinnisvara-arendust läbi viia, kuna igal pool passivad mingid mõttetud tulnukad ees.
TEADUS: Teistsugune tehnoloogiapuu oli üks põhiasju, millega BE’d reklaamiti. Kui Civ’is toimus teaduse areng sirgjooneliselt, siis BE’s alustad sa tabeli keskelt ja avastad suunas, mis sulle endale meeldib; ühe teaduseni võib jõuda mitut rada pidi. Idee on hea, aga praktiline teostus jätab soovida – mängija kipub ikka avastama “ringiratast” alguspunkti ümber, kuna järgmise ringi tehnoloogiad võtavad nii palju aega, et kasulikum on seni odavamaid asju arendada, kuni sa oma teadusvõimekust kasvatad. Lisaks paistab olevat ports tehnoloogiad, mis on nö “kohustuslikud” ja milleta edukas mäng eriti võimalik pole.
RESSURSID: Üks põhilistest väljakutsetest (ja rõõmudest, kui see õnnestus) Civ’is oli saada käpp peale võimalikult paljudele mängu arvukatest ressurssidest, eriti luksuskaupadest. BE vastab sellele erinevate ressursside hulga vähendamisega ning luksuskaupade täieliku eemaldamisega. Allesjäävad strateegilised- ja boonusressursid on enamuses kahvatud ja mittemidagiütlevad. Ainsana paistab kaardil silma floatstone – maapinna kohal hõljuvad kivid. Ulme, hurraa!
ÜKSUSED: Suhteliselt standardne valik sõdureid, soomusmasinaid, kahurväge ja lennukeid, pluss veidi ekstravagantsemaid asju mängu hilisemates faasides. Erinevalt Civ’i lineaarsest tehnoloogiapuust saab siin kohe algul suunduda enda strateegiaga sobiva üksusetüübi poole. Ei pea muretsema ka, et vanad üksused mõttetuks muutuvad – tehnoloogia arenedes uuenevad kõik aegunud väed automaatselt. See on suhteliselt loogiline süsteem ja teeb sõjapidamise sujuvamaks, ehkki, nagu öeldud, pole üksuste valikus kuigi palju originaalsust.
TERVIS: Asendab happinessi Civ V-st. Miks seda ümber nimetada vaja oli, on ebaselge – mehaanika jäeti muidu samaks. Kas tõesti ainult sellepärast, et luksusressursid (mis olid rahva õnnelikuks tegemisel oluliseks elemendiks) otsustati mängust välja jätta? Igal juhul tekitab see tahes-tahtmata pentsiku olukorra, kus su rahva tervis on halb, kuna linnu on liiga palju. Ei, mina ka ei tea.
KULTUUR: Laiendas su linnade piire pronksiajal, laiendab ka tulevikus kosmoses. Kõik väga loogiline.
RELIGIOON: Tulevik on täielikult sekulaarne. Ühiskondlikus mõttes muidugi positiivne, aga mängus tähendab see jälle üht elementi vähem.
KAUBANDUS: Civ’is oli see üks tore, aga mitte kohustuslik asi – luua sai piiratud hulga kaubateid ning mõnus tunne oli, kui said need panna marsruutidele, kus nad suurt kasu tõid. Süsteem on BE’s 1:1 üle võetud, ja kaubateid võib ehitada sisuliselt kohe alguses. Kahjuks aga on neil nüüd sunniviisilisuse maik man – majandus lihtsalt ei funka ilma nendeta korralikult – ning karavanide majandamisele kulub hulk aega ja see muutub tüütuks. Natuke veider on kah, kui pead tulevikus teisel planeedil kraami täis rekkadega linnast-linna vurama ning autojuhtidel on standardsed 20-aastased töölepingud.
ORBIIT: Üks väheseid uusi asju. Ehita satelliite ja läkita nad orbiidile, kust nad siis mingi ala kohal sulle ühel või teisel moel kasu toovad. Ei paista olevat (vähemalt kergematel raskusastmetel) kohustuslik element mängus, aga mingi mõõtme ta lisab ja ikka on tore ju, et midagigi võrreldes Civ’iga teistmoodi tehtud on. Kindlasti ei maksa jääda liiga kauaks juurdlema selle üle, miks satelliidid otsekui taevasse naelutatud on ega tiirle ümber planeedi, vaid püsivad vaguralt kaardil paigal.
DIPLOMAATIA: Õuhh! Civ V jube diplomaatia on otse üle võetud. Jah, sõbrad, pronksiajast peale pole midagi muutunud, isegi sõnastus mitte – ikka on sul naabrid, kes sind nüristava järjepidevusega õlale patsutavad, teiste ees maha teevad või avatud piiride lepinguid nuiavad. Masendav.
POLIITIKA: Nüüd nimetavad nad seda “väärtusteks”, haa haa. Igatahes toimib see kultuuripunktidega kogumisega nagu Civ V-s, ja kätkeb endas nelja lineaarset “puud”: Vägevus, Õitseng, Teadmised ja Tööstus, millesse saab punkte investeerida ja seeläbi erinevaid boonuseid koguda. Erinevalt Civ’ist on siin lihtsam eri väärtuste vahel vastavalt päevapoliitikale punkte jagada ning selle eest võib isegi eraldi sünergiaboonuseid saada. Mitte kuigi loomingule poliitikasüsteem, aga lihtne ja toimiv.
AFIINSUS: Affinity on ka üks põhiasju, millega BE’d reklaamiti. Afiinsusi on kolm: Harmoonia, Puhtus ja Ülemvõim. Tähendavad need inimkonna edasisi arengusuundi; ühe või teise poole liigutakse õigete tehnoloogiate avastamisega. Praktikas annavad need võimaluse ehitada erilisi sõjaväeüksusi (tulnukkollid, hiidrobotid vms.); samuti on igal neist oma unikaalne “maailmaime”, mida ehitades mängu võita saab. Teoorias tore süsteem, aga praktikas võrdlemisi mõttetu, kuna huvitavamate asjadeni jõuab mängu lõpupoole ja kes ikka nii pikalt BE’d mängida viitsib.
QUESTID: Aeg-ajalt pakub mäng sulle queste, mida lahendada: leia kolm allakukkunud sondi, tapa hiid-tulnukuss vms. See lisab mängule natuke elavust, aga mitte eriti palju, sest questid kipuvad mängust-mängu korduma ja end samamoodi läbi mängima.
Hinne: 5/10 (omaette vaadatuna korralik 4X-mäng, aga žanri vana austajana jätab see mind külmaks ning kõik see kasutamata potentsiaal, mis mängus ilmselgelt olemas on, teeb kurvaks)