Eesti ulmetähed

Margus on üks neist, kes ilmselt ulmeseltskonnas tutvustamist ei vaja. Käinud on ta pea kõigil Estconidel, pidev külaline nii Tartu kui Tallinna ulmeseltskonna kogunemistel ning tihti juhtub teda nägema ka igasuguste mängulaudade taga.

1. Mida praegu loed?
Praegu loen raamatut Charlie Fletcheri “ Kivisüdame” triloogiast, kuna pole midagi uut huvitavat müügile tulnud ja ma ju ei loe veel inglise keeles.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Hea sorav tekst, lõbus ja samas ka piisavalt keeruline sündmustik.

3. Ulme kolm lemmikut (film, sari, raamat või koomiks)? Paari lausega neist lugejaile.
Film: viimati oli päris huvitav “Lähtekoodi” nimeline film, muidu on päris head nn seiklusfilmid “Muumia” , “Indiaani Jones”. Sari: sarju vaatan üldjuhul väga harva kunagi vaatasin paar hooaega “Vampiiritapja Buffit”, viimati vaatasin “X-filesid “ ja “Stargatet”. Raamat: otsest lemmikut kui sellist pole, aga mulle meeldivad peaaegu igasugused ulmeteosed erinevatest alamžanrites. Koomiks: kunagi sai päris mõnusat koomiksit loetud, milleks oli Meelis Kupitsa “Rahutud ajad”.

Haapsalu õudusfilmide festival

Kaheksas Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival (HÕFF) toob publiku ette 1981. aastal esilinastunud ja kassarekordeid purustanud teedrajava ulmeklassika, režissööri George Milleri ja näitleja Mel Gibsoni läbimurdefilmi „Mad Max 2: Maanteesõdalane” (Mad Max 2: The Road Warrior).

Film on järg meeste 1979. aastal ilmavalgust näinud linatööle „Mad Max”, mis ei jõudnud rahvusvahelisse levisse. Teost demonstreeritakse HÕFFi alaprogrammis „80’s coming back”, mille puhul näidati mullu edukalt Paul Verhoeveni filmi „Robocop”.

32 aastat tagasi esilinastunud koomiksilaadne ja punkrokk-stilistikast inspireeritud plahvatuslik fantaasiafilm on olnud teetähis paljudele ulmefilmidele, mis kujutanud sõdivateks jõukudeks killustunud tuumasõjajärgset ühiskonda. Toona veel väljaspool kodumaad tundmatu 25-aastane Mel Gibson mängib selles postapokalüptilises ja vägivaldses põnevusfilmis üksikut uitajat Maxi, kes otsib kallihinnalist kütust ja on sunnitud bandiitidega relvad ristama.

Teose on lavastanud Oscariga pärjatud austraalia filmirežissöör George Miller („Eastwicki nõiad”, „Lustakad jalakesed”), filmi trööstitu kõrbemaastiku kujutamise eest vastutab samuti hilisem Oscari võitja, operaator Dean Samler („Tantsib koos huntidega”, „Apocalypto”). Kassades edukaks osutunud linateos sai neli aastat hiljem järje, 2014. aastal näeb ilmavalgust aga Milleri lavastatud filmi uusversioon, milles peakangelast kehastab inglise näitleja Tom Hardy. Festival demonstreerib „Mad Maxi” 35 mm arhiivikoopial koos eestikeelsete subtiitritega.

Juba varem väljakuulutatud HÕFFi filmide nimekirja on endale koha kindlustanud ka 1998. aastal maailma vapustanud õudusfilmi „Ring” lavastaja, Hollywoodist koju Jaapanisse filme tegema naasnud nimeka Hideo Nakata värske linateos „Kompleks” (Kuroyuri danchi). Lisaks mitme sõltumatu briti filmi auhinnaga pärjatud pingelisele trillerile „Berberiani helistuudio” näeb festivali publik ka teist Suurbritannia filmi, musta huumoriga vürtsitatud linateost „Sawney: Inimese liha” (Sawney: Flesh of Man), mis on tänapäevane versioon 16. sajandil elanud kurikuulsast Šotimaa inimsööjast Sawney Beanist.

Friigifilmide programmi on lisandunud venelaste ja soomlaste koostööl valminud olematu eelarvega õuduskomöödia „Šoppamistuur” (Shopping tour), milles vene ostuhullud satuvad Soomes silmitsi kohalike zombi’dega! HÕFFile tuleb ka linateose autor Mihhail Brashinski.

25.–28. aprillil Haapsalu kultuurikeskuses toimuval festivalil näeb tänavu 20 täispikka mängufilmi. Esimest korda astuvad HÕFFil võistlustulle lühifilmid, mida hindab rahvusvaheline žürii.

HÕFFi sooduspassid hinnaga 30 € on müügil Piletilevis. Alates 14. märtsist on võimalik ajakirjanikel ennast festivalile akrediteerida aadressil www.hoff.ee. Festivali täisprogramm avaldatakse HÕFFi kodulehel 11. aprillil, samal päeval tulevad müüki ka päevapassid ja üksikpiletid.

Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide festival on rahvusvahelise Euroopa Fantastiliste Filmide Föderatsiooni Méliès liige.

Festivali korraldavad Haapsalu linnavalitsus, Haapsalu kultuurikeskus ja MTÜ Pimedate Ööde Filmifestival.
Lisainfo: http://2013.hoff.ee/

Pilte Lennusadamas toimunud ettekannetest

5. märtsil 2013 avati Lennusadama kevadhooaeg, mille keskseteks kujudeks on Jules Verne ja Ottomar Gern. Selle aasta kevadprogrammis tutvustab Lennusadam allveelaevanduse lapsepõlve ning sellega seoses kutsuti teisipäeval 5. märtsil kohale Jüri Kallas ning Mart Kalvet, kes jutustasid fantaasia- ning ulmekirjandust merenduse perspektiivist. Uudistama oli tulnud u. 25 inimest, sealhulgas ka palju varem tundmatuid nägusid. Üritus leidis aset väikeses kinoruumis, kuhu ausalt-öeldes väga palju rohkem inimesi ei oleks ka mahtunud. Ettekanded kestsid kokku umbes 2 tundi.

NB! Mart Kalveti ettekanne ilmub käesolevas Reaktoris. Jüri Kallase oma avaldame Aprillinumbris.

Piltide autoriks Marko Kivimäe.

Ajakirja Regina jutuvõistlus

Võistlemise aeg 10.02-5.05.2013
Tulemused tehakse teatavaks 2013 aasta sügisel.

Teemad:
1. Elu pöördepunkt
2. Luukered kapis
3. Andumine

Vorm on vaba, igaüks võib ise valida, kas kirjutada õudukas, ulmenovell, krimijutt, erootiline novell, realistlik jutt või puhtal fantaasial põhinev lugu.
Võistlustöö pikkus on maksimaalselt 30000 tähemärki. Tekst peab olema kas eesti või soome keeles ja see ei tohi olla enne kusagil avaldatud. Võistlusel võib osaleda mitme novelliga.
Võistluse võitja otsustatakse kahes voorus. Žürii koosseisus on kirjanik Juko heikura, PR Mänedžer Katri Wanner ja produtsent Sanna Tiihonen-Korppi. Esmalt valitakse välja kaheksa finaali pääsevat novelli, mis sügisel avaldatakse Reginas.
Seejärel hääletavad lugejad finalistide seast välja võitjanovelli, see toimub ajavahemikus 15.08-19.09.2013. Kõigi finaali jõudnud novellide eest makstakse 200 euro suurune honorar. Finaali pääsenuid teavitatakse isiklikult 2013. aasta juunikuu lõpul.
Lugejate hääletuse põhjal jagatakse välja veel ka järgmised preemiad:
I preemia 1000 euri
II preemia 500 euri
III preemia 250 euri

Saatmine
Sada võistlustöö rtf-või doc-tüüpi dokumendina hiljemalt 15.05.203 kell 16.00 elektronpostiaadressile toimetus@ajakiriregina.eu ja lisa oma andmed (telefoninumber, e-posti aadress, elukoht) nii e-kirja sõnumiosasse kui ka novelli algusesse.
Lisainfo: www.ajakiriregina.eu

Bruce Sterling Tartus

Kirjandusfestivali Prima Vista juubelile (9.-12. mai Tartus,
11. mai Valgas) tuleb kirjanduskuulsusi ka laiast maailmast. Nende hulgas ka Bruce Sterling, "Skismaatriks +" autor.

Bruce Sterlingi "Skismaatriks +" paigutub umbkaudu järgmise sajandi lõppu, mil Maast on saanud unustatud kolgas ja Päikesesüsteemis võitlevad tehnikale panustavad mehhanistid ja end geneetiliselt muutvad vormijad. Erinevaid nägemusi, suhtumisi ja kultuure on nii palju, et mõistet inimkond kasutatakse selle seltskonna puhul vaid parema puudumisel. Selles äärmiselt kirjus, võõrapärases ja üsna julmas maailmas võitleb oma elu eest Abelard Malcolm Tyler Lindsay, pagendusse saadetud diplomaat, näitleja, piraat, õpetaja ja prohvet. Raamatus on oma koht ka kõikvõimalikel võõrrassidel, millest mõned -- eriti lisalugudes -- on hinnatavalt õõvastavaks kirjutatud.

Raamat on poodides müügil ja kirjastus müüb neid ka posti teel.
Kaanepildi autor on Meelis Krošetskin. „Schismatrix”, „Sunken Gardens” on tõlkinud Iris Jeletski, „Swarm” - tõlkinud Tanel Saimre, „Spider Rose” - tõlkinud Rea Raus, „Cicada Queen” ja „Twenty Evocations” - tõlkinud Tarmo Vaarpuu.

Ulmehuviliste Tallinna märtsikogunemine

Märtsikuusse on sel aastal tipitud heldelt reedeid, nii et “kuu kolmas” võis meeldivalt üllatada juba kuu keskel. Kogunemispaik, nagu tavaliselt, Lost Continendi „aknaalune laud“ alates kella kuuest (õhtul). Kuuldused käivad, et vana harjumuse järgi viie paiku tiiru mööda mannert ära teinud kodanikud võisid tühjade pihkudega lahkuda. Küll oli kuue ja seitsme vahel hõivatud enam kui kuraditosin tooli. Kui aga piltnik lõpuks aparaadiga vehkima hakkas, olid paljud kohalerutanutest juba minemagi tõtanud. Mälu järgi pandi kirja järgnev seltskond: Eva Luts, Margus Makke, Ats Miller, Taivo Rist, Rain & Klassivend (vabandust, selles punktis laiutab nimekirjas pisuke segadus. Pole veel kindel, kas trahvida tuleks paigalpüsimatut märkmikku või hajameelseid kõrvu, aga ka registreerimislehe taaskäikuviimine tuleks täpsuse taganutjatele ehk pähe), Jaanus Trolla, Silver Sära, Taavi Kalju, Andres Veer, Martin Arda, Riivo Mägi, Tanel Raja, Tea Roosvald.

Sel korral tõi Eva Luts kaasa Stephen Kingi „Isemoodi aastaajad“, mida osteti nii kollektsioneerimise eesmärgil kui ka ahne lugemishuviga silmis. Eva käest pinniti peamisi põhjusi, mille sunnil-toel ta selle teose kirjastas. Uuriti tagakaant ning arutleti teosega seotud filmide üle. Vahepeal oli nähtaval „Täheaeg 11“, aga kui üks hiline saabuja püüdis laual olevat köidet enesele soetama hakata, selgus, et Martin Arda oli kõnealuse juba ära ostnud ning tegu oli ühtlasi ka viimase kaasas olnud eksemplariga.

Igihaljas tuntumate ja vähemtuntud nägude võrdlus üllatuslikult pika või lühikese staažiga ulmehuviliste ridades inspireeris üht lauaotsa jagama mnemotehnilisi võtteid nimede ja nägude kokkuviimise tarbeks. Lootus jääb, et veli tunneb venda! Kui mitte järgmisel, siis vähemalt ülejärgmisel Estconil kindlasti.

Meenutati uut Stalkerite nimekirja ning vahetati muljeid. Uuriti Eva Lutsu kui toimetaja ning kirjastaja arvamust kirjanduse ja kirjandusehakatiste kohta. Kuulati, kuidas toimetaja võib, aga äkki ka autor peab vahel teadmisi spetsialistidelt sisse ostma. Selleks, et viia kokku lugejat haarav jutustusviis ja uus, põnev, võib-olla loo idee autorilegi veel võõras valdkond, ei pea alati teadlane kirjutama teadusest ning kirjanik... Kirjutamisest. Piisab, kui need kaks kuidagi kokku saaksid.

Veel pidi Eva aru andma, kas lähiajal on plaanis korraldada uus ulmejuttude võistlus ning mida mahlast ja huvitavat kirjastusehaid sel juhul temaatika kohta haistavad. Eva prognoos oli piisavalt täpselt umbmäärane, et huvi veelgi paisutada. Mõnda aega lahati nn young adult teemat kui nähtust ulme ja tavakirjanduse vahel, mis kipub paljude meelest mõlema pinnalt maha libisema, aga ometi nii tapvalt populaarne on. Ennustati, mis võiks olla järgmine hitt-ulmeelement praeguste rahvalemmikute asemel, järgmine trendisõna, mis hästi märki tabanud menuromaanidest kulutulena plahvatab kuni fännikirjanduseni välja. Eva ja paar külalist arutlesid „kiiksu“ olemuse, kaalu ja vajalikkuse üle ulmekirjanduses.

Umbkaudu kella üheksa ja kümne vahel lagunes ulmeseltskond osadeks ja paiknes ümber. Mõned lahkusid eratoimetuste juurde, osa jäi kohale, aga mitu ulmehuvilist läksid muusikalisele üritusele. Kuulaja Kõrv käis natuke maad kaasas ja tõdes huviga, et muusikaseltskond murdus juurdetulnud mõjuri tõttu veel ühe korra pooleks, suutes seetõttu katta koguni kaks kontserti ühe hoobiga! Lisaks leidis aset mõningane vaidlus Tolkieni Viie väe lahingu üle. Pärast muusikahuviliste lähetamist (ja Tolkieni teemalist arutelu) parvetas Kuulaja Kõrv tagasi Lost Continenti, kus kuni keskööni leidis aset muljetamine arvutimängude ja kirjanduse seoste üle ning meenutati mõnuga mitmeid häid filme. End ilmutas senimaani nimetamata salajane seltskonnaliige, kes oli palehigis rüganud mandri teises otsas võistumängulauas. Lootuses kaotuse korral ulmikutega liituda, hiilis ta küll mõned korrad vestlejate juurde, aga kauaks teda mängust välja ei lubatud. Ehk tuleb järgmine kord.

Tea Roosvald

Veebruarikuu Baasi arvustus

Veebruaris laekus BAASi 141 uut arvamusavaldust erinevate ulmeteoste kohta. Kõige viljakam arvaja oli seekord Eesti ulmefändomi Paha Poiss Lauri Lukas, kes võttis ette kultusmainelise ajakirja Mardus 1999. ja 2000. aasta numbreid ja hekseldas neid avalikkuse ees.Tulemuseks 67 arvustust - tõenäoliselt BAASi ajaloo ühe kuu arvuline rekord. Hoolimata LL-i kirjanduteaduslikult peenest eritlusvõimest ("lollakas sisu", "äpardunud kirjatsura", "sitt on sitt", "valus sitt", "märatsev jama", "segane sodi", "jabur ideepojakene", "paberile valgunud oksendus", "okseoopus", "täielik pask" jne), jääb Eesti enim pärjatud ulmekriitikul karikas seekord siiski saamata. Tema arvustused jäid kõik siiski liiga lakooniliseks ja sisaldasid ka ilmselt asjatundmatuid märkusi ulme vanuma nung hinnatuima alamžanri vastu.

Kõige pikema arvustuse kirjustas veebruaris Triinu Meres Marcus Kaasi loo "Mitte millegi prints kohta" http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/single.asp?rets=35979 Pika arvustuse saab siiski kokku võtta kahte väitesse - tegelased on üheülbalised ja Triinul oli lugeses kohutavalt igav (nii et "tukk tuli peale". Arvustuse hindamisel ei peaks oluline olema, kas mulle endale Marcus Kaasi lugu meeldis või mitte (ja ma loodan, et see mind ei mõjutanud), aga ikkagi ei jaga ma arvustaja seisukohti. Tegelikult oli see esimene Marcus Kaasi tekst (nendest, mida olen lugenud), mis mulle kuidagi sümpaatne tundus. Viimane Täheaeg oli üldse ootamatult kõva (kui välja arvata 2 lugu ja raamatukaaned), eesotsas Triinu enda looga, nii et sealt oleks jätkunud häid lugusid lausa kahte numbrisse.

Parima arvustuse konkurentsis tekkis tihedam rebimine aga ulmekriitiku ja -kirjaniku Jüri Kallase ning ajakirjaniku ja kirjaniku Raul Sulbi vahel. Kallas oli lugenud ukrainlase Oless Berdniku lühiromaani "Sertse Vsesvitu" ja pärast tema ülevaadet tekkis endalgi huvi seda lugeda. Kallasele iseloomulikult saime teada ka teose avaldamisandmeid ja märkeid tõlke kohta.

Raul Sulbi veebruarikuisest lugemispäevikust jäid silma arvustus Poul Andersoni lühiromaanile "Starfog" ja Calvin M. Knoxi jutustusele "Chalice of Death". Sulbi demonstreerib taas oma laia lugemust ja võrdlemisoskust taustaks sobivate teiste teostega.
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=6603
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/single.asp?rets=36004

Et pikemaid arvustusi oli veebruaris vähe, siis tuligi kaaluda eelkõige nelja mainitud retsensiooni vahel. (Oli muidugi veel pikk ja huvitav Silver Sära arvustus Holger Kaintsi viimase romaani kohta, aga noh... saate ju isegi aru, et...)

Jäägu siis seekord nii, et karikas läheb Jüri Kallasele, kes tutvustas meile poole sajandi vanust Ukraina ulmet.
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/single.asp?rets=35991

Palju õnne võitjale ja loodan, et Raul ja Triinu pikalt ei põe.

Silver Sära