Olid pühad ning iga tõelise kodaniku kohus oli end heast-paremast oimetuks vitsutada. Tegin seda minagi! Ja kui kere sealiha, kapsast ja kartulit täis oli, veri makku vajunud ja aju tühikäigul ketras... vaat siis mul plahvatas...
Muinasulme! See, mida mõned kodanikud nimetavad sõnaga "imeulme" peaks maakeeli hoopis muinasulme olema. Fantasy siis!
Paar päeva hiljem mulle küll öeldi, et ilmselt on muinasulmet keegi teinegi pakkunud. Täitsa usun! Minu arust sobib juba muinasulme kõlalise ühtluse poolest, et kui on teadusulme ja õudusulme, et miks mitte ka muinasulme.
Tunnistan, et imeulme on minu jaoks absoluutselt vastuvõetamatu värdvorm. Ja mitte seepärast, et mulle seostuks sellega mingid oraalse rahuldamise toimingud. Imeulme kõlab minu jaoks kui sogaulme või paraulme... et miskid imed ja tunnustähed... miski lõputu ime ootamine jne. Niigi on ulmefännid kogu aeg ja üle maailma hädas sellega, et võhikud neid mingiks väe- või UFO-sektiks peavad.
Ausalt öelda ei näe ma mingit karjuvat vajadust maakeelse terminoloogia järele. On katustermin "ulme" ja edasi võiks rahulikult kasutada võõrkeelseid termineid, sest isik, kes suudab eristada ulme alamliike, teab ka neid võõrkeelseid termineid. Tundub, et vajadus maakeelse terminoloogia järele siiski on, sest sõnast "ulme" näib väheks jäävat ning võhikud ja mitte nii väga võhikud leiutavad aktiivselt mingeid imelikke termineid või tuletisi. Ulmefännidel oleks arukam isekeskis mingile kokkuleppele jõuda ja oma terminoloogiat reklaamima hakata.
Tüüpiline on ka, et segadus tekkis just fantasy maakeelse nimega. Kui teadusulme (SF, science fiction) on aastakümnetega oma terminoloogia paika ja küllaltki selgeks saanud ning õudusulme (horror) ei tekita samuti segadust, siis fantasy kui noorem sugulane on kui tundlev teismeline, kes ise ka ei tea, et mida ta tahab. Ingliskeelsed fantasyantoloogiad on tihti täidetud sellise kraamiga, mida ükski fantasyfänn õigeks asjaks nimetada ei soovi. Omaette naljakoht on ingliskeelne fantasyentsüklopeedia, kus püütakse tõsimeeli seda ulmekirjanduse alaliiki klassifitseerida ja kirjeldada, aga tulemuseks sai "teadus teaduse enda pärast", millega fantasylugejal pole midagi peale hakata.
Kui väga robustselt üldistada, siis teadusulme on ulme alaliik, kus toimuva fantastilisust püütakse põhjendada (sageli näiv)teaduslike selgitustega. Õudusulmes ei seletata suurt midagi, tähtis on vaid fantastiline ja õudne emotsioon. Muinasulmes toimub tegevus enamjaolt muistsel ajal ja/või muinasjutulises keskkonnas. Muinasulme teoreetikud on suud vahus püüdnud vedada laia eraldusjoont muinasjutu ja muinasulme vahele, aga ega see neil eriti õnnestunud pole. Isegi kui öelda, et muinasulme pole muinasjutt, ei saa keegi eitada, et muinasulme on muinasjutu edasiarendus.
Järsku tõesti ulme ja selle kolm alamliiki: teadusulme, muinasulme ja õudusulme?
