KUU TEGELANE: Ada Wong (21. jaanuar, 27. sünnipäev)

Ada Wongi mainiti ellujäämis-õudusmängus „Resident Evil" (1996), ent antikangelanna on ta filmis „Resident Evil 2", mille ilmumispäeva ma nimetasingi tema sünnipäevaks. Ada on spioon ja palgasõdur, keda mitmed organisatsioonid palkavad varastama biorelvi, ehkki ta reedab oma tööandjaid korduvalt, et päästa peategelast Leon Scott Kennedyt. Ta esineb kolmes „Resident Evili" mängus (kõik paarisnumbritega), lisaks loendasin 3 filmi ja 11 mittekanoonilist mängu, millest 7-s on ta mängitav. Olemas on romaniseering, raadiodraama (Radio Osaka, 1999) ja koomiksid. Kriitika on positiivne, teda nimetatakse feministlikuks rollimudeliks, antifeministidele ta ei sobi, sest ei abiellu ega saa lapsi. Laidetakse tema seksualiseeritust ja kaklemiseks sobimatut riietust. Kasutatakse väljendit femme fatale ja kuna ta on asiaat, siis ka „draakonidaam". Tegelast hinnatakse kõrgemalt kui teda mänginud näitlejaid.

https://en.wikipedia.org/wiki/Ada_Wong

Sel kuul oligi ainult üks ulmeteemaline artikkel. Mitteulmest käisid esilehel Gerald Durrell 100. sünniaastapäeval, Elvis Presley 90. sünniaastapäeval ja tšehhi väravavaht Dominik Hašek 60. sünnipäeval. Koledaid elamusi pakub artikkel holokaustist Böömi-Määrimaal. 30-aastaseks sai Liza Soberano, kes mängis õudusfilmis „Lisa Frankenstein", sisukirjelduse järgi väga tobe film. Ayn Rand kirjutas näidendi „16. jaanuari öö", ent see pole ulmeline, vaid käsitleb tikukuninga Ivar Kreugeri surma 1932. aastal.

KUU KIRJANDUSELOEND: parima toimetaja Hugo (3. jaanuar)

Parima toimetaja Hugot antakse välja alates 1973. Alates 2007 on see kategooria kaheks löödud, pika vormi ja lühivormi toimetajatele. Pika vormi toimetaja peab olema eelmisel aastal toimetanud vähemalt 4 ulmeromaani. Lühivormi toimetaja peab olema elu jooksul toimetanud vähemalt 4 ulmeantoloogiat, kogumikku või ajakirjanumbrit, neist vähemalt ühe eelmisel aastal. Gardner Dozois võitis 21 nominatsioonist 16 auhinda, Ellen Datlow 18 nominatsioonist 9 auhinda ja Ben Bova 8 nominatsioonist 6 auhinda, keegi teine pole üle 3 auhinna saanud. Edward Ferman võitis 20 nominatsioonist 3 korda ja Stanley Schmidt 34 nominatsioonist 1 korra, kõige viimase. 8 korda on välja antud Retro-Hugo ja kõik need pälvis John Campbell. Aastal 2015 ei antud auhinda välja kurbade kutsikate ja marutõbiste kutsikate skandaali pärast.

https://en.wikipedia.org/wiki/Hugo_Award_for_Best_Professional_Editor

KUU FILMILOEND: Anjelica Hustoni auhindade loend (24. jaanuar)

Kuulsate näitlejate perest pärit (kolm põlvkonda Oscareid) Anjelica Hudson mängis Addamsite pere matriarhi Morticiat. Selle rolliga nimetati ta Kuldgloobuse ja Saturni kandidaadiks. Roald Dahli romaani „Nõiad" põhjal tehtud filmis mängis ta ülemnõida, olen näinud ja soovitan soojalt. Jälle tuli Saturni nominatsioon. Kolmanda Saturni nominatsiooni sai ta Tuhkatriinu-filmi „Ever After" eest, kus mängis kurja võõrasema. Sedagi olen näinud, päris tore oli. Teleseriaalis „Avaloni udud" mängis ta peaosas Järveemandat, Avaloni saare ülempreestrinnat Vivianet, ja see on kuningas Arturi legendi ümberjutustus naiste vaatepunktist. Selle rolli eest sai ta Emmy nominatsiooni. Filmis „Barbie Rapuntslina" mängis ta Rapuntslit vangis hoidvat naist. 2008. aastal sai ta veel ühe Emmy nominatsiooni üleloomuliku draamasarja „Meedium" eest, milles selgeltnägijad aitavad politseil kuritegusid lahendada. Nagu näha, mängis ta põhiliselt võimukaid ja rohkem või vähem pahelisi naisi.

https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_awards_and_nominations_received_by_Anjelica_Huston

KUU KOSMOSEFOTO: maatõus (1. jaanuar)

Maatõusu all mõeldakse pigem seda, et Eestis meri taganeb ja paljastab järjest rohkem merepõhja, mis kuivaks maaks muutub, ent selle foto pealkiri loob paralleeli päikesetõusuga. Foto tegi 2015. aastal NASA kosmosesond Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO). Esimese foto maatõusust tegi juba 1968. aastal Apollo 8 astronaut William Anders. Käesoleva foto põhjal võib see tulla üllatusena, ent LRO polnud pildistamise ajal Kuu pinnal, ta ei maandunudki Kuule, vaid see foto on tehtud 134 km kõrgusel Kuu pinnast. LRO saadeti Kuu ümber tiirlema juba 2009. aastal ja on siiamaale töökorras. Veel tuleb mainida, et kuukate jaoks Maa ei tõuse ega looju, Kuu on kogu aeg Maa poole sama küljega ning seetõttu on nende jaoks Maa kogu aeg taevas samal kohal, ta üksnes natuke loperdab nähtuse tõttu, mida nimetatakse libratsiooniks. See-eest pakub kaunist vaatepilti see, kuidas Maa pöörleb ja järjest oma mandreid näitab, pilvkatte muutumine on samuti huvitav, seevastu Kuu tagapoolel on taevas igavam, seal pole kunagi Kuud ega Maad näha, päikest ikka aeg-ajalt paistab.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Earthrise_over_Compton_crater_-LRO_full_res_-_edit1.jpg

ESIMENE VANAFILM: „Kata pea ja varju" (2. jaanuar, 9 minutit)

„Kata pea ja varju" on 9-minutiline Ameerika tsiviilkaitseteemaline lastefilm 1952. aastast. Tuumasõda oli tollal õhus mitte üksnes NSV Liidus, vaid ka USA-s, ainult NSV Liit minu teada ei teinud selle kohta nii vahvaid lastefilme. Peategelane on kilpkonn ja kui ahv teda dünamiidipulgaga ähvardab, siis poeb ta oma kilbi varju. Käib pauk ja ahv on koos oma dünamiidiga kadunud, aga kilpkonnal pole häda midagi. Tuumaplahvatuse esimene tunnus on hele sähvatus, eredam ükskõik millest. Siis tuleb kägarasse tõmbuda, maha heita ja pea katta, kasvõi kätega, ehkki ajaleht või laudlina on paremad. Oodata tuleb seni, kuni oht on möödas. Filmis tuleb tsiviilkaitse ohvitser sinu juurde ja ütleb, et oht on läbi, võid oma jalgrattaga edasi sõita, aga kui ei tule, kuidas sellest siis aru saada? Sa oled ju natuke peidus ka, kuidas tsiviilkaitse ohvitser su üles leiab? Varjumiseks on avalikes kohtades suured S-sildid (avatäht sõnast shelter – varjend). Nende leidmisega tekib tänapäeval probleeme.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Duck_and_Cover_(1951).webm

ESIMENE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas laimi. (8. jaanuar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Lime_-_whole_and_halved.jpg

KUU TEHNIKAPILT: Tocopilla raudtee (11. jaanuar)

Tocopilla raudtee asub Tšiilis ja selle üks ots on Põhja-Tšiili sadamalinnas Tocopillas. Sealt algab kitsarööpmeline raudtee, mis viib kaaliumnitraadikaevandustesse. Raudtee pikkus on 227 km ja see on päris järsk, kohati on tõus 1/24. Kõrgeim punkt asub 1454 m üle merepinna. Briti–Tšiili ühisettevõte raudtee rajamiseks asutati Londonis 1886 ja asjad edenesid üllatavalt kiiresti, juba 1890 hakkas raudtee tööle. 1900 hakkasid 2 korda nädalas sõitma reisirongid ja sõit kestis 5½ tundi või vähem. Probleem oli selles, et auruvedurid vajavad magevett ja Atacama kõrbes pole seda võtta, niisiis rajati Tocopillasse kaks veemagestusjaama. 1958 vahetati auruvedurid diiselelektrivedurite vastu. XXI sajandil kuivas nitraaditööstus kokku. 2015 tabas piirkonda enneolematu paduvihm, mis mitmes kohas raudtee ära uhtus, ja seda ei taastatud. Hulk vedureid jäi kaevanduste lähedale lõksu ja need on seal tänapäevani, moodustades suure vedurite surnuaia.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:SQM_GE_289A_Boxcab_Carmelita_-_Reverso.jpg

TEINE LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas suurt robirohtu. (15. jaanuar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Rhinanthus_angustifolius_inflorescence_-_Kulna.jpg

KOLMAS LOODUSEPILT: Ivar Leidus pildistas küüslauku. (23. jaanuar)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Garlic_bulbs_and_cloves.jpg

KUU KIRJANDUS: „Sensatsiooniromaan" (31. jaanuar)

William Gilbert ja Arthur Sullivan kirjutasid hulga muusikale ja enamik neist on ulmelised. Taustast – sensatsiooniromaan oli Suurbritannias XIX sajandi teisel poolel moekas kirjandusžanr, mis arenes sajandivahetuse paiku pulpkirjanduseks. Sensatsioonikirjanduse loojaks peetakse Wilkie Collinsit („Naine valges", 1860) ja see ühendas realistliku kujutamisviisi viktoriaanliku moraali tabuteemadega, näiteks abielurikkumine, rööv, identiteedipettus, kättemaks, lapserööv, hullumeelsus, kahenaisepidamine, võltsimine, võrgutamine või mõrv. 1871. aasta muusikal „Sensatsiooniromaan" parodeerib seda žanri. Muusikali tegelased avastavad, et nad on sensatsiooniromaani tegelased. Kirjanik tahab neid panna käituma viisil, mis pole neile loomuomane, ja panna neid paari nendega, kellega nad ei taha. Tegelased arutavad omavahel, kuidas kirjanikku mõjutada, et nad ikka romaani lõpus ellu jääksid ja saaksid abielluda kellegi paremaga, kui praegu paistab. Kirjaniku ähvardamine osutus päris mõjusaks. Päeva pildiks oli poster raamatukaanega, aga mina lingin selle asemel artikli.

https://en.wikipedia.org/wiki/A_Sensation_Novel

PÄEVA MATERJAL COMMONSIS

KUU VÄLJASURNUD ELUKAS: trilobiit (16. jaanuar)

Trilobiidid olid käsijalgsete rühm, mis tekkis varakambriumis 521 miljonit aastat tagasi ja suri välja kõigi aegade suurimas, Permi–Triiase väljasuremislaines 252 miljonit aastat tagasi. Kirjeldatud on 22 tuhat liiki, sest nad olid kõva kestaga ja see mineraliseerub hästi. Juba varastel trilobiitidel olid keerukad kaltsiidist liitsilmad (puhas kaltsiit on läbipaistev). Nad kasutasid paljusid elustiile alates planktonifiltreerijatest üle raipesööjate kiskjateni välja, mõned roomasid isegi kuival maal. Üksnes parasiite pole seni leitud. Suurimad olid 70 cm pikad ja kaalusid 4½ kg. Miks nad siis ikkagi välja surid? Üks põhjustest: nende arengutsükkel oli väga pikk, nad pidid palju kordi kestuma, enne kui suguküpseks said, ja see võttis aastaid aega, enamik nii pisikesi loomi suudab paljuneda aasta jooksul pärast sündi. Teine põhjus: nad kujunesid välja ajal, mil suured röövloomad puudusid, teravate hammastega röövloomade vastu polnud neil head kaitset. Pildil on kolmesentimeetrine Marokost leitud trilobiit varadevonist 400 miljonit aastat tagasi.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trilobites_(Austerops_speculator),_Jebel_Oufatene,_Marruecos,_2021-01-18,_DD_137-195_FS.jpg

KUU KEEMIAVIDEO: Briggsi–Rauscheri reaktsioon (1. jaanuar, ½ minutit)

Briggsi–Rauscheri reaktsioon on ostsilleeriv keemiline reaktsioon. Värskelt ette valmistatud lahus on algul läbipaistev, siis muutub kollakaks ja siis väga tumedaks siniseks, misjärel heleneb taas läbipaistvaks. See värvimäng toimub mitu korda, isegi kümme korda järjest, kuni järele jääb tumesinine joodilõhnaline vedelik. Kogu reaktsiooni ajal eralduvad vaba hapniku mullid ja enamasti on lõppsaadus rikas vaba joodi poolest. Selle reaktsiooni avastasid 1972 Thomas Briggs ja Warren Rauscher, kes võtsid varasemast tuttava Beloussovi-Žabotinski reaktsiooni, asendasid bromaadi jodaadiga, lisasid vesinikperoksiidi ja nägid, et tulemus on veelgi jalustrabavam. See sobib hästi demonstratsioonkatseteks. Keemilisi valemeid loete soovi korral artiklist ise. Reaktsiooni on nüüd juba palju uuritud ja püütud lähteaineid asendada. Avastati, et kõrgem temperatuur paneb reaktsiooni kiiremini käima, aga tärklis suurendab tsüklite arvu ja pikendab ühe tsükli kestust.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Briggs%E2%80%93Rauscher_reaction.webm

KUU ÖKOLOOGIAVIDEO: Kuidas vabaneda liigsest süsinikust atmosfääris? (7.–9. jaanuar, 15 minutit)

Globaalset soojenemist hoogustab see, et inimkond paiskab atmosfääri palju süsinikku. Sellepärast on hakatud mõtlema, kuidas see atmosfäärist jälle kätte saada. See kolmeosaline video käsitleb kolme soovitust. Esimene idee on katta ookeanid ainekihiga, mis soodustaks süsihappegaasi siduvate pisikute elu, teine idee on rajada suured istandused, mis seoksid süsinikku ja saagis sisalduv süsinik ladustataks maa-alustesse hoidlatesse, ning kolmas idee on piserdada peegeldavat ainet lennukitelt stratosfääri, et maapinnale vähem päikesekiirgust jõuaks. Video näitab kõigi nende meetodite puudusi ja jõuab järeldusele: kogu asi hakkab pihta valest eeldusest, et mina võin saastada nagu ennegi ega pea midagi tegema, küll keegi teine ajab asja korda. Kõige mõistlikum lahendus oleks omaenda käitumise muutmine, aga seda on ju ebamugav teha. Ökoulme kirjutajatel soovitan vaadata, kuidas asjad untsu lähevad.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_technofix_for_the_climate-_Marine_geoengineering.webm

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_technofix_for_the_climate-_Land-based_geoengineering_(BECCS).webm

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:A_technofix_for_the_climate-_Atmospheric_geoengineering_(Solar_Radiation_Management).webm

KUU ASTRONOOMIAVIDEO: Kuidas Ameerika kosmoselaeva Orion paigaldati stardiplatvormile SLS-rakettide vahele (28. jaanuar, 1½ minutit)

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:SLS_%26_Orion_Stack_Timelaps_(981415551536).webm

TEINE VANAFILM: „Kakaopähklid" (31. jaanuar, 93 minutit)

Vendasid Marxe polegi ma veel tutvustanud. Ei, Karl Marx polnud üks neist. Nad olid neli juudi päritolu koomikut, kes mängisid koos paljudes filmides. Chico püsiroll oli harimatu petis, kes aga hästi klaverit mängib. Harpo oli tema kaaslane, supervaras (varastab detektiivil särgi seljast), mängib harfi, ent ei räägi. Groucho kandis igas filmis võltsvuntse, võltskulme, mis olid nagu Brežnevi omad, ja sigarit. Zeppo mängis tavaliselt igameest. Margaret Dumont oli nagu viies vend Marx, kes tavaliselt mängis rikkaid lesknaisi ega naernud kunagi, väidetavalt ei saanud ta iial ühestki naljast aru. „Kakaopähklid" on varane ja vendade esimene helifilm. Heli on salvestatud otse, kõik laulavad ja musitseerivad päriselt, varjatud orkestri saatel. Tähelepanu väärib tantsutüdrukute etteaste, kes ülalt filmituna imiteerivad kujundite muutumist kaleidoskoobis. Sisu? Groucho peab hotelli, kus peatuvad mõned rikkad (Dumont) ja palju pettureid. Kuna sulisid on palju, siis lähevad neist vangi ainult mõned. Kui tavaliselt sureb näitlejaskonnast viimasena naispeaosatäitja, siis seekord suri Mary Eaton neist esimesena ja „Kakaopähklid" oli tema ainus edukas film. Seevastu naispahalast mänginud Kay Francisele oli see läbimurderoll.

https://commons.wikimedia.org/wiki/File:The_Cocoanuts_(1929).webm