Elekter meie vahel
Manfred Kalmsten, Lüüli Suuk

„Elekter meie vahel“ on abielupaarist kirjanike Manfred Kalmsteni ja Lüüli Suuki ühine jutukogu, milles on kolmteist eriilmelist lugu. Lood kuuluvad fantastika žanrisse, varieerudes muinasfantaasiast ja aurupungist kuni tulevikumaailmadeni. Läbivad teemad on inimsuhted, armastus, kättemaks ja lootuse hoidmine ka kõige lootusetumates oludes. Kogumik on läbilõige mõlema autori viimaste aastate loomingust ja sisaldab nii eraldi kui ka koos kirjutatud lugusid.

Manfred Kalmsten on Eesti Kirjanike Liidu liige, viiekordne ulmekirjandusauhinna Stalker laureaat, kes on avaldanud kaks jutukogu („Raske vihm“, „Götterdämmerung“), romaani „Kaarnalaul“ ja lühiromaani „Täheraua saaga“. Lüüli Suuk on seni avaldanud lühijutte ja romaani „Veri mäletab“. 2024. aastal hindasid lugejad tema loo „Vikatimees“ Stalkeri vääriliseks.

Kirjastus Fantaasia
Sari: Sündmuste horisont.
Kaanepilt Liis Roden
256 lk

Kummituslik Hilli maja
Shirley Jackson

Shirley Jacksoni «Kummituslik Hilli maja» (1959) on 20. sajandi üks silmapaistvamaid gooti õudusromaane. See on lugu õpetlasest dr Montague’st, kes otsib «kummitustele» põhjendusi, ja tema kolmest kaaslasest, kelle ta on erinevatel põhjustel Hilli majja kutsunud. Eleanorist, kes on veetnud senise elu haiget ema hooldades; elurõõmsast Theodorast ja Luke’ist, kes peaks ühel päeval Hilli maja pärima. Samas võib seda raamatut lugeda nii see, kes otsib õuduslugu, kui see, kes kummitusi veendunult usub, kui ka see, kes otsib kummitustele ratsionaalseid seletusi – paljugi selles tekstis, kaasa arvatud lähenemisnurk, on jäetud lugeja enda otsustada.

«Mitte mingisugust füüsilist ohtu ei ole,» lausus doktor rõhutatult. «Terve ajaloo jooksul ei ole mitte ükski kummitus kellelegi füüsiliselt viga teinud. Üksnes ohvrid ise on endale kahju teinud. Ei saa isegi öelda, et kummitus ründab mõistust, sest mõistus, mõtlev meel on haavamatu; siin praegu istudes ei ole kogu meie teadvuses kübekestki usku kummitustesse. Mitte keegi meist, isegi pärast eilset, ei saa öelda sõna «kummitus» ilma tahtmatult naeratamata. Mitte keegi meist ei mõtle ratsionaalselt, kui me arvame, et see, mis eile õhtul uksele koputas, oli kummitus, kuid siiski toimus eile õhtul kindlasti Hilli majas midagi, ja mõistuse instinktiivne pelgupaik – eneses kahtlemine – kadus...»

«Kummituslikust Hilli majast» on tehtud kaks filmi ja Netflixi sari. See on mõjutanud paljusid tunnustatud õuduskirjanikke nagu Richard Matheson, Stephen King, Neil Gaiman jpt.

Tõlkinud Liis Pallon.
Järelsõna Raul Sulbi
238 lk.

Raudne leek
Rebecca Yarros

„Esimesel aastal kaotab mõni meist elu. Teisel aastal kaotavad ülejäänud inimlikkuse.“ – Xaden Riorson

Kõik eeldasid, et Violet Sorrengail saab Basgiathi sõjakoolis juba esimesel aastal surma – Violet ise nende seas. Kuid rehepeks oli vaid esimene keeruline proovikivi, mille eesmärk oli rookida välja tahtejõuetuid, väärituid ja neid, kellel ei vea.

Nüüd algab tõeline väljaõpe ning Violet murrab pead, kuidas see üle elada. Asi pole üksnes selles, et kool on julm ja jõhker ning ratsanikud peavad õppima välja kannatama ka talumatut valu. Asi on uues asekomandandis, kes on võtnud oma südameasjaks teha Violetile selgeks, et ta on jõuetu – kui ta just ei reeda meest, keda armastab.

Violeti keha on küll nõrgem ja hapram kui teistel, ent tema relv on mõistus – ja raudne tahe. Ning juhtkond on unustanud kõige tähtsama, mida Basgiath on talle õpetanud: loheratsanikud kehtestavad ise reeglid.

Otsusekindlusest aga selle aasta üleelamiseks ei piisa.

Sest Violet teab Basgiathi sõjakoolis sadu aastaid varjatud saladust – ja miski, isegi mitte lohetuli, ei ole piisav, et neid lõpuks päästa.

Kirjastus Helios
Tõlkinud Tiina Randus
708 lk

Kusagil kaugel mere taga
TJ Klune

Üks maagiline perekond. Kaks pühendunud eestkostjat. Kuus ohtlikult andekat last.

Arthur Parnassus on maagiliste laste orbudeko7du juhataja ühel kummalisel saarel, abiks tema elu armastus Linus Baker. Ja koos on nad valmis kõigeks, et kaitsta oma erilisi ja vägiseid hoolealuseid.

Aga kui Arthur on sunnitud andma avalikke ütlusi oma hämara mineviku kohta, leiab ta end olukorrast, kus peab võitlema nende eest, kes tema hoolde usaldatud. Ühtlasi on see ka võitlus parema tuleviku nimel, mille kõik maagilised olendid on ära teeninud. Kui nende koju tuleb uus laps – selline, kes nimetab end koletiseks –, teab Arthur, et nad on jõudnud murdumispunkti. Väljakutseid tuleb kõigist suundadest ja neile vastu astudes võib nende püsimatu perekond kas tugevamaks saada … või laguneb koost kõik see, mida Arthur nii väga armastab.

„Kusagil kaugel mere taga” on järg romaanile „Maja taevasinise mere ääres”. See on südamlik lugu kuuluvusest, identiteedist ja endale valitud perekonnast.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Bibi Raid
512 lk

Minu hauataguse elu armastus
Kirsty Greenwood

Hiljuti surnud naine kohtab „seda õiget“ hauataguse elu ooteruumis, saades uue võimaluse elule (ja armastusele!), kui ta leiab selle mehe Maa peal enne, kui kümme päeva on möödas…

Kui Delphie poleks juba surnud, oleks ta piinlikkusest suremas. Vähe sellest, et ta suri mikroahjus ülessoojendatud burgeri tõttu lämbudes, seisab ta nüüd oma „SÄRA JA HIILGA“ kirjaga öösärgis kõige kuumema mehe ees, keda ta üldse näinud on. Ja mees naeratab talle.

Kui nad rääkima hakkavad, muutub kõik muu taustamüraks. Kuni keegi tuleb joostes uksest sisse, karjudes midagi kohutava eksituse kohta, ja saadab võõra tagasi Maa peale. Ja Delphie juba arvas, et tal võiks hauataguses elus rohkem õnne olla.

Kui Delphiele pakutakse tehingut, millega ta saab Maa peale tagasi pöörduda ja proovida uuesti kohtuda salapärase mehega, haarab ta võimalusest leida hingesugulane ja alustada uut elu. Aga selles miljonilinnas peab naine kuulama oma südant, õppima abi paluma ja võib-olla isegi nägema erakordsust elus, mille ta jätab seljataha…

Kirjastus Ersen
336 lk

Koomiks

Eksam XXI sajandisse / Kõik said kokku Kribuldis
Olimar Kallas, Henn-Kaarel Hellat

Eesti tuntuim koomiksikunstnik Olimar Kallas on oma piiritu fantaasia ja omapärase pildimaailmaga rõõmustanud juba mitmeid põlvkondi lugejaid. Seekord juhatab ta meid kosmosesse ja maale vanaema juurde, kus arenevad üpriski uskumatud ja kriminaalsed lood. Käesolev kogumik sisaldab varem ajakirjas Pioneer ilmunud koomikseid "Eksam XXI sajandisse" ja "Kõik said kokku Kribuldis", mis on saanud digitaalse uuenduskuuri, et kunagi neid lastena lugenud täiskasvanud saaksid nüüd seda sama palju kaasaegsemas kuues uuesti nautida.

Kirjastus Piilupart
Toimetanud Tormi Ariva
44 lk

Kordustrükk
Maagiline realism

Kafka mererannas
Haruki Murakami

Kassidega vestlev vanamees, taevast alla sadavad sardiinid, Colonel Sanders ja Johnnie Walker, sissepääs teise ilma, kodust põgenenud 15-aastane Tamura Kafka ja Shikoku saare väikelinnas asuv hubane raamatukogu – kõik see ja veel palju muudki viib lugeja müstilisse maailma, kus kõik on võimalik ja reaalne. Haarav ja vahetu, mõnusalt muigama ajav, pakub „Kafka mererannas” ometi mõtlemisainet ka haritud lugejale, sünteesides Oidipuse müüdi, Macbethi, Platoni ja Sophoklese, Kafka ja Natsume Sōseki omas äraspidises võtmes kergesti loetavaks ja paeluvaks tekstiks. „Kafka mererannas” on heaks sissejuhatuseks Murakami fantastiliste romaanide maailma.

Haruki Murakami (snd 1949) on vaieldamatult kuulsaim jaapani kirjanik. Tema paeluvad ja kummalised, fantaasiamaailma ja reaalsust ootamatul kombel siduvad raamatud on laialt loetud nii tema kodumaal kui ka Läänes. Eesti keeles on temalt ilmunud „Norra mets”, „Elevant haihtub”, „1Q84”, „Kafka mererannas”, „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad”, „Tantsi, tantsi, tantsi”, „Millest ma räägin, kui ma räägin jooksmisest”, „Komtuuri tapmine”, „Lõuna pool piiri, lääne pool päikest” ja „Ainsuse esimene isik”.

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kati Lindström
584 lk