Star Wars: Rogue One ehk maakeeli „Tähevarred 71, kuskil miskit toimub”

Juba tükk aega pole ma filmitreilereid vaadanud, osalt selleks, et filmide ainsaid põnevaid kohti enda jaoks mitte ära rikkuda, kuid peamiselt veel argisemal põhjusel: mul pole lihtsalt meeles neid vaadata. Tähevarred 16: porgandite öö, ei olnud siinkohal erandiks - alles pärast kino uksest sisse astumist sain teada, et tegu pole ei originaaltriloogia, eelloo-triloogia ega ka eelmise talve jõu tärkamise filmi järjega, vaid täiesti uue looga. Ohkasin raskelt ning mõtlesin surnud hobusest, mida ikka veel väsimatult pekstakse.

Lugesin selle tutvustuse kirjutamiseks „Tähevarred 37: Küüslauguleivad dipikastmega” Wikipedia sisukokkuvõtte uuesti läbi ja olen hämmingus, kui pikka sisukokkuvõtet saab sellest filmist kirjutada. Minu isiklik sisukokkuvõte oleks, et kurva minevikuga peategelane leiab oma mässajalikule elulaadile uue ja õilsama väljundi. Selle käigus kohtub ta kompu pahapoisiga, kes polegi südames nii paha kui temast eeldada võiks. Samuti antakse peategelasele võimalus pisaraidtekitavaks taaskohtumiseks oma isaga. Seikluse jaoks tulevad appi ka pime kung-fu meister/munk ja Machete. Üheskoos siis nähakse kannatusi, läbitakse raskusi, leitakse armastust ja iseennast.



„Tähevarred 58: Baaris ainult tüdrukud” suurim viga on aga fakt, et see ei ole Star Wars’i film. See on suvaline tulevikumaailma märulifilm, kuhu on sisse surutud Star Wars’i elemente, ning neidki minimaalses koguses. Minu pakkumine on, et iga Star Wars’i elemendi kasutamine maksab raha, ning neil lihtsalt ei olnud seda rohkem kui umbes viie jaoks. Milliseid Star Wars’i komponente „Tähevarred 34: Helista mulle mobiilile” siis sisaldab:

  • Pitsalõigu kujulised kosmoselaevad ja Death Star

  • Plastämbrist voolitud kiivriga Darth Vader (ca 30 sekundi jagu ekraaniaega)

  • Üks vähemtähtis tüüp, keda kehastanud näitleja on vahepeal ära surnud ja kes tuli seetõttu üleni CGIs teha.

  • Mõned Star Trooper’id

  • Kosmoselaevad teevad kosmoses lennates “brröööäääämmmm”


Kogu filmi peale on ainsaks jõu ja lasermõõkade kasutajaks Darth Vader. Pime kung-fu meister kasutas jõudu lihtsalt kui religiooni, palvetades selle poole ning lootes parimat. Lisaks kõigele muule pritsib kogu filmi jooksul igalt poolt ängi, sõpruse jõudu, koostöö tähtsust, eneseohverdust ja poliitkorrektsust. Igat suuremat keerdkäiku serveeritakse pikalt ja põhjalikult, ning kui lõpuks asjaks läheb, suunatakse sellele võimsad prožektorid, et vaataja asjast ilma ei jääks. Lisaefektina saab ka kõige rumalam filmivaataja enda ego silitada: “Vot mis ootamatu pööre, aga mina, nutikas nagu ma olen, nägin seda juba varakult ette.” Filmist võetud näide: üks pitsalõik-emalaevadest tehakse liikumisvõimetuks. Ma siis mõtlesin omaette, et kui ühe pitsalõigu kõrval on teine, siis ei saa ju nõnda jätta, et need kokku ei põrka. Kui püss on laval, peab sellest pauku tulema. Ja nii läkski - mässuliste laevastikus oli mugavalt vasarakujuline väike aga tragi laevuke, mis siis ühe pitsalõigu vastu teist lükkas.

„Tähevarred 666: Saatana sõjapeenis” on vist kõige nukram frantsiisilüpsmine, mis ma näinud olen. Kui see oleks eraldiseisev film, siis ma ei saaks selle vastu nii kriitiline olla. Ma võtaks seda kui suure eelarve, arvestatava action’i ja visuaalidega keskmist ulmelist märulit, millest ei oota kuigi paljut, kuid mida on siiski üsna tore vaadata. See film oleks aga pidanud olema ikoonilise filmisarja osa, mis on ulme kui filmižanri peavooluks toonud - võiks ju arvata, et tehakse veidigi paremini. Või siis, mis peamine, tehtaks film Jedidest, lasermõõkadest, kosmoselahingutest ja muudest kuulsatest ja kohustuslikest Star Wars’i põhielementidest.

Lisamärkusena häiris mind kui tõlki selle filmi lausjube tõlge. See oli minu jaoks nii halb, et ma ootasin lõputiitrite lõpuni, et kodaniku nimi teada saada, ning Facebook’i kaudu tema poole pöörduda, ütlemaks, et tema tõlge oli lihtsalt jõle. Enne selle pöördumise kirjutamist õnneks otsisin ta nime ka Google’st. Tulemuseks oli huvitav artikkel eelmise Star Wars'i filmi, ehk siis Jõu Tärkamise filmi tõlkeraskustest, tõlkijaga vesteldes tuli välja, et ka uus film tõlgiti sama keerulistes tingimustes. Kokkuvõtvalt lennutati iga keele tõlk kuskile salajasse kontorihoonesse, kus nad pidid siis filmi peamiselt dialoogifaili ja heliriba alusel tõlkima. Tõlkijate jaoks oli lausa eraldi film kokku monteeritud – kui keegi ekraanil rääkis, siis tema nägu oli väikese sõõri sees näha, ülejäänud ekraan oli must. Kogu artikkel on huvilistele leitav Postimehe lehel.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0657)