Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud, mänginud oled?
Praegu loen Ken Liu romaanitetraloogiat „The Dandelion Dynasty“, hetkel on käsil viimane romaan „Speaking Bones“. Autor on tetraloogiat defineerinud kui silkpunk’i ehk siidipunki – justkui aurupunk, aga 19. sajandi ja aurumasinate asemel on muistset Hiinat meenutav Dara keisririik ja kõiksugused „Vana-Hiina tehnikaimed“. Meeldib ja julgen ka soovitada.
Filme ma väga palju ei vaata, mul pole kodus telerit ega lauaarvuti ekraanist suuremat ekraani filmivaatamiseks. Viimati käisin kinos eelmise aasta mais, kui Tartu Elektriteatris linastus Külma sõja aegsete Ida-Euroopa ulmefilmide eriprogramm „Stalking Eastern Europe“. Mõned neist filmidest olid päris head, eelkõige on meelde jäänud Rumeenia multikas „Delta kosmosemissioon“ (1984) oma hoogsa ja värvilise pildi ning ajastule omase elektroonilise taustamuusikaga.
Mängude osas on mu viimase aja harrastuseks „Crusader Kings III“ lõputu läbimängimine.
Kui reastada ulme kolm alamžanri sinu isiklikku huvitavusjärjestusse, siis milline see kolmik oleks? (koos mõne õigustava-selgitava lausega)
Kui minult oleks küsitud sama küsimus kakskümmend aastat tagasi, oleksin kindlasti fantasy esimeseks pannud. Kuna tehnika ja reaalteadused, millele teaduslik-fantastilised maailmad tuginevad, pole kunagi mu tugevateks külgedeks olnud, on fantasymaailmu nagu lihtsam mõista. Aja jooksul on mu suhtumises aga toimunud teatud muutus ja praegu eelistan pigem teaduslikku fantastikat, kuna keskmiselt on see põnevam ning rohkemaid ideid ja võimalusi võimaldav. (Minu erilised lemmikud on alternatiivajalugu, mis kuulub vist teadusliku fantastika alla, ja aurupunk, mis balansseerib kuskil erinevate alamžanrite vahel.)
Teisel kohal siis fantasy, soovitavalt selline tumedamates ja süngemates toonides nagu Sapkowski või Moorcock – samas päris grimdark’i ka ei taha, nt Abercrombie oli minu jaoks veidi üle võlli.
Kolmandale kohale jääb õudus. Mulle jääb selle žanri olemus nagu natuke mõistatuslikuks – vaevalt, et ilukirjandus tänapäeval täiskasvanud lugejale hirmu nahka suudab ajada, nii et pigem võiks „õuduse“ asemel kasutada väljendit „üleloomulik kirjandus“ vms. Samas võib õudustki lugeda, eelistan pigem klassikalisi gootilikke õudukaid, mitte Kingi-laadis moodsat psühholoogilist õudust.
Kui nimetada midagi, mis sind justnimelt ulme juures paelub, siis mis selleks oleks?
Just need lõputud võimalused, ideed ja maailmad. Teismelisena enne ulme juurde jõudmist lugesin palju ajaloolisi romaane, aga mingil hetkel muutusid need minu jaoks liiga piiratuteks, sest olid liigselt kammitsetud reaalsest ajaloost. Kui sa tead, kuidas mingi kirjeldatud sõda või muu sündmus reaalselt lõppes, siis pole sellest ilukirjanduslikul kujul üldse nii põnev lugeda.
Millist sinu jaoks olulist ulmeraamatut julgeksid või tahaksid soovitada oma emale? Oma ämmale? Naabrist pensionärile? Ja miks?
Emale julgeksin soovitada
Kalmsteni raamatuid – „Götterdämmerung“ talle meeldis. Ämma pole ja naabriteks
on pigem nooremapoolsed inimesed, kellega ma väga ei suhtle.
Mis on viimase 10 aasta jooksul olnud sinu suurim elamus, muutus või kogemus? Ükskõik, ulmes või mujal, üks või mitu. Räägi sellest pisut lähemalt.
Tunnistan, et see küsimus on nii laiahaardeline ja laialivalguv, et ma ei oska sellele vastata.
Toimus
30. jaanuaril premeeriti Tartu Ulmekirjutajate Töötoas Meelis Kraft
Jaagup Mahkra nimelise elutööpreemiaga. Rohekm infot: Rujanaudi LINK
23. jaanuaril toimus Tallinnas Beergardenis Timo Talviku romaani “Sulid
ja sulased” esitlus. Autoriga vestles Hannele Känd ja esinesid improteatri
näitlejad.
Ürituse videosalvestist saab vaadata FB-lingilt - LINK
17. jaanuaril toimus Tallinna Keskraamatukogu suures saalis Ulmeühingu
kolmanda reede ulmeõhtu. Külas käis kirjanik Mairi Laurik. Temaga vestlesid
Lüüli Suuk ja Manfred Kalmsten. Tehnilise poole eest vastutas Tea Roosvald.
Ürituse videosalvestist saab vaadata – Youtube’ist LINK
REAKTOR toetab ehk Laura Loolaid
käivitas Hooandja kampaania romaani
“Tagavara-malev” kirjastamiseks. Täpsem info: Hooandja LINK
Tumedates Tundides tuli ettelugemisele Neymar54 lugu “Kirjad Lonidale”
LINK
Toimumas
5. veebruaril kell 18:00 tuleb Tartu Linnaraamatukogu peamajja külla
Indrek Hargla. Temaga vestleb Raul Sulbi.
14. veebruaril Tartus üritusel Õhtud eesti ulmega tuleb esitlusele
antoloogia “Dracula külaline”. Jüri Kallasega vestleb Raul Sulbi.
21. veebruaril, kell 18:30 toimub üritus Õhtus on ulmet ja külaliseks on
Timo Talvik. Kirjanikuga vestlevad Manfred Kalmsten ja Lüüli Suuk.
