Eesti ulmetähed

Tänavuse ulme lühijutu võistluse võitis Mann Loper looga „Meister ja õpipoiss“. Kuna jutu ilmumiseni on veel aega ja Mann Loperi nimi oli ulmemaastikul seni veel tundmatu, otsustas reaktori andekale noorele kirjanikule esitada mõned küsimused, mis aitaksid lugejal juba enne võidutöö ilmumist autoriga tuttavaks saada.

1. Mida praegu loed?
Pahatihti kipub mul mitu raamatut korraga pooleli olema, nii ka praegu. Huvitaval kombel on hetkel lugemisel suisa kaks jutukogu: "Aurupungi mammutraamat" (The Mammoth Book of Steam Punk, toim. Sean Wallace), kus ühtede kaante vahel 30 aurumasinaist ja hammasrattaist kubisevat lugu, ja Tiit Tarlapi "Haldjatants". Mõlemad kogud on mõnusad lugeda, esimene pakub žanripiiranguist hoolimata vaheldusrikkaid näiteid lühijuttude kui vormi võimalustest, teine aitab heale ajaveetmisele lisaks vähendada minu kahetsusväärset mahajäämust kodumaise ulme vallas...

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Sellele küsimusele on hirmus raske kuidagi konkreetselt vastata. Esiteks juba seetõttu, et mõned tõeliselt head ja nauditavad raamatud ei "naelutagi", neid on mõnusam lugeda pikkamööda (Yoko Ogawa "Majapidaja ja professor" oli üks selline - täielik zen). Teised jälle võtad kätte ja enne ära ei pane, kui tagumine kaas vastu tuleb (viimati läks nii paari Gaimani teosega). Raamat võib olla "hea" õige mitmes mõttes - hea kirjandus, hea meelelahutus, hea lugu... Et raamat käe külge kleepuks, peab olema haarav ja küllalt hoogne süžee ja ladus keelekasutus. Oluline on, et sõnad tooks pildi silme ette. Žanr ei olegi peamine, üritan igasugust lugeda.

3. Ulme kolm lemmikut?
Esiteks ei saa ma mööda Ursula K. Le Guinist. Plikana loetud "Meremaa" sari avaldas nii sügavat muljet, et ma siiani päriselt toibunud ei ole. Hiljem olen sarja ja sellega seonduvaid lugusid ikka väga mitu korda üle lugenud. Edaspidi sai muidugi Tolkieni ka kummardatud ja Keskmaa mütoloogiasse sukeldutud, kuid Meremaa oli esimene fantaasia-ilm, kuhu end ära kaotasin - heas mõttes. Juhtusin kunagi nägema mingit jubedat käkkfilmi, kus lugu oli uskumatult ära lörtsitud ("Meremaa legend" oli äkki?), ja ma olin pärast ikka hirmus vihane sellise pühaduseteotuse pärast!
Teiseks nimetaks Dan Simmonsi ja tema "Hyperioni". Iseäranis just sarja esimene pool kuulub kindlalt minu Igaveste Lemmikute hulka. See, kuidas sealne maailm üles ehitatud on ja viis, kuidas lugu jutustatakse (eriti esimene raamat!) meeldis mulle ikka ülivõrdes. No ja parasiitliku krutsiformi eest saab Simmons minult kümme õõvapunkti!

Jameson ja HÕFF annavad teada:

Jameson koostöös Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festivaliga HÕFF korraldab lühifilmide konkursi. Võistluse eesmärgiks on leida üks suurepärane käsikiri.

Võistlus annab osalejatele võimaluse tutvustada oma käsikirja professionaalsele žüriile. Viis finalisti saavad auhinnaks rahvusvahelise tudengi- ja lühifilmide festivali Sleepwalkers passid ning parim saab filmi valmistegemiseks Jamesonilt 3000 euro suuruse auhinnaraha. Selleks, et kõik huvilised saaksid oma stsenaariumikirjutamise ja filmitegemise oskusi viimistleda, korraldatakse Tallinnas ja Haapsalus ka vastavaid töötubasid. Samuti soovitame kõigil huvilistel osaleda aastaringsetel Sleepwalkersi töötubadel ja teistel üritustel.

Kuidas see toimib ning mis on reeglid ja regulatsioonid saab lugeda aadressilt 2014.hoff.ee.

Täheaeg 13 ja Täheaeg 14

Täheaja koostaja Raul Sulbi ja väljaandja Eva Luts jutuvõistluse tulemuste väljakuulutamisel.

Vastavalt kirjastuse Fantaasia ja Eesti Ulmeühingu korraldatava jutuvõistluse reglemendile on eesõigus jutuvõistlusele laekunud tööde avaldamiseks kirjastusel Fantaasia.

Nüüdseks on selgunud kahes järgmise Täheaja numbris ilmuvate jutuvõistlusele saadetud tööde täpne nimekiri. Nimekirja leiab enda siit lisaks on kindlasti oodata paljusid allapoole hindajate ja täheaja latti jäänud lugusid Reaktoris ja tõenäoliselt ka Algernonis.

Tartu ulmekirjutamistoad

...on jätkuvalt aktiivsed ning korraldajate rõõmuks on peale jutuvõistlust sinna tee leidnud ka mitmed uued kirjutajad. Nagu piltidelt näha võib on meid korduvalt külastanud ka jutuvõistluse võitja Mann Loper. Aeg-ajalt võõrustab ulmekirjutamist ka Kirjanduse Maja. Traditsiooniline ulmekirjutamine on ikka Raekoja platsis vanas kohas, aga kord kuus või üle kuu tehakse väljasõiduistung Vanemuise mäel endises KGB hoonesse. Järgnevad pildid ongi seal tehtud.