Kirjastus Fantaasia

Tuumahiid 3: Triitium
Koostajad: Artur Räpp, Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana

Kolmas „Tuumahiid“, alapealkirjaga „Triitium“, koondab endas kahtkümmet ulmejuttu 14 eesti autorilt. Kõige arvukamalt on nende kaante vahel esindatud teadusfantaasia, kuid leida on ka fantasy’t, õudust-kõhedust ning mõned jutud toimuvad meie igapäevaelust teistsuguses reaalsuses. Kuigi jutud on valitud Reaktoris ilmumise aja järgi, läbib paljusid jutte sama küsimus: „Kus on inimeseks olemise piir?“ Alates juttudest, kus üht inimest on mitu, kuni juttudeni, kus masina südamesooviks on saada inimeseks või siis need jutud, kus hoopis inimene on kängitsetud masinasse. Ka meie koduse Eesti tulevikku heidetakse paar pilku, nii sellisesse, kus on internatsionaalseid, kui ka sellisesse, kus on interplanetaarseid külalisi.

Kogumiku mitmed autorid on juba kogenud kirjanikud ning nende teoseid on hinnatud kirjandusvõistlustel ja ulmeauhinnaga Stalker: Mairi Laurik, J. J. Metsavana, Maniakkide Tänav, Siim Veskimees. Kogumiku autor Helju Rebane, kes elab Venemaal, on pälvinud seal ulmekirjanikuna üldise tunnustuse. Käesolevast kogumikust leiab kaks tema juttu.

Tuumahiid 3 pikematest juttudest tasub esile tõsta Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana varemalt ajalehes „Lääne elu” järjejutuna ilmunud „Valge härrasmees” ja Heinrich Weinbergi „Kes varju püüab”. Kogumikust on leida aga ka mitmeid päris lühikesi jutte: näiteks Reaktori „300 sõna jutuvõistlusel“ esikohaga auhinnatud Meelis Ivanovi „Hea laps“ ja Estcon 2015 ministalkeriga pärjatud Siim Veskimehe „Jalgu tulle pistes on saapad mõistlik valik“.

Kõik kogumiku 20 juttu on valitud veebiajakirjas Reaktor perioodil 2014 kevad kuni 2016 suvi ilmunud 86 jutu hulgast. Veebiajakiri Reaktor (www.ulmeajakiri.ee) ilmub iga kuu alates oktoobrist 2011. Reaktor on ajakiri fännidelt fännidele ja autoreid, kes on „Reaktoris“ oma jutte või artikleid avaldanud, on selle üle viie aasta ja üle 60 numbri jooksul olnud 206, ja mitmed neist pole Eesti kirjandusmaastikul üldsegi tundmatud. Samas annab Reaktor võimaluse laiema lugejateringini jõuda ka alustavatel autoritel. Nii on Reaktori kaudu tuule tiibadesse saanud mitmed nüüdseks juba ulmeringkondadele tuntud noored kirjanikud, näiteks Heinrich Weinberg, Jaagup Mahkra ja J. J. Metsavana. Ulmeauhinnaga Stalker auhinnatud „Saladusliku tsaari” tsükli esimesed lood on avaldatud Reaktoris. Ka käesolev kogumik on kahele autorile nende paberidebüüdiks.

Koostajad usuvad, et käesolev „Tuumahiid“ on heaks ülevaateks Eesti hetkeulmest, selles valitsevatest trendidest ning stiilidest ja Eestis tegutsevatest autoritest ning et paberraamatu formaat ja tehtud valik laseb neil juttudel rohkemaarvuliste lugejateni jõuda.

Kirjastus Paradiis

Lux Gravis ehk Raske Valgus
Autor: Mart Sander

Meid ümbritseb tuleviku ja mineviku võrgustik: juurdepääsupunktid, juhuslikud süsteemihäired ning inimesed, kes vastutavad kõige selle turvalisuse ja hoolduse eest. Kui oled ühena neist sündinud, ei põgene sa oma saatuse eest.
Rooma leegionär, araabia poiss Inglise kloostris, valgustusajastu teadlane, vaid teadvusena eksisteeriv uurija – need on mõned tegelased väga erinevaist maailmaist, tegelased, kes ometigi kohtuvad kahte aastatuhandet hõlmavate sündmuste jadas.
„Lux Gravis” on lugu ajast, mis oleks võinud kulgeda teistsugust rada pidi. Ajalookroonika ja ulmemüsteeriumi elemente kombineeriva romaani tegelased ja sündmused on reaalsed, heites hoopis uut valgust mitmele Euroopa ajalugu mõjutanud otsusele.

Elisa Raamat

Eestid, mida ei olnud
Koostanud Indrek Hargla

„Eestid, mida ei olnud“ on spetsiaalselt Elisa Raamatu lugejatele kirjutatud valimik, kuhu on kokku kogutud seitsme Eesti kirjaniku kuus värsket jutustust möödunud aegade Eestimaast, mil asjalood on läinud teisiti kui päris ajaloos.
Lisaks Indrek Harglale on teose kaaskirjutajad Jaagup Mahkra, Meelis Friedenthal, õuduskirjanik Maniakkide Tänav, Mihkel Seeder, Veiko Belials ja J. J. Metsavana.
Valimikku jagub lugusid päris ennemuistsest ajast kuni uuematel aegadel toimuvate revolutsioonideni välja. Aga kas eestlastel läheb neis lugudes paremini kui tegelikult on läinud?
Alates aprilli keskpaigast avaldab Elisa iga nädal reedel uue loo! Esimene lugu  Jaagup Mahkra – “Tarvaste tulek” on juba avaldatud.
Lisainfot raamatu ja äpi kohta: www.elisa.ee/eestid

Kirjastus Tänapäev

Valmistub esimene mängija
Ernest Cline
Tõlkinud Raul Veede

Kui sureb maailmakuulus ja pururikas ülemaailmse tasuta virtuaalreaalsuse OASIS looja James Halliday, läheb üle kogu maailma lahti tohutu kullapalavik – nimelt peitis nohikust geenius kogu oma varanduse kuskile sellesse reaalsusse. Miljonid inimesed tuhlavad üksteise võidu mööda sadu planeete ja kummalisi mänguilmasid, et „kuldmuna“ üles leida. Varanduse jahil on ka suurkorporatsioon IOI, kes ei kohku millegi eest tagasi, et vaid võistlus võita. Wade Watts elab treilerivirnades, on Halliday ja OASISe fänn ja üks neist, kes on pühendanud oma elu muna saladuse lahendamisele. Kui ta avastab esimese vihje, muutub tema elu täielikult ning ta satub munajahi hullumeelsesse keerisesse, kus keegi pole see, kellena ta end näitab, ja kus kedagi ei või usaldada. Ja Wade teab – kui ta peaks kõigest hoolimata võitma, siis seisab tal ees veelgi suurem väljakutse – tagasipöördumine reaalsesse maailma, millest ta on kogu oma elu põgeneda püüdnud.

Kirjastus Varrak

Tants lohedega. II osa
George R. R. Martin
Originaal: Dance of the Dragons
Inglise keelest tõlkinud Tarmo Vaarpuu
Toimetanud Kairi Vihman
Kujundanud Toomas Niklus
624 lk, kõva köide

Kuningas Joffrey käsul Kuningalinnas hukatud Ned Stark ei öelnud oma lastele suusoojaks, et tali on tulekul. Hilissügise viimased lehed langevad sama hoogsalt kui kuningad ja rüütlid. Müüri taga liginevad Ned Starki sohipojaks peetava Jon Snow juhitud Öisele Vahtkonnale iidsed olendid, kes ei tunne sõna „surm”. Uueks sõjaks valmistumise asemel peab aga Snow tegelema omade keskis rahu säilitamisega.
Rahu on habras ka Talitundrus, kus Roose ja Ramsay Bolton ootavad viimast isehakanud kuningat, sõjaväe eesotsas liikuvat külmetavat Stannis Baratheoni, et tolle pea maha lüüa. Boltonid püüavad ohjata liitlasi ja reetlikus segaduses otsib oma võimalust Tõhk, keda tunti varem Theon Greyjoyna.
Theoni vend purjetab samal ajal kiirelt Essose suunas, kus Daenerys Targaryen vajab hädasti lojaalseid liitlasi. Ka Daeneryse kasvavad lohed, kes tõmbavad oma ema tähelepanu poliitilistelt intriigidelt endale, löövad aina metsikuma hooga oma ürgset tantsu.
Kuningalinn ootab aga kohtumõistmist kahe kuninganna üle, aimamata, kui suur oht maabus enne talve tulekut Westerose rannikul.


Igavesti vaid sinu
Louise O’Neill
Originaal: Only Ever Yours
Inglise keelest tõlkinud Evelin Banhard
Toimetanud Valli Voor
Kujundanud Liis Karu
352 lk, pehme köide

Ole tubli. Ole ilus. Ole väljavalitu.
Maailmas, kus tüdrukuid enam loomulikul teel ei sünni, aretatakse naisi spetsiaalsetes koolides. Kinnisest süsteemist pääsevad neiud alles siis, kui nad on välismaailma jaoks küpsed. Eriliste käitumisreeglite ja hindamiskriteeriumide põhjal edetabeli tippu jõudnud koolilõpetajatest saavad „kaaslased“ – meeste väljavalitud, kellel lubatakse elu viljaka perioodi jooksul teenida abikaasat ja sünnitada poegi. Ülejäänute tulevik on sünge – nemad peavad leppima konkubiini- või õpetajarolliga.

Freida ja isabel on parimad sõbrannad, kes usuvad, et neistki saavad mõne mehe kaaslased – nad on alati olnud oma aastakäigu parimate seas. Aga kui viimasel kooliaastal pinge aina kasvab, juhtub isabeliga midagi mõeldamatut ja ta hakkab kaalus juurde võtma ... Päästa pole enam midagi, sest juba saabuvad innukad noormehed kooli pruuti valima. Freida peab võitlema oma tuleviku eest, kuid ainus viis seda teha on reeta oma tõeline sõber ja ainuke inimene, keda ta kunagi on armastanud.

Iiri kirjanik Louise O’Neill on õppinud ülikoolis nii inglise keelt ja kirjandust kui ka moekaubandust. 2010. aastal oli ta praktikal New Yorgis ajakirja Elle peastilisti assistendina. Iirimaale naasnud, asus ta kirjutama romaani „Igavesti vaid sinu“, mis ilmus 2014. aastal ja võeti erakordselt soojalt vastu. O’Neilli läbitungivat pilku ja oskust paljastada naistega seotud ühiskondlikke hoiakuid on tunnustanud mitmete kirjandusauhindadega, sealhulgas pälvis ta 2014. aasta parima iiri raamatu preemia. Kirjastuselt Varrak on ilmunud varem O’Neilli romaan „Sai mis tahtis”.

Sügav, sünge ja hirmuäratavalt tõetruu.
– Marie Claire

Parim tänapäeva noorteromaanide autor.
– The Guardian


Maetud hiiglane
Kazuo Ishiguro
Originaal: The Buried Giant
Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer
Korrektuuri lugenud Eha Kõrge
Kujundanud Britt Urbla Keller

Bookeri auhinna laureaadi, jaapani päritolu briti kirjaniku Kazuo Ishiguro romaani „Maetud hiiglane“ tegevus toimub kuningas Arthuri järgsel Inglismaal. Väikeses külakeses elav vanapaar Axl ja Beatrice asuvad teele, sest neile meenub ähmaselt, et kusagil naaberkülas elab nende poeg. Ähmaselt sellepärast, et üle terve maa roomav udu näib võtvat inimestelt mälu, aga koos sellega ka tugevamad tunded. Minevikust ei mäletata ei õnnelikke hetki ega ka mitte valusaid mälestusi. Tundub, nagu liiguks kogu maailm kahe vanainimese sammude tempos. Jõudnud sakside külasse, saavad nad tunnistajaks seal toimuvatele sündmustele ning liiguvad edasi juba suurema reisiseltskonnaga. Igaüks neist otsib midagi. Axl ja Beatrice oma poega, saksi sõjamees õiglust, temaga liitunud poiss oma ema ja hiljem nende seltskonda lisandunud Sir Gawain salapärast lohet, et ta tappa. Tundub, et kõigi teada on üldise unustuse taga just lohe, kes paiskab välja mälu hävitavat udu, ning pruugib vaid lohe tappa, kui mälu taastub.

Kazuo Ishiguro jutustamisviis on petlikult kiretu ja miski ei ole siin päris see, millena näib. Armastuse ja unustamise kõrval on raamatu teiseks oluliseks teemaks võltsmälestused, see, kuidas inimesed ise oma mälestusi kujundavad ja kuidas rahvad oma minevikku loovad. Ishigurole on omane üllatada iga uue teose puhul uue vormiga. Kui tema eelmises raamatus „Ära lase mul minna“ (e.k 2015) on ulmesugemeid, siis „Maetud hiiglases“ võtab kirjanik appi fantasy’le omased  võtted.