Elas ükskord andekas noormees. Ta oli tõeliselt andekas, kogus oma kätetööga kokku suure varanduse ja ehitas üles oma ego. Kuid ülbus ja liigne enesekindlus maksid kätte ning pärast suurt saatuse vingerpussi tuli noorel mehel nentida, et tema senine kätetöö, mille üle ta on nii uhke olnud, on tema nüüdsete, temast endast tingitud vigade lahendamisel täiesti kasutu. Õnneks ei vannu ta alla, ning leiab uue viisi, kuidas enda eluga toime tulla, ning sealjuures ka teisi aidata. Goatee on ta tunnusmärk. Ta on… Iron Man. Doktor Iron.. Strange? Strange Man? Superkangelane-pleiboi-filantroop-küünik-number-641.

strange1



Dr Strange’i suurimaks probleemiks ongi, et see lihtsalt pole kuigi originaalne. See korjab kokku peotäie klišeesid, üritab neid oma variatsioonis serveerida, kuid see lihtsalt ei õnnestu eriti. Peategelane on liiga klassikaline ego-küünik, kellele tuleb nüüd kaasa tunda, mis siis, et ta on ise oma hädas süüdi. Lisaks on tal olnud suhe oma kolleegiga, kes temasse nüüd jahedalt suhtub. Suur messias on kiilakas, hästi tark, kuid tagasihoidlik ja vajadusel otsekohene. Peapaha tahab ohverdada maakera oma jumalusele, et sellele laskuks igavene pimedus. 2 nädalat hiljem ei suuda ma meenutada ühegi kõrvaltegelase nime ega eesmärki, sest neist ei olnud muud kasu, kui nad sooritasid vajalikult hetkel vajaliku liigutuse.

strange2


Üks õige antagonist tahab tumeda maagia abil kogu maailma pimedusega katta, ning selle soovi täitmiseks on õige silmameik esmatähtis.

Siiski on Doktor Strange’il ka üks väga hea külg - nimelt oli seda tõesti ilus vaadata. Ei tea, kas asi on selles, et IMAX’i kino projektor annab ligi 2x rohkem valgust välja, kui enamus teiste kinode projektorid, või on lõpuks hakanud kätte jõudma aeg, kus filmitootjad ei lao enam 50 pruuni filtrit üksteise otsa, et võimalikult tuim ja porisogane tulemus saada. Vaatamata sellele, et action oli üsna tuim, oli see ilusasti tehtud ning sisaldas kohati isegi originaalseid ja huvitavaid elemente.

Kui keegi kurvastas, et ta seda kinno vaatama ei jõudnud, siis pole vaja väga kurb olla. Küll jõuab kunagi kodus vaadata. Üks on kindel - ühtegi põnevat keerdkäiku pole võimalik ette spoilida.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0657)