Ulmestaar

Sellekuine ulmestaar Sven Kivisildnik ei vaja tutvustamist ei ulme ega ka tavalugejatele. Kirjaniku, luuletaja, muusiku ja poliitiku ametite kõrval on ta ka paadunud ulmesõber, MTÜ Ulmeühingu kauaaegne liige ning Estconi pidev külastaja.

1. Mida praegu loed?
Osa sellest mida ma loen on käsikirjad ja neist osa omakorda kuulub ärisaladuse valdkond, nii et igati õigustatud formaalste sanktsioonide hirmus ma ei ütle midagi, ei kommenteeri ka. Suurtel kirjastustel on omad seadused. Viimane ots mida ma lugenud olen kõlab nii: Hendrik Visnapuu „Käoorvik“ oksjonisaagi ülelugemie ja lehtede lahtilõikamine, Holger Puki „Rohelised maskid“ manustatud hariduse puudujääkide täiendamise ja illustratsioonikunsti huvi rahuldamise eesmärgil, käsil on soodushinnaga soetatud kogumik „Punatsensuur“. Loen ka slaavi kaasaegset okultismi, mitte väga metoodiliselt aga loen. Ees ootab igaaastavahetuse rituaal massiline luuleraamatute lugemine - et vaadata mis sitta siis aastal 2016 kokku keerati ja naerda hahahaaaa. Ja üks Heinlein varitseb ka lauanurgal õiget hetke.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Naelutavad erinevad naelad, kruvid, klambrid ja öösid. Luulega on selge, see massiiv annab eelkõige vaimse üleolekutunde ning ka palju head lugemist, kuldaeg ikkagi. Okultismi ja meditsiinilise hüpnoosi huvi on seotud kirjanduskike plaanidega. Aga üldistades, ikkagi eelkõige esteetiline rahuldus, eskapism ja puhas rõõm sellest, kuidas mõni lojus oma aju kasutab – saab ju kasutada. Tore. Ferrariga sõita ma veel ei saa aga kirjanduslikke ferrarisid võin ma enda lubada rohkem kui mistahes sektiliider või õli- ja kaameliajaja. Sa ei tea seda tunnet.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Strugatskid, Dick ja Malzberg. Mul ei ole rahvalik maitse, sülitan masside mörisevale meelelahutusele. Strugatskite tutvustamisega ma ennast lolliks tegema ei hakka, kes ikka üldse mitte millestki midagi ei tea, söögu savi ja vaadaku „Stalkerit“ või ma ei tea. Ei oska ja ei taha aidata. P. K. Dick on klassika, hulluse, märuli ja filosoofia hästitasakaalustatud keedus oma parimatel hetkedel, ja muid hetki oli tal suht harva, hingesugulane, mis teha ja sealjuures hingekuriämm. Malzbergi aga keegi niikuinii lugema ei hakka, öelgu ma mida tahes. Nii ma siis ütlengi õu jeeee.

Äärekosmos
5.12.2016

Koomiksinurk Annelinna raamatukogus

"Annelinna harukogus on nüüd muhe koomiksinurk. Meil on haruldasi eesti-, inglise- ja venekeelseid koomikseid. Kogu täieneb pidevalt! Lisaks sellele on maiuspala ulmesõpradele - kogu meie ulme- ja fantaasiakirjandus on paigutatud eraldi ja vastavalt tähistatud. Tulge kaema ja tellige!"

Eurocon 2016

Selleaastane Eurocon toimus 4-6 novembril Barcelonas.
Parim kirjanik: Tom Crosshill (LAT)
Parim kunstnik: Stephan Martinière (FRA)
Parim ajakiri: Bifrost (FRA)
Parim kirjastaja: Nova (Ediciones B) (ESP)
Parim organiseerija: Archipelacon'i tiim (FIN&SWE), James Bacon (IRE) ja Roberto Quaglia (ITA)
Parim tõlkija: Andrew Bromfield (GBR)
Parim debüüt: Kuschuj Nepoma (RUS), Оresta Ositšuk (UKR), Felicidad Martínez (ESP), Mark E. Pocha (SLK), Alexandru Lamba (ROM), Jan Hlávka (CZE), Jana Vybíralová (CZE), Maria Gyuzeleva (BUL), Rui Ramos (POR), Melanie Vogeltanz (AUT), Juraj Belošević (CRO), Maria Boyle (IRE)

Pühendumuse auhind parim autor: Guillem López (ESP)
Pühendumuse auhind: parim fanzine: "SuperSonic" (ESP)
Pühendumuse auhind: Parim kunstnik: Kristina Bilota (Toxicpanda) (CRO)
Pühendumuse auhind: Parim ulmežanris lasteraamatute autor: Sofía Rhei (SPA)
Pühendumuse auhind: Parim internetilehekülg: Risingshadow - Science Fiction & Fantasy (FIN)
Pühendumuse auhind: Parim lavastus: El ministerio del tiempo (ESP) ja The Shaman (AUT)
Euroconi autiitel "Grand Master": Herbert W. Franke (AUT)

Suur osa üritusel toimunust on ka jäädvustatud ja lubatud üles riputada Youtube Gigamesh kanalile.
Järgmine Eurocon toimub Dortmundis 16-18 juunil 2017
http://www.dortmund-in-2017.com/

Vahendas Rauno Pärnits.

Kuu arvustus

Rõõmustav sündmus et BAAS on taas elus tähendab minu jaoks seda et pole enam pääsu vana võla likvideerimisest ja mõningase hilinemisega tuleb välja kuulutada septembrikuu arvustus. Kuna ma BAASi veebiliidesest selleks praegu tehnilist võimalust ei leidnud, teen seda siin.

Seekord muutsid tehnilised takistused arvustuste sõelumise huvitavamaks. Nimelt leidsin küll võimaluse kõik septembrikuu arvustused järjest läbi lapata, iga arvustuse juures metainfo kättesaamiseks oleks tulnud veidi rohkem vaeva näha mida ma ei viitsinud teha. Seega lugesin arvustused läbi ja tegin valiku ilma teadmata kes on arvustuse autor, mis teost üldse arvustatakse ja kas tegu on antud teose esmaarvustusega BAASis. See võttis maha mõnedki tavaolukorras alateadlikult rakenduvad "filtrid".

Et nüüd enne nominendi väljakuulutamist veel natuke ümmargust loba ajada, esitaksin tähelepaneku et esineb kahte liiki huvitavaid arvustusi. Esimese liigi moodustavad ootuspäraselt need mis tekitavad tahtmise arvustatavat teost ise lugeda. Teise liigi moodustavad jällegi need kus arvustaja on teosest saanud erakordselt halva elamuse ja see negatiivne emotsioon on köitval viisil sõnadesse valatud.

Pärast jämedama sõelaga sõelumist eraldus septembrikuu saagist mõlemat liiki arvustusi. Esimesest liigist tõstaksin esile Kristjan Rätsepa arvustuse Robert Silverbergi romaanile "Roma Eterna" ja Joel Jansi arvustuse Margus Haava teosele "Kuidas lõhnab kuri". Teise liiki jällegi kuuluvad Silver Sära arvustus keerulise nimega autori teosele "The Stealers of Light" ja Katariina Roosipuu arvustus Kristin Casti ja P.C.Casti romaanile "Marked".
Üks arvustus meeldis mulle neist neljast siiski veidi rohkem. Sain teada nii mõndagi mitte ainult arvustatava teose kohta vaid ka teatava ootamatu tagasivaate sajanditagusesse "piiripealse ulme" kirjutamise maailma. Seega on 2016. aasta septembrikuu arvustuseks
... trummipõrin ...

Silver Sära arvustus romaanile "The Stealers of Light"

Marsile koloonia rajamise aspektid

 29, novembril tutvustas Tartu Tähetornis Juhan Kangilaski oma magistritööd, milles uuris Marsile koloonia rajamise arhitektuurilisi aspekte. Erilise tähelepanu all oli esimese tugipunkti laiendamise võimalused organiseeritud asumiks ja selle siseruumide kasutamise võimalused. Kuulajad said ka teada, millisest Marsi kohapealsest materjalist on võimalik ehitusmaterjali toota.

Tartu Tähetorni avalikud loengud toimuvad üle nädala teisipäeviti ja on järelvaadatavad Tartu Ülikooli televisioonis aadressil uttv.ee