Kuigi taaskehastamine ei lähe meie ajakirjas käsitleva teemaga päris kokku, ol antud artikkel piisavalt põnev, et teha naljakuu numbri jaoks väike mööndus. Pealegi on Eesti taaskehastajad keskendunud reeglina vaid muinasajale ning kindlasti on ka neil värskendav lugeda mõnest muust perioodist.
Antud artikkel ilmus 2004. aastal Udo Grebe poolt väljaantud ajalooliste ja sõjamängude ajakirjas Command & Strategy #1 numbris.
Võta osa Massena diviisi seiklustest Castiligione sõjakäigus! Massena diviis oli aastatel 1796-1797 ilmselt üks paremini treenitud üksusi ning järgides juhiseid, võid ka sina saada 10 lühikese päeva jooksul ettekujutuse selle üksuse argielust. Siit see tuleb: ülim Napoleoni sõdade kogemus!
Keskkond
Leidke harjutusteks üpriski künklik maastik. Veenduge, et sel alal on marssimiseks vaid kruusa- või pinnasteed ning kõige tähtsam: veenduge, et ümberringi oleks võimalikult vähe veevõtukohti. Samuti ei tohiks leiduda külluses küttepuid. Temperatuur võiks jääda vahemikku 35° C päeval ning 10° C öösel. Tuleks valida võimalikult kuiv periood, et teed oleks piisavalt tolmused.
Terviseprobleemid
Kindlasti sisendage endale kahtlevat suhtumist isiklikku hügeeni. Kui soovite proovida eriti seiklusrikast igavese sõja luupainajat, võtke kindlasti kogu joogivesi karjamaadest allamäge jäävatest kraavidest. Düsenteeria peaks täielikult välja lööma kolme päeva jooksul ning raskemal juhul roojate end surnuks.
Varustus
Asuge teele raske villase mantli, paari kulunud pükste ja vestiga. Kindlasti ärge võtke sokke. Kogu varustus peaks olema madalakvaliteedilisest villasest riidest, kuid võid võtta ka ühe hinnalisema (kvaliteetsema) tsiviilriideeseme, mille ostsid Milanost pärast armee esimest palgapäeva. Jalanõudeks vali kas vanaisa puutallaga kingad või mõned muud jalavarjud, mille tallast saab läbi vaadata. Ülejäänud varustus peaks kokku kaaluma umbes 25 kilogrammi, sealhulgas ka 150 cm raudvarras, mis kujutab musketti. Mitte ükski kantav ese ei tohiks olla kaugeltki ergonoomiline. Kindlasti paki kaasa kandadeni mantel (taas kord villasest riidest), kuna see saab järgmisel kümnel päeval olema sinu ainuke kaitse ilmastiku vastu. Ainuke kaasavõetav toit peaks koosnema poolest liitrist veest ning piskust kuivatatud leivast.
Teeleminek
(29. juuli 1796)
Teed alustame kaunist Veronast. Oleme seal mõnda aega peatunud ning asjad on vajunud oma tavapärastesse rööbastesse. „Meie“ tähendab siinkohal 32. pool-brigaadi 2600 hinge, mis moodustasid kindral De Brigade Claude d'Allemange brigaadi. Meie brigaad on osa Massena diviisist Bonaparte Itaalia armeest ning hetkel veedame me aega Verona garnisonis koos Ramponi brigaadiga. Söö rahulikult oma selle nädala viimane kuuma einet (supp). Lõuna paiku kuuled sa põhjapoolt kahurikõminat, kus teine pool diviisist kaitseb Rivoli ümbrust. Umbes 2 paiku päeval käsutatakse teid rivistusele. Seisa kolm-neli tundi pärastlõunases päikeses. Joo oma plasku tühjaks ning kujutle end vaatamas ohvitsere, kes rivi ees edasi-tagasi sõeluvad, üritades asjadest sotti saada. Seejärel asuta end teele 20-kilomeetrisele marsile aeg-ajalt kostva kahurikõmina poole. Hilisel õhtutunnil jõuad sa Piovesano-nimelisse külla, kus on end sisse seadnud diviisi teised üksused. Paljud neist on haavatud ning hirmul. Täida oma plasku ning ürita asjadest täit selgust saada. Austerlased on teist osa diviisist rünnanud ning selle laiali peksnud. Poe pimedas magama ning ürita end välja puhata, kuna homme on sinu kord.
Lahing
(30. juuli 1796)
Veendu, et sa ärkad öösel vähemalt iga tunni tagant. Umbes viie paiku hommikul mine rivistusele. Jagatakse saiapätse ning sa saad oma viiendiku. Seejärel seisa taas kord formatsioonis, mida võib viisakusest „riviks“ kutsuda, ning vaata, kuidas valged austerlaste rünnakurivid põhja poolt teie poole liiguvad. Kujutle, et selleks ajaks, kui päike kõrvetama hakkab, on kahurikuul sind umbes 50 korda pooleks lõigatud. Künkal ei ole mingit vett leida. Austerlased ründavad kaks korda, kuid nad lüüakse tagasi. Kolmandal korral tulevad nad neljakordses ülekaalus oleva väega. (Lahingut on raske taaskehastada. Püüa seista 4-5 tundi kogu oma varustusega ühe koha peal ning laulda pidevalt
La Marseillaise-t. Neela pisut püssirohtu ja hinga sisse rohkelt suitsu. Las keegi loobib sind vere ja mudaga. Hingelda iga 15 minuti tagant.) Lõpeta lahing joostes röökides kiviselt künkanõlvalt alla. Puhka pisut ning sea end 15-kilomeetrisele marsile. Hilisööl jõuad sa Peschiera-nimelisse kindlusesse Garda järve lõunaküljel. Täida oma plasku.
Järgmine lahing
(31. juuli 1796)
Veeda öö loivates 20 kilomeetrit mööda Garda järve kallast. Olles eliitüksus, on teil väga vähe mahajääjaid. Päevahakul kostvad musketipaugud ütlevad sulle, et ees on uus lahing. Marssige Lonato-nimelise küla lähedal asuvatele heinamaadele ning peletage minema ehmunud Austria husaarid. (Selle hetke taaskehastamiseks jookske röökides üle põldude, hekkide ning aedikute.) Keskpäeval juhivad d'Allemange ja Bonaparte teid Lonato poole, mille tulemusena peate te kogu pärastlõuna vaikselt kõndima, kui teised üksused külas eelnevalt lahingut peavad. Pista põske mõned mitte-nii-valmis viljapead ning tähelda, et see on ehk esimene kord, kui teie pool-brigaad tasasel maal võitleb. Te suudate isegi moodustada kästud rivikorra, mitte tavapärase sassis „meesterea“. Lonatosse sisenedes saad sa võimaluse taas oma plaskut täita ning tunnikese varjus puhata, kuni Bonaparte ütleb oma kuulsad sõnad: „On rahulik, vapper 32. oli siin.“ Olles võtnud oma koha ajalooraamatutes, marsite te taas 6 kilomeetrit, jõudes õhtuks Chiese jõe juurde.
Brescia päästmine
(1. august 1796)
Öö veedad sa koos ülejäänud 15 000 mehega, kes kõik üritavad leida vett või midagi söögipoolist. Söö enne magaminekut kena tükk lõkkel küpsetatud hobust. Päikesetõusul on taas kord aeg rivisse minna ning marssida 17 kilomeetrit Brescia poole. See tähendab – mainib keegi sulle -, et armee varustusliinid on taas lahti. Sellist olukorda tuleb tähistada, kuigi sul ei olnud aimugi, et need olid üldse kunagi vastase poolt tõkestatud. Joo ära liiter kehva punast veini ning söö niipalju kuivikuid, kui sisse mahub, kuulates samal ajal jutte diviisi juhi André Massena kiimalisest elust. Käivad kuulujutud, et üks tema käskjalgadest on husaari leitnandiks maskeerunud Lombardia printsess. Veeda üks tund öisel vahipostil, jälgides austrialastest sõjavange.
Tagasi Chiese juurde
(2. august 1796)
Ärgates longi 17 kilomeetrit tagasi Chiese jõe juurde. Ülejäänud päeva vedele Ponte St Marco nime all tundud pisikeses külas. Kujutle end nägemas paljusid ohvitsere kaasa arvatud ka Bonapartet ennast (veel alla 27 aasta vana pikkade juustega revolutsioonikangelase perioodist). Külakeses on vähe toitu, kuid vett on külluses. Kõik on väga elevil, kuna sõjakäik näib hästi minevat. Ela meeleolule kaasa ning tühjenda oma kurku Bresciast kaasa võetud veinipudel. D'Allemagne sõnade kohaselt peaks te järgmisel päeval Quosdanovici-nimelisele Austria kindralile lõpu peale tegema. Teised üksused marsivad minema, et teiste kindralitega võidelda ja kogu toimuv on väga segadusseajav.
Veel lahinguid
(3. august 1796)
Sa ärkad end ümbritsevas sagimises ning kaugemalt kuuldub musketipauke. Kobi rivisse ning marsi 6 kilomeetrit Lonato poole, pöörates poolel teel teelt kõrvale põldudele ja heinamaadele. D'Allemagnet ei ole näha; tema asemel juhib brigaadi tumedanahaline ülepaisutatud žeste armastav Rampon. Võta taas kord lahinguformatsiooni ning peksa austerlased tagasi, sel korral teisest suunast ning Bonaparte ja Massena isikliku järelvalve all. Pärast mõningat tulevahetust austerlased taganevad ning te jälitate neid 5 kilomeetrit üle konarliku maastiku, pidevalt tulistades ning karjudes. Kohas nimega Desenzano avastate te veel austerlasi, kes teid nähes põgenema pistavad.(Enamus võitlemisest toimub tihedas rivikorras pidevas liikumises üle ebatasase maastiku. Olles eliitüksuslased, olete te suurepärased ning suudate hõlpsalt läbida 2 kilomeetrit tunnis, säilitades enesevalitsuse ning formatsiooni.) Kõige märkimisväärsem kogu lahingu juures on asjaolu, et maha on lastud kaks teie pataljoni ohvitseri, kuid väga vähe teisi on rügemendist haavata saanud. Hiljem kostub nurinat leiva puudumise üle, kuid neid nurinaid ei võeta kuulda. Selle asemel saadetakse pahur brigaad 15-kilomeetrisele kiirmarsile üle lagunevate teede. Tundub, nagu võitleks d'Allemagne selle Quosdanovicu-tegelasega ise ning vajab abi. Jõuate kohale kenas rivis kolme tunni jooksul ning näete vaid tühja lahinguvälja. Tegelik lahing toimub hoopis Salos. See tähendab veel 12 kilomeetrit künkliku teed ning ei mingit vett. Jõuate Salosse pärast keskööd ning pärast käsklust „rivitult“, langete samasse kohta magama.
Ja veel lahinguid
(4. august 1796)
Sa ärkad pärast paaritunnist und teepervel. Salos ei leidu palukestki toitu, kuid see-eest on küla ümber mitmeid matmata laipu. Viie paiku hommikul saadetakse teid taas lahingusse. (See võib olla seesama, mida ajaloolased hakkavad nimetama 3-ndaks Salo lahinguks, kuid miks peaks see sind huvitama.) Esimese poole päevast sisustate te austerlaste väljaajamisega Chiese orust. 8-kilomeetrine matk mööda maastikku peaks seda kenasti jäljendama.
(Vett on külluses, nagu ka toorest hobuseliha. Kindlasti torma mitmeid kordi ülesmäge, et end korralikult hingeldama ajada.)
Austerlaste laibad, millest sa möödud, on ammu juba teie luurajate poolt paljaks tehtud. Puhka tunnike Vobarno-nimelises külas, rüüsta seda põhjalikult ning vaata, kuidas Austria grenaderid Chiese jõge ületades upuvad. Selles Itaalia osas tundub austerlaste laul lauldud olevat. Sellegipoolest ei andnud rüüstamine rohkem tulemust kui vaid üks hädine purk moosi ning nüüdseks on aeg asuda teele ülejäänud armee poole. Sinna on 30 kilomeetrit ning kohale tuleb jõuda enne keskööd, kuna järgmisel päeval tuleb seal suur lahing. Marssides laula lakkamatult ning pärast 15 kilomeetri läbimist luba endale pisut kuivikuid ning korralik toop kehva brändit. Pärast sellise päeva üleelamist ja ühes „pool-brigaadiks“ nimetatavas tükis kohale jõudmist võib teid tõesti eliitüksuseks nimetada.
Suur lahing
(5. august 1796)
Päikesetõusul on aeg minna ning Austria peamine armee puruks lüüa. Sõdurid on elevil ning Rampon, kes ikka veel brigaadi juhib, laseb teil aeg-ajalt moraali tõstmiseks hõisata. Sulle antakse veel seda kohutavat brändit ning saadetakse 6-kilomeetrilisele marsile. Lõpuks paigutatakse teid sinu arvates austerlaste parema tiiva vastu. Veeda hommikupoolik heinamaal edasi-tagasi marssides ning vaata, kuidas austerlased teie manöövrid justkui peegelpildis järgi teevad. (Kõige meeldejäävam selle lahingu juures ongi sinu jaoks see näiliselt regulaarne manööverdamine. Millal jõudis keegi – tõenäoliselt major Roguet – õpetada allohvitseridele selliste manöövrite läbiviimist?) Lõuna paiku antakse rünnakukäsk ning rivid lähevad liikvele! Selle kohutava segaduse taaskehastamine on lootusetu üritus, kuid püüa terve päev jalgel olla, karju ning hingelda pidevalt. Teie rügement viib läbi eduka rünnaku ning lööb tagasi austerlaste vasturünnaku, asudes neid seejärel jälitama. (Jäljendamaks lähivõitluse rõõme veendu, et sind pritsitaks pidevalt verega, joo rohkelt soolvett, et jäljendada musta püssirohu mõju ning lase kellelgi oma mõlema kõrva ääres paukpadruniga püstolit tulistada. Kui torust väljuvad kuumad gaasid su nägu kõrvetavad, oled sa saanud täiesti tavalise esirea kogemuse võrra rikkamaks.) Sul ei ole absoluutselt mitte mingit aimu, mis toimub ülejäänud lahinguväljal, kuid on ilmselge, et te olete võitmas ning rivi teine ots paistab olemas kõige karmimas (häälekamas) lahingus. Pugi pisut Austria kuivikuid ning kostita end brändiga ning seejärel asu 5-kilomeetrisele marsile Pozzolengo-nimelisse kohta. Maga rivikorras.
Mitte nii suur lahing
(6. august 1796)
Päev algab 7-kilomeetrise sörgiga vabastama Peschierat, mis on nädal piiramisrõngas olnud. Massena ratsutab ette ning ajab piirajad ise minema. Teie kohalejõudmisel võitleb ta ikka veel teiselpool Minciot austerlastega. Kui ohvitserid lahinguplaane peavad leiad sina, et linnas ei ole mitte midagi söödavat. Mitte, et see väga oluline oleks, kuna pärast 5-tunnist segadust saadetakse teid Austria vägede vastu. Esimene rünnak üle tõstesilla ning mäest üles lõppeb väikese katastroofiga. (Jookse hullumeelsest karjudes 500 meetrit ning asu seejärel ülesmäge rühkima. Püherda mudas, lämmata end suitsus ning veereta end mäest tagasi alla. Uhkeldamise nimel võid sa ka kellegi seljas tagasi positsioonidele kanda.) Puhka linnas ning joo pisut vett enne, kui sind uuesti piraka toobi brändiga rünnakule saadetakse. Sel korral liigu aeglasemalt ning hoia oma meeletu karjumisest saadetud tormamine viimase 60 meetri jaoks. See on sõjakäigu karmim lahing ning rügement kaotab üle 200 sõduri surnud ning haavatute näol. Nende hulgast torkab kõige kummalisema silma kapten Thoiret, kes suri kuuenaelase kahuri suudmest tulnud gaasidest saadud põletustesse. Sel korral austerlased põgenevad. Veeda kogu pärastlõuna neid taga ajades, jõudes selle käigus Cavalcasella-nimelise küla juurde, mis jääb Peschierast paari kilomeetri kaugusele. Võtke haruldane Napoleoni sõdade formatsioon „rääbakas hord“ ning sööge napakate Austria vormimütside päheproovimise saatel küpsetatud härga või hobust.
Jälitamine
(7. august 1796)
Viimane päev möödub 15-kilomeetrisel marsil tagasi Rivoli, austerlased teie ees põgenemas. Tee äärel on küllalt surnud hobuseid, kuid muud toitu leidub vähe. Naudi pikalt magamist ning tähista sõjakäigu võitu. Järgmisel päeval kuulutab Massena teid „lahinguks kõlbmatuteks“, kuid Napoleon ei võta seda kuulda. Marssimist tuleb veel, kuid mitte sel korral. Rügement on kaotanud 350 meest ning paljud mahajäänud on samuti kadunud – kas haiglates või maakohti rüüstamas. Aga küll nad mõne aja pärast tagasi tulevad. Te olete ju siiski eliitüksus!
Tõlge Ove Hillep