Rocket-2011 550Tänapäevases maailmas, kus Külm sõda on juba iidne ajalugu ning NASA eelarve on kordi madalamal, kui ta oli seda 60-80-nendatel, on vaikselt, aeglaselt, kuid sihikindlalt libisemas jäme ots kosmosearenduses suurriikide käest ning jõudmas hoopis erafirmade näppevahele.

Kosmoseturism, madala maksumisega era-kosmoselennud, kuu ja orbitaalhotellid, firmade sateliidid (nt. google) ning asteroidide kaevandamised ning erakosmosefirmade ja vabatahtlike koostööd näiteks „Mars one“ projekti raames.

Loetlekski järgnevalt üles mõned tähelepanuväärsemad mittetulunduslikud ja kommertsiaalsed kosmoseprojektid.

Copenhagen Suborbitals

Tegemist on mittetulundusliku Kopenhaagenis asuva organisatsiooniga, mille peamiseks eesmärgiks on arendada valitsusprogrammidest sõltumatu mehitatud kosmoseaparaat.

Kuigi tegemist on vägagi noore projektiga - loodud 2008 aastal kahe mehe Kristian von Bengtson ja Peter Madsen poolt - on saavutatud juba märkimisväärset edu.

Näiteks 2011 aastal starditi Läänemeres asuvalt mobiilselt platformilt mannekeeniga varustatud rakett (raketi kõrvalekalde tõttu trakejtoorist jäi kosmosesse jõudmise eesmärk küll hetkel saavutamata). Kuna aga varasem 2010 aasta katse ei tõusnud maastki lahti, on seega vahepeal toimunud areng silmnähtav.

Üldiselt üritab organisatsioon saada vajalikud rahad annetuste teel ning olla oma töös niivõrd avatud koodiga kui võimalik. Samuti püütakse kasutada võimalikult lihtsaid lahendusi ning kergekaalulisi mehaanilisi agregaate keerukamate elektrooniliste süsteemide asemel.

Hetkel paistab piltide järgi veebis, et mehed rassivad juba tõsisema süvakosmose mehitatud uurimiskapsli kallal. Testimise, projekteerimise ja visandipilte leiab saidilt kõvasti. Igal juhul on Kopenhaageni meeste era-kosmoseprojekt autori enda tagasihoidliku arvamuse järgi üks põnevamaid just oma avatud lähtekoodi lembuse tõttu. Ehk on oodata edu korral paljude teiste sarnaste projektide sündi, mis kasutavad ära taanlaste loodud jooniseid?

PS: Seda, et tegemist pole mingite soss-seppadega näitab juba fakt, et raketi stardiplatformi vedasid mehed merele omaloodud miniallveelaevaga.

IMG 3573
IMG 3839
TPE-57
tycho02 850


Pildid pärit siit galeriist.

Mars one - ehk kes tahab saada marsikolonistiks

Veel üks vabatahtlike veetav ja meeletult suurejoonelisem projekt, eesmärgiga meisterdada käepärastest vahenditest Marsile 2023 aastaks alaline baas, kuhu hakata siis iga kahe aasta tagant nelja astronaudi kaupa värsket verd saatma. Kõige olulisem aspekt, millega ta erineb paljudest muudest projektidest on see, et inimesed lähevad sinna alatiseks, ehk n-ö üheotsapilet.

Raha on seejuures plaanis koguda peamiselt annetuste ja tõsielu tv-sarja abil. Üldiselt on plaan järgnev:

2013: valitakse välja 40 esimest astronauti ja meisterdatakse treeninguteks koloonia koopia.
2014: esimene sidesateliit.
2016: varustusmissioon ehk viiakse kohale 2500 kilo toitu modifitseeritud kapslis SpaceX Dragon.
2018: Marsile saadetakse uurimismasin potentsiaalse kolooniakoha leidmiseks.
2021: pannakse teele kuus Dragon kapslit, kus uus kulgur koos kahe eluruumiga ja muu eluks vajalikuga
2022: SpaceX rakett Falcon Heavy viib kohale esimesed neli kolonisti (SpaceX ja Falcon Heavy kohta tuleb veel allpool juttu).
2023: kolonistid maanduvad.
2025: pärale jõuab teine sats koloniste.
2033: Koloonia on kasvanud 20 asukani.

Hetkel paistab selle projektiga nii, et annetused on mingid juba taha saadud, samas ajagraafikust ollakse veidi maas. Aga eks näis, vaatame-ootame huviga mis tulevikus saama hakkab.

Mars One
Mars-One1.jpeg


Space X

Tegemist kommertsiaalse erakosmose ettevõttega. Loodud 2002 aastal PayPali asutaja poolt ja praeguseks juba 1800 töötajaga asutus. Erinevalt kahest varasemalt kirjeldatud ettevõtmisest, on siin taga juba üsnagi rasvased rahasummad ja ka tulemusi on seetõttu ette näidata rohkem.

Nende esimene triumf oli kaheastmelise Falcon 1 start 2008 aastal, mis viis orbiidile 70-kilose testnuku. Raketi parameetritest niipalju, et see oli kahekümmne seitsme meetri kõrgune, kasutas kütusena vedelat hapniku ja petrooleumi ning maksis alla 8 miljoni dollari.

2012 aasta maikuus saatis SpaceX aga oma Falcon 9 raketiga esimese erafirmana kapsli rahvusvahelise kosmosejaama juurde. Järgmiseks versapostiks on ettevõttel saata 2015 aastaks kosmosejaama juba inimesed.

Tuginedes Delfi artiklile on arendusel Falcon-9-Heavy, mis peaks võimaldama maa orbiidile toimetada kuni 53 tonnise koorma (kaks korda kosmosesüstikust enam ja kõvasti odavamalt). "Stardihetkel peaks rakettide tõukejõud ulatuma 17 meganjuutonini — suurusjärk, mis on võrreldav 15 Boeing 747 üheaegse lendutõusmisega. Kui [Kuu-rakett] Saturn 5 välja arvata, on tegemist kõige võimsama liiklusvahendiga maailma ajaloos,“ rõhutas hr Musk, kelle kinnitusel võib Falcon-9-Heavy sobida koguni kivimiproovide Marsilt Maale toimetamiseks. Muski hinnangul kujuneb Falcon-9-Heavy läbimurdeliseks ka hinna osas. Üksikute lendude maksumus jääb vahemikku 80–125 miljonit dollarit, mis tähendab, et ühe lastikilo toimetamine orbiidile läheb maksma vaid umbes 2000 dollarit.

Lisaks pajatab Delfi veel, et Astrobotic Technology on broneerinud 2013. aasta detsembriks lennu Kuule eraraketis SpaceX Falcon 9, millega kavatsetakse kohale transportida Maa kaaslasele katselaagriks tarvilik sisseseade. See on ühtlasi esimene erakosmoselend, mille SpaceX korraldab. Pittsburghis tegutsev firma on Kuu peale oma kulguri ning jaamakese püstitamisest äärmiselt huvitatud, kuna käimas on erafirmade vaheline võiduajamine ses asjus. Võitja saab preemiaks 32 miljonit dollarit.

See inside SpaceX's passenger-carrying Dragon space capsule in this SPACE.com infographic. Source SPACE.com: All about our solar system, outer space and exploration

Oma laeva kallal töötab ka Orbital Sciences Corporation.

Tegemist on ühe vanima erakosmoseasutusega, mis loodud juba 1982 ning kes viis 1990 aastal läbi juba kaheksa edukat missiooni.

Aastal 2010 tegi Orbital NASAle ettepaneku arendada välja kosmosesüstiku, mis oleks senisest 3/4 väiksem. Vertikaalse õhkutõusu ja horisontaalse maandumisega (VTHL) süstik lastaks üles täiustatud Atlas V raketiga, kuid maanduks see maandumisrajal. Väljapakutud süstik mahutaks nelja astronauti. Orbital väitis, et kui NASA peaks nende pakkumisest CCDev'i projektis keelduma, otsustavad nad tõenäoliselt piirata oma panust ärilise eesmärgiga reisisüstiku arengusse.


Space.com offers insight into the Orbital Sciences Taurus 2 rocket and Cygnus Spacecraft to launch in 2011.
Source Space.com: All about our solar system, outer space and exploration

The Spaceship Company

Jällegi tegemist vägagi noore asutusega (2005 loodud). Peamiseks eesmärgiks kosmoseturism. Plaanid on neil vägevad – kavatsetakse ehitada kogunisti kolm kergekaalulist kosmosesüstikut - SpaceShipTwo. Tegemist on õhust lennukilt startiva aparaadiga. Hetkel katselennud käivad ning esimesed reisijad on lubatud peale võtta 2013 lõpus, piletid on kah juba saadaval 200 000 usd eest.

spaceshiptwo full
spaceshiptwo-first-look-825x528


Miljonärid investeerivad asteroididesse

Üsnagi palju kõmu on tekitanud ka meie meedias miljardäridest ärimeeste soov hakata maavarasid kaevandama asteroididelt. Täpsemalt on seotud asjaga tuntud filmimees Cameron ja Google omanikud.

Selle teksti autori arust on tegemist vägagi potentsiaalika projektiga. Maa lähedale pukseeritud ja mineraalide ning külmunud vee rikkad asteroidid oleksid suurepärane resurss, mida siis ümber töötada nii kütuseks, kui rohmakateks kanderakettideks. Marsi ja muude planeetide asustamine ning uurimine muutuks sedamoodi jällegi odavamaks. Kaob tarvidus kullahinnaga kütust üels upitada.

Lisalugemist leiab siit ja siit. Neil kel asja vastu tõsisem huvi soovitab uurida ka teadlaste poolt koostatud ettekannet asteroidide kaevandamise tehniliste võimaluste kohta.

Find out about how mining the asteroids could work, in this SPACE.com infographic. Source: SPACE.com: All about our solar system, outer space and exploration

Excalibur Almaz

Kui rääkida veel kosmoseturismist, siis Brittide kompanii Excalibur Almaz valmistub müüma pileteid tiiruks ümber kuu. Niipalju kui netis infot on, siis on nende plaan taaskasutada ümberehitatud kujul mitmesuguseid vene tehnika saavutusi. Täpsemat infot, süsteemide skeeme jms lubatakse alles 2015 paiku.

article-0-13AE67DE000005DC-349 634x531
article-0-13AE688B000005DC-785 634x461


Muuseas NASA ja USA tervitab selliseid julgeid kodanikualgatusi väga suure heameelega. Raha on antud nii SpaceXile kui Blue Originile, Boeingule, Sierra Neadale ja Orbital Sciences Corporation. Viimane sai kogunisti rekordilise 1,9 miljardi dollari suuruse lepingu. Neist projektidest võibolla ei hakkakski eraldi pikemalt rääkima. Las pildid teevad pigem oma töö.

Find out the facts about Boeing's new manned space capsule, in this SPACE.com infographic. Source: SPACE.com: All about our solar system, outer space and exploration

Find out the facts about the new spaceplane being built by Sierra Nevada Corporation, in this SPACE.com infographic. Source: SPACE.com: All about our solar system, outer space and exploration

Find out what is known about Blue Origin's mysterious new space vehicle, in this SPACE.com infographic. Source: SPACE.com: All about our solar system, outer space and exploration

Ehk siis tööd käivad aktiivselt. Ühelpoolt võiks jah nuriseda, et kosmosetehnika areng tammub paigal ning peamiselt keskendutakse sellele, et ehitada rakette võimalikult odavamalt. Samas on kommertsiaalne huvi senini peamiselt riiklikuna püsinud kosmosemaailmas vägagi teretulnud. Ärinduses liigub ju teadupärast suur raha ning selle pumpamine raketipaakidesse pole sugugi kõige viletsam kasutusviis. Üldiselt on ka tore, et veel leidub inimesi, kes pole maailma peale kibestunud ja oskavad unistada. Mõned neist meisterdavad oma unistustele juba tiibu ja mootoreidki külge.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0932)