1. Kust tekkis teil idee hakata kirjutama ulmežanris ning võtta kohe ette niivõrd mahukas projekt nagu seda on trilooga kirjutamine?

Ulmeteose kirjutamise idee tekkis mul juba 1991. aasta sügisel. Mõistagi ei olnud kaitseväeteenistuses olles aega ega võimalust selle kallale asuda. Küll oli mul aga piisavalt aega asja üle mõelda.
Kui kirjutama asusin, mõistsin peagi, et see maailm ega lugu ei mahu ühte raamatusse. Nii sündiski triloogia.

2. Kas te enne „Gort Ashryni“ olete palju ulmet sahtlisse kirjutanud?

Ei, ma pole üldse sahtlisse kirjutanud, ei ulmet ega realistlikke lugusid. Kõik, mis kirjutatud, olen ka avaldanud.
Tõsi, pidasin alates viiendast klassist kuni varaste kahekümnendate eluaastateni päevikut (nimetasin seda ”Ülestähendusteks elust”). Realistlike teoste kirjutamisel on mul olnud nendest märkmetest palju kasu.

3. Pea 2 ja pool aastat tagasi mainisite Delfile antud intervjuus, et plaanite triloogiat kirjastada ka USAs. Kas plaanist tuli midagi välja?

Kahjuks ei ole ma ”Gort Ashryni” inglisekeelse kirjastamise osas veel mingi konkreetse tulemuseni jõudnud.
Paar kirjastust on huvi üles näidanud, aga nad eeldavad, et teos oleks tõlgitud inglise keelde. On tekkinud surnud ring – et keegi võtaks nii mahuka tõlketöö ette, oleks vaja vähemalt eellepingut kirjastusega.
”Gort Ashryn” on üsna raske tekst tõlkida. Tõlkija peaks valdama head eesti keelt, aga rääkima inglise keelt emakeelena. Paraku ei ole ma ise suuteline piisava kvaliteediga tõlget tegema (sisuliselt tähendaks see, et peaksin eesti keele asemel kirjutama inglise keeles).

4. „Gort Ashryni“ triloogia sisaldab endas mitmeid laule (Invasioonijalaväe laul, Föderatsiooni hümn, Me kohtusime kolme kuu planeedil jne). Kas need on teiepoolne omalooming ning kas olete varem ka muusikaga tegelenud?

Ma ei ole kunagi tegelenud muusika loomisega (mul ei ole selleks annet ega eeldusi). Luuletuste ja laulutekstidega olen tegelenud sedavõrd, palju on neid olnud vaja proosateoste mingite nüansside esiletoomiseks.

5. Triloogia esimene raamat sisaldab kuut lehekülge tankikirjeldust. Paljud on leidnud selle kohutavalt pika. Kas seda ajendas kirjutama enda huvi lahingtehnika vastu?

Kahtlemata oleks hea toimetaja seda kirjeldust lühemaks lõiganud.
Avaldasin selle täies mahus kolmel põhjusel. Esiteks, see väljendab kloonsõdurite suhtumist oma relvadesse ja lahingutehnikasse – mõistagi on nad väga põhjalikud, sest selles avaldub nende käsitlus maailmast (muud reaalsust või sisemaailma neil ju pole).
Teiseks, paljud tänapäevased mõisted on selles raamatus saanud hoopis uue tähenduse. Näiteks mõiste ”tank” tekitab nüüdisaja inimeses, ka neis, kes tankidega otseselt kokku puutunud pole, teatud assotsiatsioone, kujutluspilte. Probleem on selles, et neil kujutluspiltidel pole mingit seost ”Gort Ashryni” maailma tankidega. Minu eesmärk oli olemasolevad kujutluspildid purustada ning uued asemele luua. On selge, et mõnerealise kirjeldusega seda ei saavuta. Kui ma poleks teinud seda kohe alguses, oleksin pidanud teises ja kolmandas osas sama teema juurde mitu korda tagasi tulema.
Kolmandaks, mulle on avaldanud muljet Arthur C. Clarke ütlus, et tõeliselt arenenud tehnoloogial ja maagial pole suurt vahet. Püüdsin lihtsalt näidata, kuidas tankimaagia toimib.

6. 2007 aastal läksite te reservi ning 2008 ilmus „Gort Ashryni“ esimene osa. Kas alustasite raamatu kirjutamist veel kaitseväes teenides?

Ei, asusin selle kallale pärast teenistusest lahkumist. Kirjutasin ”Gort Ashryni” triloogia kolme aastaga, igal aastal ühe osa.

7. Kas usute maavälise vaenuliku tsivilisatsiooni võimalikusesse?

Säärase tsivilisatsiooni võimalikkust ei saa välistada.

8. Kas me peaksime püüdma võõrastega, kui nad olemas on, ühendust võtma? Mõned teadlased soovitavad hoida võimalikult madalat profiili, sest kui võõras tsivilisatsioon meid esimesena märkab, siis on ta tõenäoliselt meist tehniliselt väga palju üle.

Probleem ei ole tegelikult selles, kas ja kui palju võib mingi võõras tsivilisatsioon meist tehnoloogiliselt üle olla. Küsimus on hoopiski selles, milline võiks olla nende käsitlus mõistuslikust elust, moraalist, eetikast, usust ja teistest fundamentaalsetest filosoofilistest küsimustest. Kui mõõta teisi tsivilisatsioone inimkonna mõõdupuuga, ei oleks meil tõesti midagi head oodata. Millise mõõdupuuga võiksime neid tegelikult mõõta, seda me mõistagi praegu ei tea.

9. Kuidas on tänapäeval elukutseliste sõjameeste „auga“? Milline on tänapäeva sõduri eetika?

Tänapäeval, nii nagu kõikidel ajastutel enne ja pärast meid on hulk sõjamehi, kes jälgivad mingit aukoodeksit ning hulk neid, kes seda ei tee. Mõlema sõduritüübi levik ei ole piiratud mingi konkreetse aja, koha või armeega. Armeed, kus pole ühtegi sõjakurjategijat, ei ole olemas, nagu pole ka täiesti autult toimivat sõjaväge.

10. Triloogia lõpus jääb palju küsimusi: Galaktika keskmest ähvardava supertsivilisatsiooni olemus ja Calad Faeli tegelik ajalugu, mis jääb vaid hüpoteesiks. Kas on plaanis kirjutada raamatutele järjeks uus teos? Kirjutada ehk antud maailma juurde mõni lühijutt?

Elus ja kirjanduses jääb alati vastamata küsimusi. Olen tahtlikult jätnud mõned otsad lahti, et ”Gort Ashryni” lugu oleks põhimõtteliselt võimalik jätkata. Praegu mul säärast kavatsust pole.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0773)