DC koomiksite põhjal tehtud film „Suitsiidisalk“ on järg hiljuti linastunud teosele „
Batman vs Superman“, Reaktoris:
Batman vs Superman - orbude kaklus. Supermeeste saaga seekordses osas on peategelasteks antikangelased, kes peavad pärast Supermani surma maailma päästmise endi õlule võtma.
Treiler oli paljutõotav, nagu ikka. Keset märulit ja plahvatusi poseeris seksikas Harley Quinn (Jokkeri tüdruksõber), supervõimetega tegelasi eesotsas Will Smith´i kehastatud Deadshot´iga jagus terve salga jaoks ning Jokkerit oli kehastama pandud tuntud laulja ja näitleja Jared Leto. Just viimase pärast läksingi filmi vaatama.
Mida päriselt näidati? Kuna enamus noorema põlvkonna publikust ei ole DC koomiksite kangelaste ja antikangelastega tuttav, kulus oluline osa filmist nende tegelaste tutvustamise peale.
Deadshot – palgamõrvar, kes suudab kuuli nurga tagant otse sihtmärgi silmade vahele lasta.
El Diablo – püromaan, kes suudab mõttejõuga maju maha põletada.
Slipknot – osav silmuste tegija.
Kapten Boomerang – juveelivaras, kellel on põues bumerang ja... roosa ükssarvik.
Harley Quinn – ilus, hullumeelne, hulljulge ja muidu segane tibi, kes töötas psühhiaatrina, kuni armus Jokkerisse ning põgenes temaga koos vaimuhaiglast.
Jokker – Batmani põlisvaenlane, peast segane manipulaator.
Eelnevates filmides oli tema naeratus kõrvuni lõigatud ning põskedel laiutavaid arme kattis erkpunane huulepulk. Seekord arme polnud ja värvitud olid ainult huuled. Metsik soeng oli nüüd ilusti üle pea kammitud ja roheliseks värvitud. Käsi katsid rohked tätoveeringud ja hambaid metallist moodustised, mis meenutasid breketeid. Lilla ülikond oli siiski alles jäetud. Sellises vormis meenutas Jokker rohkem geiparaadi esitantsijat. Õnneks suutis Jared Leto oma rolli väga hästi välja mängida ning väidetavalt olevat ta võteteks valmistunud, vesteldes psühhiaatritega, veetes aega koos psühhopaatidega (huvitav, keda ta täpsemalt nende all mõtles?) ja kuulates vanaaegset gospelmuusikat, lugedes samal ajal šamanismist pajatavaid raamatuid. Täiuslik retsept hulluksminekuks.
Killer Croc – krokodilli välimusega mees, kes eelistab elada sügaval vees ning toitub inimlihast. Filmis ta siiski kedagi nahka ei pista.
June Moon – seestunud arheoloog, kelle kehas elab iidne nõid. Nõia süda on Suitsiidisalka kontrolliva mõjuvõimsa liidri
Amanda Walleri käes. Karbi sees.
Nõia vend – samuti seestunu, kes sarnaneb mõneti Transformerile. Ehitab ennast üles käeulatuses olevast metallist ja tapab kõiki, kes jalgu jäävad.
Rick Flag – Suitsiidisalga juht, Amanda Walleri otsene alluv, June Moon´i elukaaslane.
Katana – Rick Flagi ihukaitsja. Osav samurai, kelle mõõk vangistab endasse tapetute hingi. Selle mõõgaga tapeti Katana mees ning sõdalasel on nüüd kombeks oma mehe hingega rääkida. Huvitav, kuidas ta teab, et just õige hing nende paljude hulgast teda kuulab?
Jäid kõik tegelased ilusti meelde? Mulle ka mitte. Õnneks oli abiks Wikipedia. Igatahes algasid loogikavead juba filmi tutvustavas osas. Näiteks lendas Harley Quinn peaga läbi auto esiklaasi ning ei saanud ühtegi kriimu. Stsenaariumi järgi ei pidanud ta olema kuulikindel, aga selle ja edasiste näidete põhjal tundus, et grimeerija oli just enne võtete algust lahkumisavalduse andnud ning tema asemele võeti kiiresti esimene ettejuhtuv jumestaja, kellele ei juletud rasket tööd anda. Samal põhjusel ei saanud Harley ja Jokker happetünnis supeldes ühtegi nahakahjustust, pommiplahvatused isegi ei kriimustanud häid tegelasi (kuid suutsid põrmustada tohutu nõiduse, põranda, superkolli ja katuse!) ning tohutu klohmimise tulemusena läks Harley´l lõpuks ainult huulepulk laiali. Teistel polnud sedagi viga küljes.
Lisaks katsid põrandaid põhjatutest kuulisalvedest kukkunud hülsid ning võitmatuid kolle tapeti lõuahaakidega. Kõlab nagu tüüpiline märulifilm, eks ole?
Sisust ka:
Samal ajal, kui vanglas istuvaid pahalasi vägisi head tegema sunnitakse, saab June Moon´i sees oleval vägeval nõial järsku mõõt täis ja ta otsustab kogu inimkonna tappa. Kuigi ta on võimeline ühe hetkega kohale tooma ülisalajasi dokumente teiselt poolt maakera, pole tal siiani õnnestunud tagasi saada oma südant, mida Suitsiidisalga ülim juht Waller enda käes hoiab. Seega palub nõid abi oma vennalt, pudelikesse suletud hingelt. Lasknud venna vaimu vabadusse, saab tollest eelpool mainitud raudne koletis, kes teeb pool linna maatasa, röövib Walleri ja toob tagasi oma õe südame. Inimkonna pääsemislootus lasub Suitsiidisalgal.
Pahalased on pahurad, kuid peavad vägisi kuuletuma, sest vastuvaidlemise korral tapab neid kaela paigaldatud lõhkelaeng. Keset märulit ja võitlust kollidega tuleb Jokker helikopteri ja püssidega ning päästab oma kallima, olles eelnevalt kahjutuks teinud Harley kaelas oleva lõhkelaengu. Et laeng tõepoolest toimib, näitas Slipknoti põgenemiskatse. Ta ei jõudnud veel õieti midagi öeldagi, kui juba surma sai. Põhimõtteliselt oli tegemist ebavajaliku karakteriga, kes oleks võinud üldse filmist välja jääda. Samas püsib loo lõpuni rivis bumerangi mees, kuigi tema roll on samuti tühine ja võitluseski üritab ta rohkem tahaplaanile jääda.
Krokodillmees on samuti sõnaaher. Enamasti ta ainult möriseb, kuid kolmest kuuldavale toodud lausest ühes nimetab ta ennast uhkelt ilusaks. Ilu on vaataja silmades, ütleks selle peale.
Kopter tulistatakse alla ning pääseb ainult Harley. Vapralt naeratades võitleb tibi edasi ning võite kaks korda arvata, kas Jokker ikka sai surma. Ülejäänud film kulgebki nõia ja Suitsiidisalga vahelise võitlusega, ning Jared Leto fännid peavad pettunult ohkama. Tuli ja läks. Põhimõtteliselt näidati kõik temaga seonduv juba treileris ära. Samas jätkub meestele silmailu küllaga, sest nõid ei armasta samuti palju riideid kanda, ning nadidest võluvõimetest hoolimata suudab ta lummavalt puusi hööritada. Samuti ei häbene oma paljast kõhtu näidata samurai Katana. Lisaks käib palja ülakehaga ringi El Diablo, kes suudab anda vägevaid tuleetendusi, ehk siis silmailu igas mõttes naistelegi.
Omaette teema on Deadshotiga, kes nõustub Suitsiidisalgas võitlema, lootes uuesti kohtuda oma väikese tütrega. Kas lubadus ka täidetakse ja millega kangelasi lõpuks premeeritakse, jäägu juba vaatajail avastada.
Mis mulle filmi juures kõige rohkem meeldis? See, et Batmani karvast lõuga pidi vaid paaris stseenis nägema. Et Harley ja Jokker olid tasemel. Et Jokkeri käsilasteks olid loomakostüümidesse riietatud killerid. Et keegi trussikuid liibukate peale ei tõmmanud.
Ega ma rohkemat sellest filmist oodanudki. Või kui, siis pisut rohkem Jared Letot. Aga see on juba mu isiklik probleem. Märulifännid, minge kinno!