juha

Ulmestaar



Sellekuine ulmestaar on me kaasulmik Soomest Juha Jyrkäs, kes on ulmefännidele tuntud peamiselt viimase Estconi külastuse, seal esitatud muusikalise programmi, ning siinsamas Reaktoris ilmunud tõlkelooga „Velese raamat”.

1. Mida praegu loed?
Praegu mul pole töö ajal midagi lugeda, aga just hiljuti ma lugesin Tuomas Saloranna jutukogumikku "Musta tähti", mis meeldis mulle väga palju. Küsimus on enam või vähem tulevikuga seotud novellidest. Alguses on jutud natuke naljakad ja nende üle saab naerda, aga siin lõpupoole on jutud on süngemad ja lugeja võib ikkagi nutma hakata.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Kui jutt on kirjutatud hästi ja see on nii põnev, et ma ei saa selle lugemist lõpetada. Romaanid on üldse selle jaoks head, eriti õudusromaanid. Novellid on ka head; ma loen ühe ööga ühe novelli. Need on kõik erinevad jutud ja ma tahan nautida neid nii kaua kui võimalik. Aga hästi kirjutatud romaanid, milles on palju õudust, seksi ning põnevust, naelutavad mind lugema juba niimoodi, et kui alustan õhtul, siis on romaan läbi loetud kui päikene tõuseb!

3. Ulme kolm lemmikut?
Ainult kolme on raske öelda, neid lemmikuid on nii palju. Aga need lemmikud, mis on andnud mõju omale tekstidele nii lapsepõlves ja noormees olles, saan hästi üles lugeda. Robert E. Howardi "The Hour of Dragon", mille ma lugesin soomekeelsena tõlkena "Lohikäärmeen hetki", ainukene Howardi Conan-romaan on tõesti selline igavene lemmik, mida ma tahan alati uuesti ja uuesti lugeda. Teiseks lemmikuks ma võiks panna mis iganes H.P. Lovecrafti teose, aga ütlen romaani "The Case of Charles Dexter Ward", mille ma lugesin kui olin 12 aastat vana, soomekeelne tõlge on nimega "Charles Dexter Wardin tapaus". Kolmandaks ma ütlen, et Elias Lönnroti "Kalevala" mis äratas mu huvi rahvaluule, Soome mütoloogia ja rahvalaulude vastu.

Raamatunäitus „Mõõk”



nitusmook


Tartu Linnaraamatukogu (Kompanii 3/5) II korruse fuajees on 16. septembrini võimalik vaadata raamatunäitust „Mõõk”. Näitusel on valik raamatuid, mis kõnelevad mõõkade ajaloost, ning ilukirjanduslikke teosed, kus mõõgal on suhteliselt suur osa. Ajaloo osas on suuremat tähelepanu pööratud viikingi- ja rüütliajastule, ning kirjanduse poolelt müütidele ja fantaasiakirjandusele, aga välja on toodud ka idamaised mõõgad, ning mõõga tänapäevased kasutusvõimalused (võistlussport, tants, tseremoniaalsed mõõgad) ning tuntuimad mõõgad ulmefilmides. Näituse motoks on tsitaat Einar Laignalt: „Mõõk on kõikides kultuurides relvade kuningas, relvastuse kokkuvõetud sümbol.”

Teadlaste Öö



TÖF16-plakat


Teadlaste Öö festivali tänavune teema on “Teadus ja ulme”. Oma üritustega osaleb seal ka Eesti Ulmeühing.
Esmaspäev 26.09. Tartu Vanemuise 19 kell 18.00. Loo enda ulmelugu!
Eesti Ulmeühing esitleb: Tunnustatud Eesti kirjanik ja luuletaja Maniakkide Tänav õpetab ja juhendab, kuidas kirjutada enda tuleviku- ja ulmehõnguline lugu.

Tallinnas, reedel, 30.09 A. H. Tammsaare majamuuseumis, Koidula 12a
17.30 Teaduskohvik: "Juhuslik tabamus või teadlik ennustus? Ulmekirjanduse võimest näha tulevikku" Teadus areneb võimsalt, tehnika muutub aina kiiremaks ja tõhusamaks, kuidas mõjutab see aga ulmekirjandust? Arutlevad Jüri "Ulmeguru" Kallas ja Andri Riid, arutelu modereerib Peeter Helme.

Rahvusraamatukogu väike saal, Tõnismägi 2 18.00 Eesti Ulmeühing esitleb: Mart Laari "Sügissõda" ajaloo ja fantaasia piiril. Arutelu toimub üheskoos publiku ning kirjaniku Leo Kunnasega.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0594)