Daniel Thomas "Dan" O'Bannon’i seitsmekümnendamas sünniaastapäev
… laseb nagu lõokene ühe jala pealt teise peale „Stsenaarium nõrk, stsenaarium nõrk“. Nagu stsenaariumid kasvaksid kuskil puu otsas, et mine aga ja nopi kõige isuäratavam välja. Kuuldavasti ei kasva. Kuuldavasti kirjutavad stsenaariumi stsenaristid. Ja seekordse sünnipäevaõnnitluse on kuhjaga välja teeninud žanri täielik ikoon, kelle nimi üksi võib-olla kohe äratundmisrõõmu silmadesse ei too, aga peaks.
30. septembril saab tähistada Daniel Thomas "Dan" O'Bannoni seitsmekümnendamat sünniaastapäeva.
Kui siin mõne varasema õnnitletava puhul võis rääkida stiilis, et oma muude toimetamiste hulgas on teinud ka žanrifilme, siis Dan mingite igavate ajastudraamadega tiiba ripsutanud ei ole. Ulme ja õudus on tema mängumaa. Hädapärast näidelnud („Dark Star“), paar korda lavastanud („Return of the Living Dead“ ja „The Resurrected“) ja väga mitu korda stsenaariumi kirjutanud, nii üksi kui kahasse, nii omast peast kui kirjandustekstile tuginedes („Dark Star“, „Alien“, „Heavy Metal“, „Lifeforce“, „Return of the Living Dead“, „Invaders from Mars“, „Totall Recall“, „Resurrected“, „Screamers“, „Bleeders“)
Täispikk debüüt „Dark Star“ kirjutatud, lavastatud, produtseeritud, monteeritud jne, kahasse sellise mehega nagu John Carpenter (oletan, et ka võttemeeskonnale võileibade valmistamine oli nende ülesanne). Tulemuseks leidlik ja siiani vaatamist vääriv ulmekomöödia.
Debüüdile järgnes üks olulisemaid projekte, mille juures on Dan tegev olnud. Jodorowsky poolt plaanitud „Düün“, mis rahapuudusel filmimata jäi (sel teemal on vändatud äärmiselt tugev dokumentaal nimega Jodorowsky's Dune). Pikk lugu lühidalt, põhimõtteliselt oli tehtud kõik peale selle, et Jodorowsky oleks hüüdnud “võte” ja klapimees teinud klõps. Aga raha jäi tulemata ja projektiga seotud talendid läksid laiali. Ideed aga jäid.
Esiteks oli O'Bannon koos prantsuse kunstniku Moebiusega vabal ajal igavuse peletamiseks valmis kirjutanud/joonistanud graafilise lühijutu “The Long Tomorrow”, mille kohta William Gibson on öelnud, et “Neuromanceri” “nägu” on mingis osas just sellest koomiksist mõjutatud ja sama soojaga ütleb, et ka “Blade Runneri” maailm on siit inspiratsiooni ammutanud.
Teiseks pidi väikses rahahädas Dan veidi aega sõbra* Ronald Shusetti diivanil elama. Mehed kasutasid seda aega kasulikult ja kirjutasid “Alieni” stsenaariumi (film, mille juures oli muuhulgas tegev H.R.Giger, kes ka Düüni projektiga seotud oli).
Õigele ulmeajakirjale kohaselt hüppame nüüd aga minu seoste loomise oskuse järgi ajas edasi ja tagasi. Shusettiga koos ja Philip K. Dicki loole tuginedes kirjutas Dan stsenaariumi “Total Recallile”. Ühe teise Dicki loo põhjal sündis stsenaarium “Screamersile”. Lovecrafti “Charles Dexter Wardi juhtum” on aluseks “Resurrectedile”, üks teine Lovecrafti lugu “Bleedersile”.
Koomiks “Long Tomorrow” ilmus esmalt prantsuse ajakirjas Metal Hurlant ja hiljem ameeriklaste Heavy Metalis. Jah, 1981. aasta antoloogiafilmil ja ajakirjal on sama nimi. O'Bannoni panus filmi oli Corvettiga kosmoses kruiisimine ja zombielendurite lõik.
Kahel korral on Dan teinud koostööd sellise mehega kui Tobe Hooper. Esmalt Colin Wilsoni raamatuadaptsioon “Lifeforce” (kosmosevampiirid!) ja aasta hiljem 53. aasta filmi “Invaders from Mars” uusversioon (minu lapsepõlve nostalgiapauk).
Vabandan nende ees, kellel jäi see nimede virvarr lootusetult segaseks, kuna aga ma ühtegi neist filmidest laita ei taha, siis ladusingi need siia järjest ritta ja meelituseks lisasin veel portsu nimesid, mis võiksid peibutuspardina mõjuda. Mina olen kõiki neid filme näinud ja ei kahetse ühegi vaatamist.
Selle õite magusa tüki jätsin aga lõpetuseks. Kui tahta end mingil põhjusel piirata ja vaadata ära vaid üks Dan O'Bannoni osalusel valminud linateos, tasuks kaaluda „The Return of the Living Dead“ valimist. Dan on siin nii stsenaristi kui lavastaja rollis ja lustib mõnuga. Sarnaselt oma esimese linateosega “Dark Star” teeb ka “Elavate surnute tagasituleku” meeldejäävaks komöödia osa - huumori leidlikus (“nirgid” keda minnakse krematooriumisse põletama näiteks) - ja ka dialoog ise, loomulikult. Ja samas pani film paika ajude peale maiaste zombiede kaanoni. Ning eriti suurt rahuldust pakkus mulle see, et elavatest surnutest rääkivas loos puudusid loogikaaugud. Oma määratletud piirides toimis põhjus tagajärg seos veatult. Lihtne näide, kuidas suhteliselt odavalt ja ilma A-nimekirja staarideta saab suurepärase filmi, kui stsenaarium kannab.
Ning see on põhjus, miks Dan O'Bannoni sünnipäeva tasub hea sõnaga meenutada.
*päris pilvitu see sõprus loomulikult ei olnud 81. aasta “Dead & Buried” kohta ütleb Dan ,et see on puhtalt Ronaldi kirjutatud, aga kuna Dan oli kuulsam nimi, siis on tema ka tiitrites kirjas.