Ulmestaar



Mairi Laurik on ulmefänn ja kirjanik, kes on siiani avaldanud hulga jutte, ühe romaani ja kellelt on peatselt ilmumas veel kaks romaani.

1. Mida praegu loed?
Just täna hommikul avasin Naomi Noviku „Väljajuuritud”. Aja jooksul on kujunenud nii, et sügis-talvisel hooajal, pimedamal perioodil, eelistan ma kergemat fantaasiakirjandust, kuid kevadel ja suvel kisub pilgu tõsisema teadusulme poole. Ehk on asi selles, et pimedas on kõik võimalik, isegi lohed, haldjad ja muud elukad, ega peagi loetu mingilgi määral loodusseadustele alluma.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Idee, lugu, kirjapanemise viis,... Geniaalses loos on need kõik olemas, kuid selleks, et ma lugu naudiksin, piisab tegelikult ka vaid ühest komponendist. Naelutamise jaoks on vist vaja pigem lugu või ideed. Nii mõnigi kord on juhtunud, et tuleb hommikul mitte kõige puhanumana tööle minna, sest öösel oli vaja teada saada, millega raamat lõpeb, mis neist tegelastest või maailmast saab. Sama naelutamise efekt toimib teadusulme puhul ka siis, kui ma olen suutnud lahti närida tolle idee, mille pärast autor üldse loo edastamiseks ulmežanri valis. Olgu selleks siis ajarännud või kosmoselennud või mäng mõne tehnoloogiaga, inimkäitumise uuring või midagi hoopis muud, kuid korduvalt on olnud hetki, kus tegelastest on peaaegu ükskõik, nende pärast võiks loo ka üheks ööks pooleli jätta, kuid tahaks teada, kas autor selle tehnoloogilise mõttega veel midagi ette võtab või mitte. Keelelised mängud on pigem kallihinnaline maiustus, mida lehekülje kaupa nautida – killuke head teksti igasse päeva!

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Isaac Asimov oli minu jaoks ulmesse sissejuhatav autor. Tema raamatud tekitasid minus esimesena arusaama, et heas ulmekas on lisaks loole ja ulmelisele elemendile veel üks idee või mõte, mis on soovitatavalt seotud teadusega (vahet pole, kas reaal-, humanitaar- või sotsiaalteadusvaldkonnaga), kuid seda tasandil, mida teaduslikus kirjanduses edasi anda ei saa – kindlasti üks suuri põhjusi, miks ma teaduslikku ulmet sel määral armastan ja naudin. Roger Zelazny tuleb järgmisena keelele – tema on üks neist väga vähestest autoritest, kelle tekstidest meeldivad mulle lisaks romaanidele ka lühiformaadid. Neis lugudes on hoogsust ja metsikut fantaasialendu, mis ei näi mingeid piire omavat (kuigi, kui loos alkohol või tubakas otsa saavad, muutub kõik ikka väga tõsiseks). Kolmanda autorina tooksin välja Neil Gaimani, keelelise geeniuse, kelle lugudes on lisaks suurepärasele fantaasiale ja äärmiselt tasakaalus emotsionaalsele maailmale veel sõna- ja rütmimängud, mis muudavad nii mõnegi loo pigem poeesiaks kui proosaks. Neis on kergust, mis muudab loo loetavaks noorele, kui selle kerguse taga on palju suurem ja tõsisem maailm, mis hoiab raamatu ka täiskasvanule nautimiseks avatuna.

Jätkuvalt ootame vihjeid Eesti ulmes kohta


Reaktor alustas jaanuaris 2016 projekti Eesti 100 - ulme, millega kogume infot Eesti ja eestlaste mainimist ulmes, et saada Eesti sajandaks sünnipäevaks kokku andmekogum sellest, kuhu on Eesti jätnud jälje maailma ulmesse. Olgu see siis Martin Roogna järgi nimetatud Roogna loss või Lukjanenko sarjas figureeriv eesti päritolu must maag.
Reaktor ootab infot Eesti ja eestlaste mainimise kohta ulmes meiliaadressil eesti100@ulmeajakiri.ee. Täpsem info projekti kohta Rauno Pärnitsa jaanuarikuises artiklist.

Raamatuesitlus "Kui rumalad surid"





Kirjastus Fantaasia, Maniakkide Tänav ja J. J. Metsavana esitlevad Tartu Linnaraamatukogu saalis (Kompanii 3/5) 14. oktoobril kell 17.00 "Saladusliku tsaari" sarja neljandat raamatut "Kui rumalad surid". Teemakohaste lauludega esineb ansambel "Vist tulnukad". Pakutakse suupisteid ja veini.

Seoses selle sündmusega korraldab kirjastus Fantaasia parima lugejaküsimuse võistluse - ootame Teie küsimusi autoritele või kirjastajale meiliaadressil eva.luts111@gmail.com või tulge ja esitage küsimus kohapeal. Parima küsimuse esitaja saab auhinnaks esitaja valikul ühe raamatu järgmiste hulgast: kas James N. Frey raamatu "Kuidas kirjutada neetult head romaani", Maniakkide Tänava "Mehitamata inimesed", Robert Sheckley "Tont nr 5" või esitletava raamatu "Kui rumalad surid". Parima lugejaküsimuse otsustavad Maniakkide Tänav, J. J. Metsavana ja kirjastaja kohapeal. Küsimused võivad olla kas teemakohased või üldised, nagu esitajad ise soovivad, ja osalemiseks ei pea ise esitlusel viibima, võib saata küsimuse meili teel.

Kohapeal saab kirjastusehindadega osta mitmeid Fantaasia raamatuid.

Lõppemise järel võib seada sammud Õlleministeeriumisse, kus saab õhtut jätkata traditsioonilise ulmikute teise reedega.

Info tel 582 0555

Raamatuesitlus „Kuidas lõhnab kuri”





Sakala ajakirjaniku Margus Haava debüütromaani "Kuidas lõhnab kuri“ esitlus toimus 7. septembril kell 17.30 Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu III korrus). Autoriga ajasid juttu raamatu üllitanud kirjastuse Fantaasia juht Eva Luts ja Reaktori toimetaja J.J. Metsavana.

Magistritöö Hannu Rajaniemi teosest "Kvantvaras


Täpsem pealkiri on sellel tööl: „Teadusliku fantastika tunnused ja ulmeterminite tõlkimine Hannu Rajaniemi teose "Kvantvaras" kahe peatüki tõlke näitel”
Tuulik Pelle Magistritöö jaguneb nelja ossa: esimeses osas tutvustan teadusliku fantastika ajalugu ja arengut ning žanrit domineerivaid tunnuseid ja põhimõtteid. Selle eesmärgiks on esitleda tõlkijatele kompaktne ja struktureeritud ülevaade ulmekirjanduse olemusest, mis loodetavasti on abiks ulmetekstide tõlkimisel. Teises osas on uurimisobjektiks Hannu Rajaniemi ulmeteos "Kvantvaras", mille kahte peatükki üritan tõlkida esimeses osas kirjeldatud põhimõtteid arvesse võttes. Kolmandas osas käsitlen ulmekirjanduse sõnavara, peamiselt neologismide, tõlkimise erinevaid strateegiaid ja selle illustreerimiseks analüüsin neljandas osas lähtetekstis esinenud keerulisi ulmetermineid ning otsin neile tõlkevasteid.

Magistritöö leiab siit.

Täheaeg 16 keskendub planeedile Veenus





Täheaja sarja järgmise köitega jätkame sel kevadel alguse saanud erinumbrite traditsiooni – 2017. aastal ilmuv Täheaeg 16 keskendub täies mahus Päikesesüsteemi ühele müstilisemale planeedile Veenus. Number sisaldab Eesti autorite algupäraseid jutte Veenusest, Ehatähel toimuva tegevusega tõlkejutte nii kaugemast minevikust kui meie kaasajast, aga ka Raul Sulbi pikema ülevaateartikli Veenuse teemast ulmekirjanduses.

Sellega seoses ootab Täheaeg loomulikult ka kõigi Eesti ulmekirjutajate Veenuse-teemalisi kaastöid. Tekstidele pole muid ettekirjutusi, kui et tegevus peaks tõukuma millestki planeediga Veenus seostuvast või keskenduma siis just sellele taevakehale. Mida Veenuse-kesksem tekst on, seda parem.

Kaastööde saatmise tähtpäev on 1. november 2016. Tagasisidet, kas kaastöö on avaldamiseks vastu võetud, saab alates 15. novembrist 2016.

Rohkem juttu ja näpunäiteid kuidas ja millest kirjutada leiab Täheaja blogist.

Dragon Award





2-5 septembrini toimus USAs, Atlantas juba 30. Dragoncon. Multižanrilise (ulme, koomiks, cosplay, film) popkonvendi, mille populaarsust peaks näitama see, et osavõtjate arv on järjest kasvanud, jõudes sel aastal umbes 70 000-ni. Selleaastase con'i aukülaliste nimekirjas olid paljude teiste seas näiteks Gillian Anderson, Adam Baldwin, Mercedes Lackey, Katherine Kurtz, Christopher Paolini, Mike Resnick, Brandon Sanderson, Timothy Zahn ja William Shatner.

Seoses juba mitmeid aastaid Hugo auhindu saatvate skandaalidega, otsustati con'il anda välja ka oma auhind Dragon Award – otsus, mida pooldasid lausa mõlemad Hugo skandaalipooled. Hääletamine oli vaba kõigile ja toimus interneti kaudu kahes voorus.


Laureaadid:
Parim ulmeromaan: John C. Wright "Somewhither: Being the First Part of A Tale of the Unwithering Realm"
Parim fantasyromaan: Larry Correia "Son of the Black Sword"
Parim noorteromaan: Terry Pratchett "The Shepherd's Crown"
Parim militaarulmeromaan: David Weber "Hell’s Foundations Quiver"
Parim alternatiivajalugu: Naomi Novak "League of Dragons"
Parim katastroofromaan: Nick Cole "Ctrl Alt Revolt!"
Parimõudusromaan: Brian Niemeier "Souldancer"
Parim koomiks: Ms. Marvel
Parim graafiline romaan: Neil Gaiman "The Sandman: Overture"
Parim ulmeline telesari: Game of Thrones – HBO
Parim ulmefilm: The Martian
Parim ulmeline konsoolimäng: Fallout 4
Parim ulmeline mobiilimäng: Fallout Shelter
Parim ulmeline lauamäng: Pandemic: Legacy
Parim ulmeline minikujukeste/kaardi/rollimäng: Call of Cthulhu Roleplaying Game (7th edition)

Tartu ulmikute teine reede pildis









Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0806)