Azeroth on jälle hädaohus! Sa ju tead, mida see tähendab? Muidugi! Aeg taas Blizzardile raha maksta!
Tegelikult on asi tõsine. Azerothi maailma põhivaenlane, Põlevaks Leegioniks kutsutav deemoniarmee on (juba teist korda) tagasi, et tuhandete aastate eest alustatu lõpule viia. Lõpule viia misasi? No ütleme, et päris lõkke kohal vahukommide küpsetamine neil plaanis pole, kuigi küpsetamist iseenesest sisaldab see küll. Azerothi küpsetamist. Muahahahaa! Igatahes märul läheb käima sellega, et orkisorts Gul’Dan (teise ajajoone oma, kui täpne olla) saadetakse pärast fiaskot Draenori planeedil (teise ajajoone omas) “meie” aja Azerothi, et ta oma läbikukkumise heastaks ja siin Leegionile väravad avaks. Heh. Need deemonid tunduvad täitsa mõistlikud tegelased – ei ole mingit “ebaõnnestusid? pea maha!”-jampsi. Igaüks teeb vigu. Aga mida saavad Azerothi kaitsjad, sina kaasa arvatud, ette võtta, et oma maailma päästa? Etskae, kellelegi tuleb meelde, et kusagil on olemas iidsed titaanide jäetud artefaktid nimega Loomise Sambad, millega peaks olema võimalik Leegion tagasi lüüa. Ma tean, mida te mõtlete: iidsed vägevad artefaktid fantaasiamaailmas? Ennekuulmatu, ma tean, aga Blizzard on kord juba selline originaalne. Aga ära nüüd rohkem lobise, vaid mine neid ruttu otsima.
Kui miski on neoonroheline, ei tähenda see head.
Võiks arvata, et maailma ähvardav üleüldine oht, hullem kõigist seninähtuist, sunnib Liitu ja Hordi viimaks omvahel sõjakirvest maha matma ja vennalikult Leegionile vastu astuma? Jjjjaaa… see on nüüd küll väikene spoiler, aga päris nii see ei lähe: ühine sõjaretk Leegioni tugipunktide vastu lõpeb üsnagi õnnetult ning ühele osapoolele jääb mulje, et teine reetis neid. Pole miskit teha, PvP-mängijatel läheks muidu kole igavaks. Lisaks kaotavad mõlemad pooled oma juhi. Hordi sõjapealikud on päris tihti vahetunud, nii et selles polegi midagi üllatavat, aga Liidu kuningas Varian Wrynn on olnud pukis juba tükk aega. Õnneks on tal poeg varnast võtta. Hordi uueks juhiks saab aga kooljakuninganna Sylvanas, kes on… uu… ee… võibolla mitte kõige diplomaatilisem valik, arvestades, et tema ja ta rahvas on ebasurnud ning vägagi küsitavate eetika- ja moraalinormidega. No ütleme nii, et kui järgmise lisapaketi jaoks on pahalast vaja, siis on Hordil üks kandidaat pakkuda. Oh teid, Hord.
Hordi uus nägu võib olla ebasurnud, aga kaugeltki mitte ebaseksikas.
Aga niipalju taustast. Mida on mängus uut? Esiteks loomulikult uued tsoonid, kus seigelda; tegelikult lausa terve kontinent nimega Purunenud Saared. Probleem? See asub keset ookeani kolme teise kontinendi vahel. Mängija peaks olema sealt kümneid kordi laeva või tsepeliiniga mööda sõitnud, aga alles nüüd hakkasid kõik seda märkama. Jah, me teadsime, et sellised saared on kusagil meres olemas, aga terve kontinent koos kuramuse kõrgete mägede, tohutu linna jm-ga, mille vastu keegi pole seni huvi tundnud? Ei, nii see ei käi, Blizzard, see on puhas laiskus. Aga kui see kõrvale jätta, siis kuidas uued tsoonid muidu tunduvad? Pole viga, Blizzard neid disainida oskab, aga visuaalne ilu ei suuda varjata tõsiasja, et tahes-tahtmata hakkavad neil originaalsed ideed otsa saama. Enamike tsoonide puhul võib teha ilmseid võrdlusi varasematega. Minu lemmikuks on Suramari linn, kus tegutsevad maksimaalse leveli saavutanud mängijad ja kus ilma iga nurga peal võitlemata ringi liikumiseks peab kasutama maskeeringut. Suramar on muide selles suhtes erand, et nõuab mängijalt mingit taset; uue nähtusena on enamik tsoone skaleeruvad, mis tähendab seda, et mängija kohtab seal oma tasemele sobivaid väljakutseid. See tähendab ka seda, et Legioni tsoone võib hakata läbima suvalises paigas ja pea järgima etteantud rada. Endalegi üllatuseks olen ma selle uuendusega täitsa rahul.
Ärge inisege, tol päeval oli poes sinise värvi ale ja kõik neoonroheline oli juba miskipärast ära ostetud.
Paljude jaoks tähtsaim asi Legioni juurdes on aga uus tegelasklass Demon Hunter, keda on oodatud põhimõtteliselt mängu algusest peale. Sest kõigile meeldib Illidan; kõik teavad, et ta on kõige ägedam tegelane kogu frantšiisis ja et tal on kõige shefimad mõõgad. Ja deemonikütid järgivad muidugimõista oma ordu rajaja stiili tiibade, sarvede ja imelike mõõkadega tükkis. Mängustiili iseloomustab suur liikuvus; need seksikad tiivad ei ole mitte ainult ilu pärast.
Varem oli neid sunnikuid ainult üks ja sellegagi oli häda; nüüd on neid kõik kohad täis.
Kui jutt juba mõõkadele läks, siis ei saa jätta rääkimata artifact weaponitest. Nimelt sina kui veterankangelane oled kahtlemata tüdinud kogu aeg uute ja võimsamate relvade tikutulega tagaotsimisest. Noh, nüüd sa enam seda tegema ei pea! Ühe esimese teona Legionis võid sa minna ja omale otsida vinge relva, mida sa kogu lisapaketi aja kasutad ja edasi arendad. Iga klassi igal spetsialisatsioonil on oma relv; mõni juba Warcrafti mütoloogias varasemast tuttav, mõni alles Legioni jaoks välja mõeldud. Näiteks retribution-paladiinid saavad kuulsa Ashbringeri ja enhancement-šamaanid saavad legendaarse Doomhammeri. Ühelt poolt tore, et sinu tegusid piisavalt hinnatakse ja sulle säärased artefaktid usaldatakse, teisalt aga pole ühe ja sama relva edasiarendamine pisikeste numbriliste täienduste võrra pooltki nii rahuldustpakkuv kui pika raidi lõpubossi veel tõmblevalt korjuselt uue kirve või kaika omastamine. Vähemalt saab artifact weaponite välimust üsna laialt muuta.
Nutine värk, aga kas midagi aerodünaamilisemat ei saaks?
Warlords of Draenoris figureerinud garnisoni aset täidab Legionis class hall, mis on koda, mis koondab kõiki sinu klassi esindajaid ja mida sina muidugimõista juhid. Igal tegelasklassil on omaette paik, kus nad maailma päästmist sepitsevad. Näiteks šamaanid kogunevad maailma nabaaugus Maelstromis ja surmarüütlid oma lendavas kindluses Ebon Holdis. Class hallis ei saa nii palju teha kui garnisonis sai, näiteks ei saa juurdeehitusi teostada, aga järgijaid saab endiselt missioonidele saata ja üht-teist veel. Iseenesest on see hea, kuna garnisonis nikerdamisele kulus WoD-s hirmus aeg. Legionis, muide, on endgame contenti, ehk siis asju, mida kõrgeimal tasemel teha, ilma selletagi sitaks. Senist daily questide süsteemi asendavad world questid, mida on palju, mis kaardi peal selgelt kätte näidatakse ja millega tegelemiseks enne ega pärast kellegagi rääkima ei pea. Lihtsalt mine kohale ja tee ära – mugav! No ja loomulikult on peotäis uusi dungeone, millest enamik päris korralikud ja mida saab läbida normal, heroic, mythic ja mythic+n tasemetel. Ega sul polnud ju päris elus vaja midagi arukat teha? Nii me arvasimegi. Lase edasi.
Sa oled nii kõva vend, et sinust saab Odini boss, aga kogu töö pead ikkagi ise ära tegema.
Mida veel? Huh, pajatada jõuaks paljugi, aga eks midagi võib ka sulle, potentsiaalsele mängijale, avastamiseks jääda. Iseasi, kui palju uustulnukaid WoW’i mängima satub – 12 aastat vanasse mängumaailma sisseelamine tundub ületamatult raskena ning kuutasu maksmine näib praegusel tasuta MMO’de ajastul absurdse ideena. Samas Legioni müüginumbrid ei ole teps mitte kehvad, ehkki WoW’i regulaarsete mängijate hulk on järkjärgult vähenenud. Mine tea. Mina võin omast kogemustest muidugi öelda, et WoW on igal juhul proovimist väärt, kui MMO’d huvi pakuvad ja kui mängimiseks aega on, ning Legion selle pahega alustamiseks igati hea moment. Minu jaoks oli eelmine lisapakett nii loo kui maailmaloome poolest veidi parem, aga käesolev on ka hea.
Lõpetuseks üks suvaline loodusvaade. On ka teisi värve peale rohelise ja sinise.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.