„Karjase kroon“ jäi vanameistri viimaseks raamatuks. Perfektsionistina, kes armastas oma töid täiuslikkuseni viimistleda ja ka siis päris rahule ei jäänud, oleks ta sedagi raamatut tahtnud veel täiendada, kuid surm jõudis enne tema töödele, ka pooleliolevatele, joone alla tõmmata.

Alustuseks soovitan lugejatel vaadata raamatu lõpus olevat sõnastikku, mis aitab aru saada tillude vabameeste ehk Nac Mac Feegle´te murrakust. Selle abil saab selgeks näiteks see, kes on jolep või mille pärast noort nõianeidu järjekindlalt mooriks hüütakse ja mida tähendab see, kui keegi öögab tassikest teed.
Teos ise on järjeks Tiffani Aching`i nimelisest nõiast pajatavale sarjale, mille eelmised osad kannavad pealkirju: „Tillud vabamehed“, „Kübaratäis taevast“, „Talvesepp“, „Ma kannan keskööd“.

Seekordses osas saab otsa vanaema Weatherwax´i elutee ning nooruke Tiffani peab üle võtma tema kohustused, metsamajakese ja valge kassi Kuule. Lisaks tuleb tal tõestada oma oskusi teistele Kriidimaa nõidadele, taltsutada haldjaid, õpetada noormehest nõiaõpilast, kes ei taha kuuldagi võluriks saamisest, ning hakkama saada pidevalt tema kannul luuravate Feegle`tega.
Eelmiste osade läbilugemine pole sugugi kohustuslik, sest raamat on täis meenutusi ja seletavaid joonealuseid märkusi. Sellegipoolest pole tegemist igava heietamisega. Pratchett´ile omast viguriga ja kohati kahemõttelist huumorit jagub küllaga ning võitlus kiusliku haldjarahvaga ei jää tulemata. Lisaks jätkab Nanny Ogg oma tavapäraselt rõõmsal moel asjade korraldamist, võttes vahepeal mõne julgustava sõõmu jooki, mis on määratud rangelt meditsiiniliseks otstarbeks, nõiast kuninganna Magrat tõmbab selga soomusrüü ning rahusobitajaks saab kõrgest soost nooruk, kelle kits oskab ise kempsus käia.

Mõningad kordamised ja mõtisklused tuleb nüüdseks maamullas puhkavale autorile andeks anda. Näiteks seletas ta väsimatult, kui keeruline on vanadel meestel varbaküüsi lõigata. Ikka suurte tugevate kääridega ja oma silmi kaitstes. On imekspandav, et kirjanik Alzheimeri tõve käes kannatades üldse loominguga tegeleda suutis ning seda veel suuremal määral kui varem. Oodates arstide poolt ennustatud surma, pühendas ta iga vaba hetke oma järelejäänud elust kirjutamisele. Loodetavasti sai tema lahkumine olema rahulik, nagu vanaema Weatherwax´il. Raamatud, mis Terry Pratchett endast maha jättis, naerutavad veel tulevasi põlvi ning neis peituvat sügavat elufilosoofiat tasuks järgida kõigil.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.1225)