Kirjastus Fantaasia



KuidasLqnhab Kaas-01


Kuidas lõhnab kuri
Margus Haav
Sari: Sündmuste horisont

"Röövretked välja olid aastatega jäänud järjest harvemaks. Esiteks ei olnud nende tegevusraadiuses suurt midagi enam võtta jäänud ning lisaks oli väljas viimastel aastatel muutunud ohtlikumaks kui kunagi varem. Kord tabasid nad mehe, kes kuulus gängi. Nad avastasid ta juhuslikult hoonest, kuhu sisse murdsid. Mees peitis ennast pööningul. Laelaudade naksumine andis ta ära. Tal oli kirves ning sellega suutis ta Berkile õlga lüüa, enne kui pärast lühikest, kuid karmi võitlust Olaf ja teised temast jagu said. Nad riputasid ta käsipidi maja suure saali lühtrikonksu külge. Mees teadis, et ta sureb. Küsimus oli ainult selles, kas surm tuleb raske või kerge. Ta oli vintske vend ning palju temast välja pigistada ei õnnestunud."
See on aatomisõdade ja tsivilisatsiooni hävingu järgne aeg. Unustatud rannakülas elab Erik koos oma isa Einariga. See küla on käputäie inimeste viimane pelgupaik, mis ühel ööl – nagu kõik muugi – ootamatus rünnakus oma otsa leiab. Põgenema pääsevad kolm meest ja üks poiss, kes läbi õõvastavalt veriste ohtude, geomeetriliselt kuhjuvate laibahunnikute saatel, tuhande kilomeetri kaugusel asuvasse Linna teele asuvad.

Kirjastus Varrak



HALDJATE ELU
Muriel Barbery
Originaal: La vie des elfes
Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus
Toimetanud Leena Tomasberg
240 lk, kõva köide

Muriel Barbery „Haldjate elu” on müstiline lugu kahest üleloomulike võimetega orvust Mariast ja Clarast. Maria elab Prantsusmaal Burgundia üksildases külas ja ta suudab kõneleda loodusega. Clara kasvab üles Itaalias Abruzzo mägikülas ja on ebatavalise muusikaandega. „Haldjate elu” on justkui muinasjutt ja samas fantaasiakirjandus, ent eelkõige on see igavikuline lugu hea ja kurja võitlusest. Romaani tegevus kulgeb määratlemata ajas, oma rolli mängivad müüdid, legendid ja rahva­uskumused. Barbery lopsakas stiil on viimseni lihvitud ja keel kohati arhailise maiguga.
1969. aastal Marokos sündinud prantsuse kirjanik ja filosoofiaõppejõud Muriel Barbery on avaldanud kolm romaani. Eesti keeles on kirjastuselt Varrak ilmunud „Siili elegants” (2012), tõlkijaks Indrek Koff.

MÄLU
Lois McMaster Bujold
Originaal: Memory
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Toimetanud Krista Kaer
Kujundanud Toomas Niklus
432 lk, pehme köide

Üheteistkümnendas täispikas Miles Vorkosigani elu ja seiklusi kujutavas raamatus püüab Miles varjata äpardust, mis juhtus teda äkiliselt tabanud krambihoo tõttu. Muidugi ei jää see saladuseks ning Simon Illyan sunnib Milesi Keiserlikust Salateenistusest erru minema.

Samal ajal püütakse keiser Gregorile sobivat kaasat leida, kuigi Gregor on ära põlanud kõik talle pakutud iludused. Kõigile ootamatult armub ta hoopiski Komarrilt pärit jõukasse pärijannasse. Üsna varsti pärast seda tabab äkiline tõbi Illyanit ning see tundub Milesile väga kahtlane. Tema katsed asja lähemalt uurida tõrjutakse järjekindlalt ning nõnda palubki ta Gregoril luua Keiserliku Audiitori ametikoht. Sellel kohal oleval isikul oleks peaaegu piiramatu võim ning ta alluks ainult keisrile endale. Milesi üllatuseks määrab Gregor ajutiselt sellele ametikohale tema enda.

VONGOZERO
Yana Vagner
Originaal: Вонгозеро
Vene keelest tõlkinud Jaana Peterson
Toimetanud Krista Mõisnik
Kujundanud Liis Karu
336 lk, pehme köide

Vene kirjaniku Yana Vagneri esimene romaan, apokalüptiline põnevik „Vongozero” räägib maailmast, kus inimesed on silmitsi surmava gripiviirusega. Selles kaoses, kus tavapärane elurutiin on katkenud ja maailma suurlinnad karantiinis, püüab noor perekond meeleheitlikult laastava haiguse eest põgeneda. Kuidas nad saavad hakkama uues maailmas, kus harjumuslikud reeglid enam ei kehti? Keerulises olukorras aitavad neid vaid ürginstinktid.
„Vongozero” sai alguse blogisse kirjutatud järjejutust. Raamat on pälvinud tunnustust nii Venemaal kui ka Prantsusmaal, see on võitnud kirjandusauhindu ning tõlgitud juba mitmesse keelde. 2013. aastal ilmus romaanile ka järg. Jana Vagner on sündinud 1973. aastal Moskvas. Ta on lõpetanud Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli, töötanud tõlgi, raadiodiktori ja logistikuna. Ta elab abikaasa, teismelise poja ja kahe koeraga Moskva lähistel.

RÄNDAJA. VÕÕRAMAALASE SARJA III OSA 2. RAAMAT
Diana Gabaldon
Originaal: Voyager
Tõlkinud Lauri Vahtre
Toimetanud Ede Kõrgvee
Kujundanud Mari Kaljuste
640 lk, pehme köide

„Rändaja” teise raamatu alguses naaseb Claire pärast kahekümne aasta möödumist oma tegelikus ajas, 20. sajandis, Lallybrochi mõisa 18. sajandisse Jamie juurde. Claire loodab, et siia, kus ta ennast taas koduselt tunneb, võiks jäädagi, aga saatusel on oma plaanid. Ta ei tea Jamie vahepealsest elust nii mõndagi olulist, ei mehe seotusest salakaubaveoga ega seda, et Jamie on vahepeal uuesti abiellunud. Sellest lähtuvate probleemide lahendamiseks läheb Jamie õepoeg Ian väikselt hülgesaarelt peidetud varandust ära tooma, kuid langeb aga tundmatu laeva meremeeste kätte. Ilma noore Ianita pole Jamie kojuminek mõeldav ja nii otsustab ta Iani jälgede otsimiseks abi küsida oma Prantsusmaal tegutsevalt veinikaupmehest onupojalt Jaredilt. Koos kapteni ja meeskonnaga saab ta oma käsutusse laeva nimega Artemis ning algab pikk merereis. Nende teed ristuvad Inglise sõjalaevaga Porpoise, kus on valla puhkenud taud. Claire kui elukutseline arst otsustab minna neile abi osutama, lootes peatselt naasta oma laevale, kuid sõjalaeva kapten teeb otsuse täiskäiguga edasi minna, Artemis seljataha jätta ja Claire kõhutüüfuses vaevlevate meremeeste juurde jätta. Nii viivad põnevad ja kohati eluohtlikud seiklused Claire’i ja Jamie üle ookeani.
USA kirjaniku Diana Gabaldoni „Võõramaalase“ sarjas on eesti keeles ilmunud romaanid „Võõramaalane” ja „Kiil merevaigus”.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0578)