jyrka.thumbnailMa olen siinses lugude sarjas seni kirjutanud ajakirjadest, mis ilmusid/ilmuvad aastaid ja mille olulisus ja populaarsus ei tohiks vaidlusi tekitada. Kuid on ka teistsuguseid ajakirju, mida ilmus vaid number-kaks-kolm ja mida tänapäeval mäletavad eelkõige vaid paadunud kollektsionäärid ja/või põhjalikud bibliograafid. Sageli oli taoliste ajakirjade lühiealisuse põhjuseks nende väljaannete kehv sisu. Kuid oli ka ajakirju, mida n-ö tappis kehv turustamine või lihtsalt tegijatest sõltumatud ettenägematud asjaolud.

Mõtlesin, et kirjutan seekord just ühest sellisest ajakirjast, mida ilmus vaid kaks numbrit ja mida tänapäeval praktiliselt ei mäletata. Jah, on kümneid olulisi ajakirju, millest on veel kirjutamata, aga tervikpildi saamiseks tuleb kirjutada ka n-ö neist teistest. Roger Elwoodi toimetatud Odyssey on just üks selline.

Odyssey1

Ajakirja ilmus vaid kaks numbrit, mis olid dateeritud kui kevad ja suvi 1976. Ajakirja kirjastas Gambi Publications, mille põhitoodang olid meesteajakirjad… noh, need, kus paljad naised sees. Ajakirja on takkajärgi kritiseeritud ja süüdistatud paljus, aga sageli on see n-ö kriitika üsna otsitud ja põhjustatud eelkõige toimetaja isikust.

Ajakiri Odyssey avaldas kuulsaid ja vähemkuulsaid autoreid. Kuulsamatest tuleks nimetada ehk selliseid, nagu Frederik Pohl, Robert Bloch, Jerry Pournelle, Barry N. Malzberg ja Fred Saberhagen esimses numbris ning R. A. Lafferty Larry Niven teises numbris. Olgu, nimed nimedeks, aga umbes pooled ajakirjas ilmunud juttudest on näinud kordustrükki autorikogus või antoloogias, tõlgetest rääkimata. Uskuge, see polegi nii halb näitaja!

Kui rääkida aga kriitikast ja esseedest, siis ka sellel suunal pole ajakirjal Odyssey midagi häbeneda – raamatuid arvustasid seal Theodore Sturgeon ja Robert Silverberg, filmidest kirjutas Forrest J. Ackerman ning fännidest Charles N. Brown. Paremaid asjatundjaid olnuks tol ajal raske leida. Lisatud kaane- ja sisupildid peaks andma ka piisava ettekujutuse ajakirja kunstilisest tasemest. (Kuna vaid kaks kaanepilti oli, siis lisasin ka paar sisupilti.)

Odyssey2

Roger Elwoodi isik on ilmselt siiski see põhjus, miks ajakirja takkajärgi kritiseeritakse. Eesti lugejale selgituseks, et Elwood oli üliusin antoloogiate koostaja ning nii mõnigi mees on väitnud, et Elwoodi (sageli üsna ülejala) koostatud antoloogiate laviin pani paraja põntsu ulmeantoloogiate menule ja turule. Raske öelda, sest ise ma sel ajal seal ei olnud, aga distantsilt vaadates ei tahaks ma sellega päris nõus olla. Jah, neid raamatuid oli palju, aga umbes kümmekond tema antoloogiat on ikka päris tipptööd, rääkimata sellest, et paljudes ta tavalistes antoloogiates ilmusid mitmed tipptekstid ja nii mõnigi neist vääris ka taastrükki aasta parimate lugude antoloogiates.

Mulle siiski tundub, et Roger Elwoodi kritiseeritakse sageli just seetõttu, et ta oli mees väljast ehk n-ö outsider. Mehise osa oma antoloogiatest avaldas ta kristlikes kirjastustes, oma ulmesarja tegi ta n-ö naisteromaanide kirjastuse tiiva all ning ajakirja avaldas pornokirjastuses. Noh, et polnud ulmeringkondades n-ö oma jope, lisaks veel kristlik taust, mistõttu mõned asjad ja eriti seks olid tema antoloogiates tabuks. Ja samas avaldas ta ulmeajakirja pornokirjastuses! Üsna kindlalt võib aga väita, et pornokirjastus saigi ajakirjale Odyssey saatuslikuks – kirjastus levitas ajakirja mehiselt, aga kahjuks valedes kohtades ja ajakiri lihtsalt ei jõudnud ulmelugejateni ning just seetõttu ilmuski vaid kaks numbrit.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0598)