1c

Ulmestaar – Teine Ring: Manfred Kalmsten


1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud, mänginud oled?

Lõpetasin hiljuti "Libakassi." Jäin üldkomplektiga rahule ja soovitan soojalt kõigile ulmesõpradele. Igast seinast ja igast manti on sees.

Hetkel loen nagu ikka mitut asja korraga - Maarja Kruusmetsa "Ajumudijal" pöörasin üheksateistkümnenda lehekülje, lisaks on veidi takerdunud olekus ka "Minu isa luulud," kuskil kohas jäi ajutiselt pooleli "Godkiller" ja öökapi raamat "Werner Holti seiklused" on samuti aeg-ajalt silme ees. Tihtilugu loen ka failist enda ”Göttterdämmerungi,” et aru saada, mida ma valesti ja mida õigesti tegin.

Mängudest on järjekordselt käsil "Fallout Tactics," mida mängin umbes viie minuti kaupa, ülepäeva, ja juba eelmisest kevadest saadik. Esmaklassiline peli.

Filmidega on seis hapu, vaatsin koos teispoolsusega "Printsess Mononoket." Jällegi kes-teab-mitmendat-korda ja paar korda jäime ka "True Romance'i" ajal magama, aga üldiselt ma filme ei vaata. Eriti ei viitsi ma neid üksi vaadata.

 

2. Kui reastada ulme kolm alamzhanri sinu isiklikku huvitavusjärjestusse, siis milline see kolmik oleks? (koos mõne õigustava-selgitava lausega

I

Minu jaoks on igasugu fantaasikirjanduse (ehk FANTASY!) ala- ja üležanrid täielik esikohamaterjal. Sobivad sünkromantilised Londonilaadsused, maagilise väega mõõgad ja kasvõi vampiirid. Kõik läheb kaubaks. Antagu aint suurelt-suurelt ja võimalikult lühidalt.

II

Teaduslik fantastika läheb kohale number kaks, ja püsib seal seni kuni ma ei satu lugema järjekordset ulmelis-kosmilise pesumasina kasutusõpikut.... ei-ei... peale selliseid juhtumeid on head suhted teadusulmega minu poolt mõneks ajaks katkestatud.

III

Õudus on minu silmis alati kolmiku peksupoiss olnud. No loen aeg-ajalt, aga ei kisu. Lovecraft teeb haiget, King on igav ja ainsaks heaks õudukaks, mis mulle igal hetkel pähe tuleb, on tavaliselt Stephen Lawsi “Kummituste rong.” See oli kohati isegi suti õõvastav ja samas ka pinev ning huvitava taustaga.

 

3. Kui nimetada midagi, mis sind justnimelt ulme juures paelub, siis mis selleks oleks

Haa, kirjanikuna kindlasti võimalus ise luua, ise näha, ise otsustada,  ise teha – KÕIKE!

Lugejana, hmm, pean end elus palju näinud inimeseks ja seega on ulme minu jaoks midagi, mis annab võimaluse kogeda midagi uut ja teistsugust. Midagi põnevat, uut ja huvitavat, mitte järjekordset undamist, stiilis ”must lagi on mu toal” või mu emme ei mõista mu muusikat ja issil on liiga palju raha, seega süstin.”    

 

4. Millist sinu jaoks olulist ulmeraamatut julgeksid või tahaksid soovitada oma emale? Oma ämmale? Naabri pensionärile? Ja miks?

Ma soovitaks kõigile, absoluutselt kõgile, Norman Spinradi  “Terasunelmat”  ja seda sest ma lihtsalt olen säänse väärastunud huumorimeelega .


5. Mis on viimase 10 aasta jooksul olnud sinu suurim elamus, muutus  või kogemus? Ükskõik, ulmes või mujal, üks või mitu. Räägi sellest pisut lähemalt.

Esikohale läheb kindlasti kohtumine mu teispoolsusega, kui ka mitme teise ägeda inimesega. Miinuspoolele Mopsase ja mtme teise lähema-kaugema sõbra-tuttava enneagsed surmad.

Lisaks, jätkates siiski positiivsel poolel, olen ma välja andnud neli raamatut, võitnud (vist) viis Stalkerit ja ehkki üldse on hea aeg on olnud jääb murranguline hetk siiski, jah, 2023-a aasta jutuvõistluse kanda.  ;)

 - Kalmsten, side lõpp

tum


Tumedad Tunnid #73
Meie seitsmekümne kolmandas osas tuleb ettekandele Manfred Kalmsteni aurupunkpõnevik "Vari Albatrossosel"
Jutt on ilmunud Manfred Kalmsteni autorikogumikus "Götterdämmerung" (Fantaasia 2023)
Kõhedat kuulamist?


Tumedad Tunnid #73: Manfred Kalmsten "Vari Albatrossosel

Veebruari ulmekirjutamise töötuba


15. veebruari töötuba tabas Reidarit otse tema kodus - aga no mis ta siis andis oma aadressi ja seletas, kuhu peatusse bussiga sõita!
Võiks ju arvata, et keset sünksombust lörtsikaamost on inimestel muudki teha, kui õhtupimedas kuhugi Ihaste sohu kippuda. Aga ei, osavõtjaid kogunes rohkesti nagu muiste ja leilivurts tõi meelde auväärilise Universitase mutandimajas toimunud kirjutustoad. Sõnade arvu või valmis lõikude üle keegi kordnik arvet ei pidanud, aga nagu pildiltki näha, siis niisama pläkutamist ei olnud, vaid ikka sünergiline süvenemismaraton.
Pilt3

Foto: Reidar Andresson

(Kirjutustoa kuuldusi ja teateid leiad jooksvalt Rujanaudi blogist.)



Tartu teine reede
Tartu ulmereede käigus esit
leti Lummuri väljaantud Eesti ulme kogumikku “Libakass.” Püünele aeti enamus kogumiku autoreid. Juttu juhatas Joel Jans.

Pilt5
Pilt4
Pilt6

Fotode autor: Raul Sulbi


HÕFFi avamisel laulavad mootorsaed

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avamine läheb tänavu ajalukku, kui esimest korda jõuab ekraanile selle aasta – aga võimalik ka, et kogu siinse filmiajaloo – kõige pöörasem film.

„Kui teie kõrvadele kõlab hästi kombinatsioon „Texase mootorsaemõrvad”, Monty Python, South Park, Edgar Wright ja... „Les Misérables”, siis „Mootorsaed laulsid” lööb teid täielikult jalust,” tutvustab verivärsket filmi, mille piletid on tänasest müügil, HÕFFi kataloog.

Tegu on pea kahetunnise muusikalise õuduskomöödiaga, mida selle autor Sander Maran nimetab ise häbituks action-õudus-muusikal-komöödiaks.

Üks krutskeid täis verine mootorsaemõrtsukas keerab värske armastajapaari elu pea peale ja nii saab alguse hullumeelne seikluste rägastik.

Kamaluga üle võlli nalja ja rupskiooperlikku vägivalda, sulnist romantikat ja kummitama jäävaid laule – veidrust jagub selles hea-hea ja nii-halb-et-hea piirimail kõndivas filmis igale maitsele.

Armastajaid mängivad Karl-Joosep Ilves ja Laura Niils, mootorsaemõrtsukana astub üles HÕFFi kunagine tegevjuht Martin Ruus ja tema ema kehastab Rita Rätsepp. Teistes osades Janno Puusepp, Ra Ragnar ja Henryk Johan Novod, Rasmus Merivoo, Maria Reinup ja paljud teised vähem või rohkem tuntud inimesed. Lauluhäälega on panustanud ka Koit Toome.

Filmil on ebatavaliselt pikk valmimislugu – võtete algusest ekraanile jõudmiseni kulus minimaalse eelarve juures kokku kümme aastat.

„See on minu kireprojekt,” nagu ütleb 33-aastane autor ise, kellele see on pika filmi debüüt. Tema tuntuim lühifilm „Curiosity Kills” ehk „Uudishimu tapab”, mis valmis Balti filmi- ja meediakooli tudengitööna, osales aastatel 2012–2015 sadakonnal rahvusvahelisel festivalil ja võitis ka hulga auhindu.

„Mootorsaed laulsid” tegemise üheks ajendiks on ka Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, mille püsikülastajaks Maran andunud žanrifilmide fännina on ja kus see pidi välja tulema juba 2014. aastal.

Tänavune HÕFFi avatseremoonia, mille ühe osana jõuab ekraanile ka avafilm ja mille pileteid saab osta alates tänasest, leiab aset reedel, 26. aprillil kell 19 Haapsalu kultuurikeskuses.

Sellel kõlavad muuhulgas Kai Tarmula lavastatud muusikalist „Kuidas kuningas kuulsaks kippus” pärit laulud, mida esitavad Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased Antti Kammiste juhitava vilistlasansambli saatel.

Etteaste on pühendatud laulude autorile, legendaarse telelavastuse „Kuidas kuningas kuu peale kippus” heliloojale Peeter Volkonskile, kes saab kätte HÕFFi tänuauhinna.

Avatseremoonia ja -filmi pilet maksab kuni 31. märtsini 12 eurot, alates 1. aprillist 15 eurot. Sooduspileti hind on 31. märtsini 10 eurot, alates 1. aprillist 12 eurot. Tasuta pääsevad avamisele festivali passiomanikud. Kuni 31. märtsini on passid festivali koduleheküljel müügil 65-eurose soodushinnaga.

Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival toimub 26.–28. aprillini Haapsalu kultuurikeskuses.

Kogu kava kuulutatakse välja 8. aprillil.

Festivali esitlevad Haapsalu linn ja Elisa. Elisa panustab eesti kultuuri jätkusuutlikku püsimisse, luues ja pakkudes kodumaist audiovisuaalset toodangut ning toetades filmikunsti.

Vaata HÕFFi kohta lähemalt https://hoff.ee/.

Osta avatseremoonia ja- avafilmi pilet https://hoff.ee/film/mootorsaed-laulsid/.


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0641)