Andri

Eesti ulmetähed


Sellekuiseks ulmestaariks on Ulmekirjanduse baasi looja, tehnikateadlane, muusikahuviline ning loomulikult suur ulmefänn Andri Riid.

1. Mida praegu loed?
Vendade Strugatskite "Tigu nõlvakul" ehk siis seda täielikku versiooni, mis Orpheuse Raamatukogus hiljaaegu ilmus. Kuna varasemalt eesti keeles ilmunud samanimelise raamatukese lugemine (palju aastaid tagasi muidugi) pole endast mälusse mingeid jälgi maha jätnud, siis mõtlesin, et miks ka mitte. Paraku on lugemine pisut takerdunud, sest just sel hetkel, kui lugu end minu jaoks põnevaks keris, oskasin ma raamatu umbes nädalaks voodi alla ära kaotada. Nii et häälestusega on antud hetkel kehvasti, aga mis sitasti, see uuesti.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Üldiselt ei jäta ma alustatud raamatut pooleli, niisiis võiks vastata küsimusele ka lihtsalt "tahtejõud" või "ustavus valitud kursile". Aga kui tõsisemalt vastata, siis eks see ole mingi veregrupile sobiv kombinatsioon autori stiilist, tegelastele kaasaelamise võimalikkusest, loo või selle taustsüsteemi uudsusest ning kurat teab millest veel.
Naelutuse tugevusega on asjad seda kehvemad, mida rohkem üldse lugeda, sest aina vähem suudab miski üllatada ning tunne, et oled seda kõike juba varem näinud, on kerge tekkima. Selles mõttes oli teismelisena "Härjapõlvlaste kaitseala" lugemise elamus kindlasti vägevam kui ükspuha mis teosest saadav emotsionaalne laeng täna.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
Eks neid ulmekirjanduse vallast tulebki otsida. Ma arvan, et kolm nime – Philip K. Dick, Robert Sheckley ja Philip Jose Farmer – katavad mind köitva spektri enam-vähem ära. Mingeid spetsiifilisi lemmikraamatuid mul pole, kõigil nimetatud autoritel on päris mitu teost, mis väga-väga meeldivad (Philipidel romaanid, Robertil jutud, eks ole). Teisalt on isegi lemmikautoritega sama häda, mis ilukirjandusega üldisemalt, et kui esimesed kogemused on vaat et ilmutuslikud, siis autori loominguga tutvust jätkates jõuad paratamatult ka mitte nii õnnestunud teosteni ...

KESseltsi laborisünd


10505954 10152507185034890 2123120088 o

Suve hakul sai nii, et kogemata kombel oli meie KESseltsi jaoks ikka avatud Kuressaare teatrimaja kohvik teadmata põhjusel kinni ning me kolisime Meie Maa toimetusse. KESselts on inimesed, keda liidab huvi kirjanduse, lugemise ja kirjutamise vastu. Selgus, et kohale olid tulnud vaid need, keda huvitabki eelkõige loovkirjutamine. Selgus ka, et tahame niimoodi jätkata.
Niisiis tekkis üsna spontaanselt KESseltsi kirjutamislabor. Me kirjutame ka ulmeliste teemadel, kuivõrd kirjutajateks on ulmefännid. Aga mitte keegi ei keela teemasid mitteulmelisteks keerata. Kuigi, teemad, mis siiani on olnud, kisendasid ulme järele.

Esimesel korral kirjutasimegi poole tunni jooksul lühijutu teeml "Tühi tuba", mille hiljem ette lugesime ja kodus viimistlemiseks võtsime. Järgmiseks korraks saatsime jutukesed Mehisele, kes vormistas neist väikese vihiku. Ikka selleks, et kõik saaksid kõigi jutte hiljem lugeda. Teatavasti on mõned lood lugemislood, teised aga ettelugemislood.

Mis edasi? Kuna kõigile tundus sobivat, et valime kohapeal teema, arutame seda natuke ja hiljem kodus kirjutame, siis nii on saanudki. Viimase tööna valmisid väikesed stsenaariumid – 30-45minutilised, mis pidid olema pilootosad seriaalile. Et kõlbavad üksi vaadata, ja lugu läheb edasi. Kriteeriumeid oli teisigi.

Mõned said valmis, mõned mitte. Piltidel on näha, kuidas üks tublidest teeb oma stsenaariumist kokkuvõtet. Piltidelt jäid välja kolm kirjutajat, kelleks üks oli haige, teine aga kilulinnas. Kolmas varjus kaamera taha. Loodetavasti liitub meiega veel mõni Saaremaa kirjutamishuviline. :)

Ene Kallas
10503485 10152507185044890 346459774 o
10449429 10152507185004890 126849149 o
10487513 10152507184574890 427217209 o

Fotod: Ene Kallas

Melchiori esitlus


10155982 663567880346655 7591957153779744172 n

Kolmapäeval, 4. juunil, kell 16 toimus Eesti ajaloomuuseumis Tallinnas raamatu „Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika” esitlus koos huvitavate ülesastumiste, saksa õlle & õllekõrvasega. Pärast ametlikku osa jätkus üritus juba märksa ulmeteemalisemalt ja ulmikutekesksemalt alguses asutuses nimega Koht ja hiljem Hargla enda koduaias kerge grilli ja tsilli saatel. Aga las pildimaterjal kõneleb enda eest.
10301353 663568580346585 9033347915913485377 n
1521308 663568030346640 6468042028871168311 n
10359172 663568123679964 3756859992870400257 n
10363363 663568530346590 3617368301317357968 n
10397843 663568437013266 2708886104183841419 n
10422241 663568527013257 9048903517408096494 n
10440727 663568583679918 886148763500079016 n

Pildistas Heli Illipe-Sootak.

Tartu ulmikud Õlleministeeriumis


10346526 10152210334642717 4576273986248852445 n

Tartu ulmikute teine reede toimus traditsiooniliselt endises Labürindis ehk nüüdses Õlleministeeriumis ja kohal oli rekordarv ulmikuid. Lisaks paljudele vanadele nägudele oli kohal erakordselt palju uudisuudishimulikke ning üle kaheksa-üheksa aasta ka üks ulmeühingu asutajaid – Raul Sulbi isiklikult. Nagu arvata võib, jätkus ulmeteemalist juttu kauemaks ning vapramad liikusid pärast edasi linna peale. Nagu Melchiori esitlusestki, on ka sellest üritusest ohtralt pilte.
10255823 10152210333767717 3606859549059234549 n
10455638 10152210334607717 2748950317920740350 n
10477376 10152210334597717 4745348140164135486 n
20140613 003
20140613 004
20140613 006
20140613 010
20140613 019

Pildistasid Metsavana ja Die.

Kivirähk tegi Prantsusmaal Kingi selja prügiseks.


mees-kes-teadis

Andrus Kivirähkile anti üle Prantsuse fantaasiakirjanduse auhind Le Grand Prix de l’Imaginaire parima välismaise romaani kategoorias. Kivi​rähk sai auhinna oma romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ eest, mis on olnud Prantsusmaal erakordselt menukas alates selle ilmumisest möödunud aasta algul.

Le Grand Prix de l’Imaginaire on Prantsusmaa vanim ja mainekaim auhind fantaasiakirjanduse valdkonnas, auhinda antakse välja alates 1974. aastast. Tänavune väljaandmine oli järjekorras juba 42.

Uudis pärit kultuuriministeeriumi leheküljelt.

Suri kultusteose „Lilled Algernonile“ autor Daniel Keyes


Pühapäeval, 15. juunil, suri kopsupõletiku tüsistuste tagajärjel ameerika ulmekirjanik ja kultusteose „Lilled Algernonile“ autor Daniel Keyes.
Pikemalt saab Daniel Keyesi kohta lugeda Raul Sulbi Postimehe artiklist.

Mõõknaine


Mõõknaine2

Vahelduseks ka üks kurioosne raamatu-uudis väljaspool kirjastuste uudiseid. Viimast peamiselt seetõttu, et kirjastust pole sellel omakirjastatud teosel märgitud. Tutvustuses öeldakse teose kohta, et selles sisalduvad illusoorsed tõsielulood ning küllap huvitab ulmelugejat ka see, et autor peab Viljandis erootikapoodi ning teost kaunistavad tugevalt fotoshop`itud Luis Royo repod. Kas see on naine kui mõõk... või mõõga sees elav naine... või mõõgana elav naine... või mõõka kandev/valdav naine, jäägu ulmehuviliste endi välja uurida.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0819)