Eesti ulmetähed

Sellekuine ulmetäht Veiko Belialsil tutvustamist ei vaja. Lisaks oli tal just täiskomplekt õnnestumisi ning olulisi sündmusi: Kolm stalkerit, sünnipäev ning suurepäraselt koostatud ja korraldatud Estconi programm. Lisaks ilmus hiljuti suuresti just tänu temale kogutud Willard, kohe-kohe tuleb trükikojast "Väikemehe" tõlge ning ulmefännide kogunemisel sai otsustatud, et tuleval aastal kandideerib Belials uueks Ulmeühingu presidendiks.

1. Mida praegu loed?
Hetkel on pooleli Vene ulmeautorite (Lukjanenko, Zoritš, Gromov, Kalugin, Pervušin, Verov, Sljusarenko, Amnuel, Minakov, Horsun, Kudrjavtsev, Kolodan, Romanetski, Gevorkjan, Garkušev) 2013. aastal ilmunud ühisromaan „Teekond Marsile“. Ja kuna raamatukogu oli kollektiivpuhkusel, siis jäi järge ootama ka Cassandra Clare „Põrgu sõdalaste“ triloogia – „Kellavärgiga ingel“ sai loetud, „Kellavärgiga prints“ ja „Kellavärgiga printsess“ ootavad järge. Tänu Makkele sain Estconilt kogu triloogia ja ei pea ses osas enam raamatukogust sõltuma.

2. Mis naelutab sind raamatu külge?
Kui autor on hea ja osav, siis pole reeglina haamrit tarvis. Kui lugu on sisemise loogikaga, põnev, etteaimamatu, sisaldab ka sügavamaid hoovusi ja tahab mulle kui lugejale midagi öelda või paneb mõtlema… Või siis tekitab emotsioone. Ma mäletan, kuidas Hyperion esimesel lugemisel lajatas… Või kuidas nooruses „Linn ja tähed“ hinge kinni võttis. Või Dicki „Ubik“ mida tuli mitu ja mitu korda lugeda, et sündmustest mitte maha jääda.

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.
SF; fantasy; horror :)
Lemmikutega on see häda, et nad vahetuvad ajapikku. Naudin jätkuvalt Bradburyt, tema võrratut stiili ja lummavaid kirjeldusi, mingit teistsuguse nostalgilist hõngu, mida hoovab ta lugudest; ja Strugatskeid, kes on suutnud oma ütlematajätmiste, otsekui muuhulgas poetatud vihjete ja täielikult põhjendamata ja selgitamata detailidega luua salapärase ning iseendast suurema maailma.
Imetlen Carlos Ruiz Zafoni oskust lugeja pihku haarata ja mitte enam lahti lasta. Tim Powersi „Anubise väravad“ oli mõnusalt pöörane seikluste tulevärk.

Mütofest 2014

Kuninganna Ihapäivä ärkas painajalikust unest. Ulmast, milles viirastusid pagendus ja unustus. Uhkete rõivaste asemel räbalad, viimased palukesed paunas, joogiks vesi juhuslikest ojadest. Kuninganna ohkas pooleldi kergendatult. Pooleldi, sest ta teadis, et unest võib kärmelt saada karm tegelikkus. Eriti kui ainult unedele loota...

Selle aastase Mütofesti toimumise kuupäevad on 21 - 24 august 2014. Kassinurme mägedes. Ah, et mis on Mütofest? Luulelisem selgitus oleks ilmselt, et see on meistrid, kes loovad imelist ja õpetavad, laulikud, kes viisil imelisel vestvad kaugete aegade hiilgusest ja kangelastegudest, targad, kes pühendatud teadmistesse kadunuisse, laul lõkketulede valgel, turniirid ja taplused, virvatuled rabaveerul, haldjate tants öös, seiklused, laat, soonetasumine ja tuleneelamine, saagusõnad ja kaetamised…

Veidi pragmaatilisem ja praktilisem seletus oleks ilmselt, et Mütofest on kolmel päeval ja kahel ööl asetleidev hiigelsuur rollimäng, kus mäng toimub hommikust õhtuni ning selle vahepeal leiavad aset mitmed huvitavad ettekanded (ühe peab näiteks vana mütoka veteran ja ulmikutele vägagi tuttav Maniakkide Tänav), mõõgavõitlusturniir, ning ehete ja muu kribu laat. Lisaks on avatud Kepsleva poni kõrts, kus pakutakse head paremat süüa ja saab tutvuda paljude uute ja huvitavate inimestega.
Mütofest, see on rännak ajas, muinasaja ja legendi sisse minek.

2014 aastal saab muideks 10 aastat esimesest Kassinurme mägedes toimunud suurmängust, milleks oli Keskmaa teemaline "Kuninglikud pulmad Arthedainis".

Huvi korral lähemalt lugemiseks võib uurida järgnevat linki: 2014 esinejad ja loengud

Hiline lõikus 5

Hei kõigile! Suvi on läinud puhkuselainel, niiet jagan vahepeal uudiseid, et näidata oma elusolekut.

- Hetkeseisuga paistab meil tegevuskava olevat selline, et järgmise ürituse teeme "5" osa, ehk siis viimase, millega ka 3 aastat kestnud hetkeseikluse lõpuks kokku võtame.
Niiet "4,5 "Sisyphos"" jääb vahelt ära, kuid kuna meil on tehtud kogu eeltöö selle läbiviimiseks, siis tõstame me selle praegusest jutust välja ning teeme hiljem kas spinoffina või mõnes muus formaadis.

- Sarja viimane osa saab toimuma suure tõenäosusega kevadel, sest me ilmselt ei suudaks suurt mängu sügiseks kokku panna- tahaks teha viimase mitmepäevase ja korraliku, et saaks ikka rasvase punkti. Siiski videovõtetega hakkaksime peale juba sügisel ning seal võib meil natuke abi vaja minna, eks anname teada.

- Kuna uus jutusuund jätab vahele "Sisyphoses" toimuva, siis viime läbi mingi hetk mõned uued täringuseiklused Skype grupis, kuid oleme mõlgutanud ka mikromänguformaadi teemat, mis siiski
meenutaks ilmselt pigem airsoftimängu stsenaariumi kui normaalset rollimängu (et oleks minimaalselt korraldamist). Kindlasti annan teada mis juhtuma hakkab.

- Üha rohkem on hakanud küpsema plaan lühifilmi tegemisest Lõikuse maailma. Juba on olemas väga paljud vajalikud komponendid, kuid palju on ka veel puudu (selline *khm* pisiasi nagu jutt ise ja stsenaarium), kuid tekib millalgi ka see. Projekt võib võtta pikka aega kuid tahe on tugev ning vahendid on olemas.

- Lisaks promona, et Kustuvad Päikesed on tekitanud endale lõustakalehe, niiet kõik kes tahavad selle ägeda mängusarjaga kursis olla, marss laikima Neil uus mäng juba augusti lõpus! www.facebook.com/kustuvadpaiksed

Alan "Paganarh" Sigus.

Juulikuu Teine reede Tartus

Teine reede leidis aset traditsioonilises Tartu baaris nimega Õlleministeerium. Ehk küll mõneti ebatraditsioonilises kohas – eesruumis, sest tagaruum oli juba pulmaliste poolt hõivatud. Hoolimata sellest, et üritus toimus nädal enne Estconi oli üritus üsnagi rahvarohke ning nagu piltidelt näha, oli kohal isegi mitmed pealinnlased ning üks üllatuskülaline.

Pildid tegi Margus Makke.