See jutt on suurele osale ulmelugejatest vägagi tuttav, aga aeg-ajalt meeldetuletuseks või uutele huvilistele avastamiseks väike ülevaade kohtadest, kuhu võiks aeg-ajalt uue info lootuses vaadata.

Eesti ulmekogukond on üsna aktiivne wõrgu võimaluste kasutaja. Kui ma ulmehuvilised netist 1997. a. avastasin, siis tundus, et kõige rohkem kasutavad wõrku rahvaluuleteadlased ja ulmefännid. Läbi aegade on ulmikutele erinevad kanalid olnud erineva osatähtsusega, aga alles on nad kõik.

2005. aasta suvest on käigus ulmeportaal www.ulme.ee, mis on ühtaegu Eesti Ulmeühingu koduleht, ulmekirjandusega seotud uudiste ja info ning linkide kogu kui ka vaba suhtluspaik (foorum). Eesti Ulmeühing ei ole just suur (46 liiget), aga ulmeringkond on siiski laiem ja koondab lugejaid, tõlkijaid, autoreid ja kirjastajaid. Aasta suursündmuseks on kindlasti suvine kokkusaamine Estcon, kuhu sel aastal jõudis üle 90 inimese. Alles on ka vana ulmeühingu lehekülg, mis loodi 1997. aasta jaanuaris, aga kuhu 2004. aastast alates enam uut infot juurde ei lisandu.

Alates 1996. aastast on käigus meililist sf2001@obs.ee. Listi tellijaid on aastaid stabiilselt 200 ringis, aktiivseid kirjutajaid 40 ümber. Lisaks ulmekirjandusele on jutuks ka filmid, muu kirjandus, tõlkeprobleemid, terminite täpsustused jne. Listil on olemas arhiiv, kust saab lugeda ka aastatetaguseid kirju.

Ulmekirjanduse Baas alustas 1997. a. Tegemist on ühest küljest bibliograafilise andmebaasiga ja teisalt lugemiselamuste koondajana. Baasi tehnilise poole eest hoolitseb Andri Riid, bibliograafia eest Jüri Kallas. Tänase seisuga on kirjas üle 35000 arvamuse. Arvustuste pikkus varieerub paarist lausest põhjaliku käsitluseni. Baasis on ka mõned trükimeedias ilmunud artiklid, mida internetis muidu poleks. Hindeid jagatakse viiepallisüsteemis. Mind hämmastab jätkuvalt eesti ulmelugejate suur keeleoskus (raamatuid loetakse eesti, vene, inglise, soome, rootsi, poola, saksa keeles), lugemislust ja elamuste jagamise rõõm. Pikemalt võib Baasi algusest ning tegevusest lugeda augustikuu artiklist.

Jüri Kallas on eestikeelset ulmekirjanduse bibliograafiat teinud 1998-2003, uues vormis ja täiendatud märksõnadega on bibliograafia lehel ulmebiblio.blogspot.com. Nagu iga jooksev bibliograafia, on ka see pidevas uuenemises.

Virtuaalne ulmeajakiri Agernon tegutseb 1998. aasta novembrist. Algselt oli tegu kuukirjaga, aga kuna tegu on vabatahtliku üritusega, siis viimastel aastatel on tegijatel jaksu jätkunud kvartalikirja jaoks. Algernonil (Vana Algernon (1998 – 2003) , uus Algernon (2004 – praeguseni)) on minu meelest oluline koht eesti kirjandusajaloos, sest nii mõnegi tuntud autori – Indrek Hargla, Siim Veskimehe, Meelis Friedenthali, Kristjan Sanderi – esimesed lood on ilmunud just Algernonis.

2011. a. oktoobris alustas ulmeajakiri Reaktor, mis tekkis vastukaaluks väsima hakkavale Algernonile. Ajakirjas on uudiseid, ulmega seotud artikleid, uut jutukirjandust ja ka koomikseid.

Jutukirjutamise virtuaalses õpitoas Ulmejutulabor on juba üle 40 inimese, kes sooviksid harjutada ulmejuttude kirjutamist. Iga paari nädala tagant valitakse üks ühine teema, mille raamidesse uus jutt peaks mahtuma.

Eesti autorid ei ole endale just palju kodulehekülgi teinud – vaid Siim Veskimees ja Karen Orlau. Kirjastustest tooks esile kirjastuse Skarabeus.

Ulmekirjandusest ja ulmefilmidest kirjutavaid blogipidajaid on päris palju. Ulmikute seltskonnas tuntuimad on vast Jüri Kallase ulmeblogi, Gert Moseri filmiblogi, Raul Sulbi raamatublogi. Keskmisest rohkem on ulmest juttu Joel Jansi blogis, Andreas Jõesaare blogis, blogis “trakyllmaprokrastineerinj2lle“ ja Loterii. Kuraditosin kirjutajat on fantaasiakirjandusese blogil, kolme kirjutaja vedada on praeguseks küll hingusele läinud trükiveakuradi blogi. Stalkeri võitjate kohta koondab infot stalkerid.wordpress.com/ ja aeg-ajalt ilmub ulmearvustusi ka Tartu Linnaraamatukogu lugemiselamuste blogis.

Foorumite buum on tänaseks vaibunud ja osad enne agaralt ulmekirjandusega tegelenud foorumeist on paraku poolsurnud, aga mainida võiks peamiselt rollimängijaid ühendavat Loheväravat, Tolkieni loomingule pühendunute Rohelise Draakoni Kõrtsi, Keskmaa Ordu (Eesti Tolkieni Selts) foorumit Peidetud kuningriik, fantaasiakirjanduse ümarlauda Somnium Mirabile ja peamiselt filmidele pühendunud Ulmefoorum. Kui üldjuhul on Eesti ulmefännid kõigesööjad, st loetakse väga erinevaid autoreid ja erinevaid stiile, siis eraldi võib välja tuua Tolkieni-fännid, Videviku-sarja lugejad ja Harry Pottery klubi.

Osa ulmehuviliste omavahelisest suhtlusest kolinud Facebooki. Oma koht on Eesti Ulmeühingul ja igaaastasel ulmehuviliste kokkusaamisüritusel Estcon.

Ja veel. Eesti Ulmeühingu poolt väljaantav auhind Stalker on vist Eest ainuke kirjandusauhind, mille puhul läbi hääletamine on käinud ainult e-posti teel.
Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0791)