Kirjastus "Fantaasia"

Arkadi ja Boriss Strugatski
Hääbuv linn

Sari: Sündmuste horisont
Tõlkinud Veiko Belials

Vendade Strugatskite “Hääbuv linn” on nende teoste absoluutne tipp, ilma milleta poleks nende looming täielik. See on universaalne totalitarismi kriitika, mis paigutub sotsiaalse absurdi poolest mõtteliselt samasse ritta „Inetute luikede“, „Ajastu ahistavate asjade“ ja „Teoga nõlvakul“. Romaani tegevus toimub kummalises linnas, mida ühelt poolt piirab kõrge sein ja teiselt lõputu kuristik, ja sellesse linna tuuakse kokku inimesi kõigist maa ajastutest. Sügav ja filosoofiline teos tundub esmapilgul sünge ja masendava nägemusena inimese olemusest, kuid selle lõpust ei puudu siiski ka pisuke lootuskiir.

Romaani kandev teema – kuidas noore inimese maailmapilt sotsiaalsete olude survel kardinaalselt muutub, kuidas veendunud fanaatikust saab peidetu, ideoloogilises vaakumis ulpiv sihitu ja eesmärgita olend –, oli kirjutamise ajal nii terav, et käsikiri ootas avaldamiseks sobilikku aega kuusteist aastat.

Paolo Bacigalupi
Alkeemik

Sari: Orpheuse Raamatukogu
Tõlkinud Martin Kirotar

Tänase Ameerika üks auhinnatumaid uusi ulmekirjanikke Paolo Bacigalupi (sündinud 1972) maalib oma 2010. aasta lühiromaanis «Alkeemik», mis jõudis ka Nebula auhinna finalistide hulka, värvika pildi pisut araabia muinasjutte meenutavast fantaasiamaailmast, kus inimestel on keelatud võlukunsti praktiseerida, sest iga kord, kui keegi midagi nõiub, tekib maailma juurde ohtlikke ogataimi, mis on juba vallutanud suure osa Khaimi linna ümbrusest. Ometi on inimestel oma igapäevaste vajaduste jaoks ikka tarvis mõni loits lausuda; iga kord, kui seda tehakse, murrab aga ohtlik ja mürgine põldvääne ennast kuskil läbi tänavasillutise, levib naabri katusele ja vallutab niiviisi pikkamööda suuri impeeriumeid. Kes maagiaga tegelemisega vahele jääb, seda ootab kohtumine timuka kirvega.

Romaani minajutustaja, vaesunud alkeemik Jeoz, on juba aastaid otsinud oma kunstist, millega tegelemine ei ole keelatud, abi nõidusliku põldmarja vastu, kuni lõpuks leiutab mooduse ohtliku umbrohu hävitamiseks. Alkeemik peab suutma võita ogataime, et maailmas lubataks taas praktiseerida maagiat, sest vaid selle abil suudab ta päästa oma tütre Jiala tapvast kopsuhaigusest. Kas aga linnapea ja ainsana võlukunsti kasutada tohtiv meister Scacz tegelikult üldse tahavad saatanliku põldmarja hävitamist ja maagia taas ausse tõstmist...

Alastair Reynolds
Suur Marsi müür

Sari: Orpheuse Raamatukogu
Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski

Kogumikus leiduvad briti ulme superstaari ja esifantasti Alastair Reynoldsi (1966) jutustused «Suur Marsi müür» ning «Liustikuline» on avalöögiks kirjaniku tulevikuajaloole, kuhu kuulub tänaseks enam kui viie romaani ja kahe kogumiku jagu tekste. Need kaks juttu on kronoloogiliselt tolle maailma esimesed lood.

Jutustuses «Suur Marsi müür» peab Reynoldsi tulevikuajaloos olulist rolli mängiv Nevil Clavain rahusobitajana lepitama kaks sõjajalal olevat fraktsiooni ning lendab selleks Marsile, mis on hiljutise kodusõja tõttu muudetud erinevat liiki targa sõjatehnika surmavalt ohtlikuks lahingutandriks, kus need masinad inimeste tahtest sõltumatult oma hävingutööd edasi teevad. Nagu klassikalises spiooniloos ikka, pole siingi miski nii, nagu paistab, ning ühegi tegelase motiivid sellised, nagu meile alguses esitatakse...

Jutustuses «Liustikuline» peab Clavain lahendama kummalise mõrvamüsteeriumi meie päikesesüsteemist kaugel asuval jääliustikest koosneval planeedil Diadeem, kuhu kunagi on asutatud ameeriklaste koloonia. Koloonia, mis avastamise hetkeks on hävinud. Koloonia, mis koosneb laipadest. Koloonia, mille asukad tunduvad olevat enne oma surma hulluks läinud...

Kirjastus "Varrak"

Kristjan Sander
Õhtu rannal

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriil miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…?
Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast „inimest tänavalt“ fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber.

Kristjan Sander (snd 1977) on värvika stiiliga eesti ulmekirjanik, kelle loomingust leiab näiteid peaaegu kõigist fantastika alamžanridest tõsiteaduslikust ulmest õuduskirjanduseni. Sanderil on ilmunud lühiromaanid „Valguse nimel“ (2003) ja „13 talvist hetke“ (2008). Valikkogusse „Õhtu rannal“ on koondatud 7 lühemat või pikemat juttu 14 viimasest aastast. Kolm neist ilmuvad käesolevas väljaandes terviklike lõpetatud teostena esmakordselt.

Lois McMaster Bujold
Relvavennad
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum

Pärast seda kui Dendarii palgasõdurid viisid läbi vangide põgenemise Dagoola IV-lt, suundub Miles koos võitluskaaslastega maale, et pääseda Cetaganda kättemaksust ja remontida lahingus kannatada saanud laeva. Ta läheb kohalikku Barrayari saatkonda, kus võtab ühendust üsnagi vaenuliku suhtumisega luureohvitseri Duv Galeniga. Selgub, et Galeni on pärit Komarrilt, kus Milesi isa kunagi ülestõusu maha surus.

Peagi selgub ka, et Milesil on raske olla samal planeedil ühekorraga admiral Naismith ja leitnant Vorkosigan. Kui peagi ilmneb terve vandenõu, tuleb Milesil järjekordselt päästa mitte ainult Barrayar, vaid ka mitme inimese elu.
Lois McMaster Bujoldi populaarses ulmesarjas on varem ilmunud „Cetaganda“ (Varrak 2012), „Lõputuse piirid“ (Varrak 2011), „Vori mäng“ (Varrak 2011) ja “Sõduri õpilane” (Varrak 2010). Ilmunud on ka sarja eellood „Au riismed“ (Varrak 2008) ning „Barrayar“ (Varrak 2009).