Järgnev lugu pärineb selle suve Estconi pühapäevasel päeval toimunud kirjutamistoast, kus teemaks oli "Trellid sauna akende ees". Selleks, et anda edasi paremini seda, mida 20 minutiga suudab tekitada inimese mõistus, on need tekstid võimalikult originaalilähedased ja minimaalselt parendatud.

Nii kaunil hommikul on lausa patt, kui läbi akna paistev valgus joonistab põrandale trellide nelinurga. Sellest ainult veel suurem patt saab olla see, kui juba kaks tundi korralikult kuumaks köetud laval istunud saunaline pole ikka veel higistama hakanud. Holgerit selles patus süüdistada ei saanud. Tema jahutussüsteemid huugasid täiel rindel, ning metallkeha oli piisavalt jahe. Vesi kondenseerus ja nirises selle pinnal suurte piiskadena.
Säuhh, läigatas automaatika kerisele sähmaka leili. Uus kuum laine lõi üle küborgi. Metallmees istus laval ja vaatas mõtlikult maast laeni ulatuvatest, allakukkumise vältimiseks trellitatud akendest välja. Tema ees, kaugel all, laius suurlinn: silmapiirini ulatuv, kivine, plastine, terasene... ning looduseline. Küborg imiteeris ohet. Kõlas küll, kuigi tunnet, mis oleks pidanud olema selle ohke taga, polnud. Polnud kurbust, polnud paratamatusega leppimist, oli ainult kalkulatsioon.

„Ajad muutuvad, inimesed muutuvad, evolutsioon ja progress teevad oma töö...“

„Mida sa mõtled?“

Anneli kasutas sama suud, mis Holgergi. Kunagi, abielludes olid nad pannud protsessorid ühte kehasse. Säästu pärast.

„Seda, et me muudame end tagasi bioloogilisteks.“

„Aa, ei tea kas see ongi progress, ehk hoopis regress.“

„Eks tulevik näitab. Mina ütleks, et arengukriis. Insener-tehniline teadmine mandub, geneetikud teevad võidukäiku.“

„Nii on, loogika ütleb, et mõistlik otsus, aeg on minna taastuvmaterjalidest kehadele.“

Nad vaikisid. Uus leil.

„Huvitav, kas me oleme oma masinaju poolt vastu võetud otsusega siis ka rahul, kui saame bioloogilise aju. Kas see muudab meie mõtlemist?“

„Küllap muudab. Loodan ainult, et me ei hakka end siis tagasi mehhaniseerima. Asjatu ressursikulu.“

„Jah.“

Nad istusid edasi ja harjutasid veel paar tundi tulevast elu bioloogiliste olenditena.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0537)