soobel

Eesti ulmetähed



Reaktori lugejatele ei ole Soobli nimi tundmatu - on ta kirjutanud meile lausa kaks lugu ning neid isegi ise oma käega illustreerinud. Soobel kirjutab omamoodi stiiliga ning mitte kõik ei pea tema kirjatükke heaks, kuid maitse üle ei vaielda. Tihe külaline Tallinna ulmeseltskonna koosviibimistel, mudelraudtee konstruktor-koguja, vedurijuht jne... Täiesti omamoodi karakter.

1.Mida praegu loed?

Ohh... Polegi hetkel midagi käsil. Olen tegelikult kaunis vilets lugeja. Viimati sain Veskimehe “Lõputu juuni” läbi. Aeg-ajalt uurin BAAS-ist, mida kiidetakse, mida laidetakse, siis valin, mida eelisjärjekorras osta. Viimasel ajal meenutasin tatipõlve lemmikuid – näiteks sai hiljuti läbi võetud “Purpurpunaste pilvede maa,” “Eršoti kraater,” “Insener Garini hüperboloid.” Mis siis, et need BAAS-is omajagu nuuti on saanud, on tegu ikka lahedate asjadega. Olen nagu natuke ka antiigi ja vanatehnika fänn ja teinekord meeldib lugeda, kuidas vanal ajal arvati, milline tulevik olla võiks ja kuidas seda kirja pandi ja kuidas tegelased käituvad jne.

2.Mis naelutab sind raamatu külge?

Esimese matsuga hüppas meelde lahe peategelaskond. Pole üht kõikvõimast meest nagu orkestrit, vaid seltskond peategelasi, kes tegutsevad ühe asja nimel, igaühel omad nõrkused, kaklevad, lõõbivad, vennastuvad, aitavad üksteist. Saab nalja ja seiklusi. Indrek Hargla “French ja Koulu” on üks stiilinäide. Sarnane võlu on filminduses näiteks seriaalil “A-rühm” ja “Politseiakadeemia” esimestel seeriatel.
Tõsisema poole pealt meenuvad siin Asimovi “Asum ja Maa” ning muidugi Sõrmustevennaskonna triloogia. Veel meeldib selline mahakäinud vinnaga virilduvale maailmale seljakeeramine. Põgenemine. Tagurike persesaatmine. See on aktuaalne Veskimehe viimastes romaanides. Aga oli ka näiteks C. Simaki “Linnas.” Ja on ka endal ühes pikaltkäiatud pikas tekstis teemaks. Iseasi, kas sest kunagi asja saab.
Ja kõige enam meeldib kõva esoteeriline-müstiline vint, siin- ja sealpoolsuse segunemine, lapsepõlve kollihirmude meeldetuletamine. Seda vinti keeras elegantselt Tove Jansson oma jutustuses “Trollitalv.”

3. Ulme kolm lemmikut? Paari lausega neist lugejaile.

1. Kas just ulme, aga noh BAAS-is on ta olemas. Muidugimõista Tove Jansson. On andnud meile muumipere, kus Muumitroll ohkab elu üle, mis võiks lihtsam ja kergem olla, kus Muumipapa üritab alati kõigest väest, aga välja tuleb, nagu alati. Ja Muumimamma, kellel kulub palju auru meeste korraldatud segaduste silumiseks. Ja parastav väike My. Jälle on siin see lahe tuumikseltskond toimetamas. Ja see seltskond on küllaltki universaalne igasuguseid imeasju korda saatma. Neist jutustavad meile 50-datel joonistatud koomiksid, kust tundub, et on inspiratsiooni ammutanud nii Simpsonite, Family Guy kui ka Piraajaklubi loojad. Vahepeale on muidugi kirjutatud ka hulk toredaid lasteraamatuid: “Ohtlik jaanipäev,” “Muumipapa memuaarid,” “Võlukübar,” “Sabatäht.” Aga ka kolm mitte niiväga lasteraamatut: “Trollitalv,” “Muumipapa ja meri” ja “Hilja novembris.” Vot need kolm viimast teost on vapustavalt head.

2. JRR Tolkien ja tema sõrmustesaaga. Ei vaja ju tutvustamist. Võimas ja mastaapne, põhjalikult läbimõeldud muinasjutt. Nii filmi kui raamatutena.

3. G. Lucase “Star wars.” Läbileierdatud, läbikirutud, parodeeritud, ilgutud. Tõsiulmikud vaatavad kõõrdi, kui meelde tuletad. Aga kui ikka kõik kuus osa episoodide järjestuses (mitte nii, nagu televisoon: 4-5-6-1-2-3) läbi vaadata, rullub ka lahti ilus dramaatiline muinasjutt poisist, kes tahtis universumis kõike heaks teha, aga välja tuli nii, nagu alati. Ja sai lõpuks ikka hakkama ka. Vaatemänguline kärts-mürts, vähe uimaseid hetki ja terve põlvkond on juba lasermõõgavalgel üles kasvanud!

Tallinna ulmehuviliste juulikogunemine



Estcon 2013 väärikas vahetus naabruses võinuks ju oletada, et regulaarkogunemise asemel puhatakse jalga ning piirdutakse koduse mõtisklemisega, vahest koguni ollakse lubanud end sugulaste juurde külla - laduma küttepuid või käima marjul. Ulmehuvilised pole aga kunagi pehmete killast olnud ja suutsid seegi kord Aknaaluse Laua igast küljest ümbritseda. Puud, marjad ja muud kohustused võeti lihtsalt kaasa ning lahendati edasi kohapeal. Ämbritäit Metsikuid Vaarikaid aitasid näiteks koosoleku kõrvale ära süüa Margus Makke, Marilin Eessalu, Tea Roosvald, Tarki, Tanel Raja, Lianne Ristikivi, Tarmo Teder, Ats Miller, Taavi Kalju ja Silver Sära. Raamatuid müüdi samuti: laua äärest sai soetada Siim Veskimehe “Lõputu juuni” värske eksemplari koos autogrammiga. Jututeemade hulka mahtusid Estcon, relvad ja nendega ümberkäimine, Stalkerid, naiste ja meeste nutikuse põhjused, Estcon, muusika, firmandus-ühinglus-paberimajandus-asjadeasjandus, Estcon, mõned paljutõotavad kuulujutud ja muidugi filmid ning raamatud. Kõige lõpuks selgitati, kuidas juhtus, et augustikuu kolmas reede on hoopiski esmaspäeval. Säilitage valvsus!

Tea Roosvald
DSC00001
DSC00002
DSC00003


Selle kuu kroonika hõredus tuleb ilmselt asjaolust, et suursündmused, nagu Estcon ja seal toimunud ulmeauhinna Stalker jagamine, said eraldi artiklid ning Tartu ulmikute kokkusaamine jäi ära, kuna samal ajal toimus Estcon. Päris tühjaks see rubriik siiski ei jää. Peamiselt tänu Tallinna ulmehuvilistele.
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0619)