Must vend
Jaagub Mahkra

Neli meest, neli lugu Devedor on palgasõdur, kelle relvadeks on nii vahe sõjakirves kui ka vahe mõistus. Surevalt käskjalalt saadud sõnum viib ta kummalisse õukonda, kus hargneva mõrvaloo lahendamiseks läheb tarvis mõlemat. Oscar on jahimees, kes jälitab ohtlikku kiskjat, suurimat kõigist. Mida teeb ta siis, kui raskeim osa jahi juures ei tulene mitte saakloomast, vaid inimestest? Henrik Pärn on tudeng, kes sõidab Aafrika džunglisse šimpanse uurima. Uurimisaluste loomade ebaharilik käitumine toob päevavalgele koletisi, keda on rohkem kui ühte sorti. Magadai on poeedist prints, kes läheb retkele, kui talle ilmub surnud armastatu vaim. Retkel peab ta otsustama, kas on midagi, mida ta armastuse nimel ei teeks.

Jaagup Mahkra on mitu korda võitnud Eesti ulmeauhinna Stalker. Hoiate käes tema debüütraamatut, kuhu on koondatud autori neli seni avaldamata lühiromaani. Lood viivad lugeja nii ohtlikesse paikadesse, võõrastesse maailmadesse kui suisa teise aega ja panevad kangelased vastamisi mitmesuguste hädaohtudega – nii üleloomulike kui ka maistega…

Kirjastus Lummur
Kaanepilt: Liis Roden

Grathelia. Me jäime ellu
Mairi Laurik

Gratheliale lähenev hiidmeteoriit kihutab hukatuslikult planeedi suunas ning kukkudes ei pruugi see paisata segamini mitte ainult pinnavormid, vaid ka inimsaatused ja areneva tsivilisatsiooni. Saatusliku teisipäeva hommikul vaatavad kõik planeedi elanikud hirmuseguse ootusega taevasse. Nii ka Sara, kes peaks suutma keskenduda õpetaja poolt räägitavale, ja Trev, kelle kool andis õpilastele vaba päeva, et noored oleksid perede juures, kui peaks juhtuma halvim.

„Grathelia. Me jäime ellu” on ulmeline noorte romaan, mille tegevus toimub kauges tulevikus ühel koloniseeritaval planeedil.

Mairi Laurik on võitnud Tänapäeva noorteromaanivõistluse teosega „Mina olen Surm” (Tänapäev, 2016). Tema romaan „Süsteem” (Fantaasia, 2016) märgiti ära Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel.

Kirjastus Lummur
Kaanepilt ja sisuillustratsioonid Karoliina Tomasson.
360 lk

Inimesed, jumalad ja deemonid
Siim Vesimees

Jutukogu sisaldab väga laiades piirides Veskimehe eelmisel kümnendil kirjutatud lugusid. Autor kirjutab peamiselt hard-SF-i, ent sageli on lugudes ka fantaasia sugemeid. Tema arvates on iga piisavalt arenenud tehnoloogia maagiast eristamatu ja kõik on hästi, kuni lugu ise kannab, st inimestele korda läheb, ja ulmeline osa loogikat ja tervet mõistust ei solva. Kui otsida mingit ühist nimetajat, siis kipuvad autori peategelased olema sitked ja tasakaalukad; neil ei lähe alati hästi, nad eksivad ja kohati on lood täis kannatusi ja surma. Ent üldiselt nad võitlevad selle nimel, millesse usuvad, ja teavad, mida teevad.

Kirjastus Fantaasia
Sarja Sündmuste horisont sajas number!
Kaanepildi autor Liis Roden.
416 lk.

Tiidu duubel
Ene Michelis, Jaan Krinal

Eesti ulmekirjanik Tiit Tarlap (13.11.1954 – 24.02.2017) oli mees, kes eelistas Sindis Karja tänaval asuvas vanemate eramus rohkem eraklikku olemist ilma suurema välise tähelepanuta.

Peamiselt seiklus- ja märuliulmet viljelenud Tarlapit avaldasid tema loomeperioodi alguses ajakirjad ja maakonnalehed. 1998. aastal tunnistati tema lühiromaan «Vihkamise suund» Eesti ulmeauhinna Stalker vääriliseks. 2012. aastal ilmunud romaan «Lõhestusjoon» tõi talle teise Stalkeri.

Ta käis likvideerimas Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgi ning see innustas teda 1993. aastal avaldama raamatu ,,Tšernobõl 1986”.

Tiit Tarlap on öelnud, et tema kirjutamine põhineb algfilosoofial. „Millestki peab inimene lähtuma, kui ta maailma vaatab. On palju ebaharilikke tundmusi, mida ei oska kokku panna, aga pika elu jooksul hakkavad asjad mingiks ühiseks süsteemiks kujunema.“

Pärnumaa Tšernobõli Ühendus “Gamma” eestvõttel avaldati kaks jutukogu, millele järgnesid tema kirjutatud romaanid ja jutud. Käesolevas kogumikus on kolm juttu ja pooleli jäänud romaanist 12 peatükki. Romaan jäi paraku lõpetamata. Iga tema loomingu austaja saab võimaluse ja vabaduse see enda jaoks lõpuni kirjutada.

Tiit Tarlap oli ka paljude laulude looja ja esitaja. Need kõik väljendavad tema mõtteid ja arusaamu ning neid võib liigitada nn autorilaulude kategooriasse. Kahjuks on laulud laiemale üldsusele tundmatud. Tiit oli väga tagasihoidlik mees, ei käinud neid laule kuskil raha eest esitamas, vaid laulis oma pisikeses sõprade ringis. Õnneks suutsid mõned sõbrad ta 90-date aastate keskel stuudiosse meelitada ja Tiidu laulud salvestada. Suur tänu siinjuures Peeter Popp´ile ja Meelis Tauk´ile, et neil jätkus kannatlikkust, veenmisjõudu ja tarmukust need laulud lindile panna.

Nüüd on ka tema laululooming raamatuga koos kõikidele nautimiseks.

Kirjastus Hea Tegu
400lk

Kõhn Uneliivamees
Richard Kadrey

See mees tuleb tagasi põrgust. Tuleb tagasi, et maksta kätte neile, kes ta sinna saatsid. Ja põrgusse saatis ta – müüs ta maha – tema tollase maagilise ringi juht tasuks võimete ja oskuste eest. Nii põrgus kui ka maa peal avastasid ta vastased, et teda on mingil põhjusel väga raske tappa.

Ta ei ole päris inimene – põrgu muutis teda. Tegelikult pole ta päris inimene olnudki. Kuid igatahes on ta maag, ja lisaks olend, keda põrgus ega taevas ei hinnata, kuid kelle kätes on inimkonna saatus. Ta nimetab end Kõhnaks Uneliivameheks.

Kirjastus Fantaasia.
Sündmuste horisont, nr 101.
Tõlkinud Ats Miller.
Kaanepilt Meelis Krošetskin. 264 lk.

Julia
Sandra Newman

London, Esimese Lennuraja tähtsaim linn, Okeaania provintsidest rahvaarvu poolest kolmas. Aasta on 1984. Julia Worthing töötab mehhaanikuna Tõeministeeriumi belletristikaosakonnas, parandades romaanikirjutusmasinaid.

Julia on ingsotsi ideoloogia ning Partei ja selle juhi Suure Venna valitsemise all musterkodanik – lustakalt küüniline, ei usu millessegi ja poliitikast ei hooli karvavõrdki. Ta oskab endal elu sees hoida maailmas, mida iseloomustavad pidev jälgimine, Mõttepolitsei, topeltmeel, lapsspioonid ja prolerajoonide letialune hangeldamine. Ellujäämine on tal käpas.

Kirjastus Rahva Raamat
Tõlkinud Triin Tael
432 lk

Kordustrükk

Teenijanna lugu
Margaret Atwood

Terrorirünnaku käigus tapetakse Ameerika Ühendriikide president ja enamik Kongressi liikmetest. Valitsus on ametist kõrvaldatud ja võimu on võtnud üle rõhuv ja ülimat kontrolli rakendav Gileadi vabariik. Raamatu peategelane Offred on riiki valitseva komandöri ja tema kibeda naise leibkonna teenijanna, kes veel mäletab endist elu, enne kui ta kaotas kõik. Nüüd peab ta kandma punast rüüd ja valget tiibadega tanu, mis varjab näo. Tema ainus otstarve on lapsi ilmale tuua. Hoolimata ohust õpib Offred tasapisi selle riigiaparaadi toimemehhanisme tundma, riskides nende reeglite murdmisel eluga.

„Teenijanna lugu” on Margaret Atwoodi 1985. aastal ilmunud düstoopiline romaan, mis tegeleb võimu-, soo-, aga ka religioonipoliitika küsimustega. Ometi ei ole seal midagi ennekuulmatut – kõike, mis romaanis juhtub, on juba varemgi maailmas nähtud ja kogetud. Haaravaks ja terviklikuks muudab loo aga autori erakordne võime oma minategelase erilaadsed meenutused köitvalt ühte põimida ja need meeldejäävalt lugejani tuua.

Romaanist sai selle ilmumise järel kohe bestseller, mis on nüüdseks tõlgitud mitmekümnesse keelde ja pälvinud hulga kirjandusauhindu. Teose põhjal on valminud ka menukas film (1990), ooper (2000) ja telesari (2017).

Kirjastus Varrak
Tõlkinud Ann Alari
Kaane kujundanud Britt Urbla Keller
408 lk