David Mitchell: Luukellad

Viieteistaastasel Holly Sykesil on suur tüli emaga, ta hakkab sihitult astuma, teadmata, et teda ootab ees üsna kummaline elu. Kunagi olid temaga ühendust võtnud veidrad hääled, keda ta ise lapsena nimetas raadiorahvaks. Hiljem hääled lakkasid, kuid nüüd ootavad teda ees nägemused, mis tunduvad liigagi reaalsed.
Holly on nimelt sattunud ohtlike müstikute ja nende vaenlaste huviorbiiti ning selles võitluses ei saa ta ise kaasa rääkida. Peagi tabab tema perekonda ränk kaotus ning sellest hoobist ei toibu ta päriselt kunagi.
Elu viib Holly kokku mitmete inimestega, kellel kõigil on oma roll tema saatuse kujunemisel. Cambridge’i üliõpilane, kes ihkab jõukust ja kindlustunnet, Holly elukaaslane, kes tunneb end elusana üksnes sõjast reportaaže saates, keskealine kirjanik, kes kardab tunnustuse kaotamist – nende elud põimuvad ootamatutes olukordades ja saatuslikel hetkedel.

Selles mahukas teoses on David Mitchell asunud ehitama omaenda maailma, tuues mängu juba oma varasematest teostest pärit tegelased ja luues uusi seoseid ja tähendusi. See on suurejooneline ja paeluv kaleidoskoop, mille mustrid ja pildid on pidevas muutumises.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Krista Kaer


Neil Gaiman: Põhjala müüdid

Põhjala müüdid jutustavad kõledast paigast, kus talveööd on pikad-pikad ja suvepäevad lõputud, need on rahva müüdid, kes ei usaldanud oma jumalaid täielikult ja kellele need jumalad täielikult isegi ei meeldinud, kuigi nad austasid ja kartsid neid.
Nii paljud vanade põhjamaade lood on puudu, nii palju on teadmata. On vaid mõned müüdid, mis on jõudnud meieni rahvalugude kujul, ümberjutustatuna, luule või proosa vormis. Ma püüdsin jutustada neid müüte ja lugusid ümber nii täpselt, kui suutsin, ja nii huvitavalt, kui suutsin. Ma loodan, et olen jutustanud need ümber ausalt, kuid nende jutustamises oli ikkagi rõõmu ja loovust.
Just seda rõõmu müüdid pakuvadki. Tore on neid ise jutustada – ja seda soovitangi ma teil, kes te seda loete, soojalt teha. Lugege jutte selles raamatus, tehke need enda omaks ning mõnel pimedal ja jäisel talveõhtul või suveööl, kui päike ei taha kuidagi loojuda, jutustage sõpradele, mis juhtus, kui varastati Thori vasar, või kuidas Odin sai jumalate valdusse luulemõdu.

Kirjastus Varrak, tõlkinud Allan Eichenbaum


Diana Wynne Jones: Kindlus õhus

“Kindlus õhus” (1990) on järg romaanile “Howli liikuv kindlus”, mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm. Selles kohtume uuesti nii Howli, Sophie, Calciferi, Lettie, prints Justini, printsess Valeria kui võlur Sulimaniga.
Äsja on lõppenud sõda, millest Ingary on väljunud võidukana. Kuninglik Võlur Howl hoiatab kuningaperet, et printsess Valeriat ähvardab hädaoht, ning kaob salapärasel viisil koos oma perekonna ja liikuva kindlusega. Samal ajal aga elab kaugel Rashpuhti Sultanaadis unistajast vaibamüüja Abdullah. Tema armastatu röövitakse, ja selgub, et sama hädaoht, mis ähvardab printsess Valeriat, ähvardab ka neid.
Eelmise raamatu tegelased hakkavad sündmustikku sekkuma esmapilgul varjatult, mitmed neist ka võimsatest jõududest äranõiutult, kuni selgub, mis neid kõiki mõjutanud on.

Kirjastus Fantaasia, tõlkinud Eva Luts


Ransom Riggs: Hingede raamatukogu

Seiklus, mis algas romaaniga “Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” ning jätkus “Tontide linnas”, leiab oma põneva lõpu “Hingede raamatukogus”. Loo alguses avastab kuueteistaastane Jacob uue vägeva võime ning peagi sukeldub ta läbi ajaloo, et päästa oma ebatavalised kaaslased hästivalvatud kindlusest. Sellel teel saadavad Jacobit Emma Bloom, tüdruk, kellel leegid alati käeulatuses ja Addison MacHenry, koer, kellel on nina ebatavaliste laste välja nuuskimise peale. Nad rändavad tänapäeva Londonist Vanakuradi aakri, Victoria-aegse Inglismaa näruseima aguli teederägastikku. See on koht, kus kõikide ebatavaliste laste saatus lõplikult otsustatakse. Nagu eelkäijad, ühendab “Hingede raamatukogu” põneva fantaasia avaldamata vanade fotodega, et luua ainukordne lugemiselamus.

Kirjastus Tiritamm, tõlkinud Lee Kärner


Dmitri Lipskerov: Sellest ja liblikatest

Ilus, kuulus ja rikas 50. aastates arhitekt Arseni Iratov teeb ühel hommikul ärgates hirmsa avastuse: tema meheau on haihtunud. Kadunud kallisvara ilmub aga välja viletsa Vene külakeses 13-aastase Aliska ja tema joodikust vanaema juures, kasvab ja kosub ning sirgub imekauniks noormeheks.

Intrigeerivas, üheaegselt naturalistlikus ja sürreaalses uue Vene kirjanduse üheks suunanäitajaks nimetatud romaanis talutatakse lugejat apokalüptilise finaalini otsekui läbi labürindi, kus igal käänakul varitsevad vihjed Gogolile, Bulgakovile jpt.

Kirjastus Tänapäev, tõlkinud Erle Nõmm

Allikas: ulme.ee
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0033)