Juuni hakkab lõppema ning jaanikülmad ei ole Reaktori võrsuvaid kombitsaid ära võtnud. Tuumakolle lõõmab jätkuvalt ning toob meie lugejateni taas parimad lood, asjalikumad arvustused ja põnevamad artiklid. Kusagilt uraanivarraste vahelt terendab ka neljas Tuumahiid, mis ähvardab taas parimad Reaktori jutud paberile kanda.
Meelis Kroshetskin (aka Sharker) on pika-ajaline rollimängur. Mäletan tema pilte Eesti Dragon.ee rollimängurite foorumist, kus ta 2000 algul rollimängutegelastele portreesid joonistas. Oma kunstnikukarjääri jooksul on tema joonistanud pildid jõudnud tohutule hulgale ulmeautorite teoste kaantele alates Poul Anderssonist ning lõpetades G.R.R. Martiniga. Ka Reaktori toimetusele ei ole tema tööd märkamata jäänud ning Meelise pildid kaunistavad kokku viie Reaktori esilehte - esimene neist novembris 2012, mil Reaktor oli vaevu saanud 1-aastaseks. Aga kellega täpsemalt tegu, uurime kohe:
Saladusliku Tsaari saaga viies raamat avardab ühismaailma ja tegeleb liinidega, mis on seni kõrvale jäänud. Tegevus toimub Lätis ja Marsil, Enceladusel ja Pluutol, tegelasteks on laste koloonia kõrval ka e-Eesti virtuaal ning putukid.
Kui mina ütlen, et elu on nagu sibul, siis ma mõtlen, et kui sa sibulast midagi ei valmista, siis mädaneb see ära. Selle poolest ei erine ta teistest juurviljadest. Aga kui sibul halvaks läheb, võib see juhtuda kas seestpoolt või väljastpoolt. Nii et vahel leiad sibula, mis paistab olevat hea, kuid on seesmiselt mäda. Vahel võid näha väljast mädaplekki, aga kui selle välja lõikad, on ülejäänu söödav. Maitseb teravalt, kuid selle eest sa ju maksid, kas pole?
Jim Butcheri “Hull kuu” on vana hea detektiivikas kastetuna tugevasse ulmekastmesse. Peategelaseks, nagu selles žanris on juba klassikaks kujunenud, on üksik hunt, küüniline kaabut ja mantlit kandev eradetektiiv, kelle lisavõimeks on kasutada maagiat. Ja kui juba maagia on mängus, siis loomulikult on ka tema vastasteks need, kes võlukunstis täielikud võhikud ei ole. Eks on muidugi ka võhikuid, kuid mis väljakutse see oleks, kui puuduksid vintsked vastased ning neidki on ohtralt.
On vähe ulmelisi teemasid, mis suudavad köita pea kõiki vaatajaid, ning dinosaurused on kindlasti üks selliseid, kui mitte kõige suurem ja vägevam. Kõik meist on lapsed olnud, ning isegi kui ühed unistasid kosmonaudist saamisest, tahtsid teised tuletõrjujaks saada ja kolmandad lihtsalt ilusad olla, siis pea kõikidel lastel on mingi hetk periood, kus dinosaurused on kõige ägedam teema üldse. Nii pole ka üldse imekspandav, et kõige esimene Juura ajastu park on saanud kultusklassikaks. Kuhu oleme aga välja jõudnud 25 (jah, tõesti) aastaga?
Alustuseks tahan ma öelda, et mul on väga hea meel, et meie kinodesse on hakanud tulema ka muid filme peale Hollywoodi omade. Tee, mis sa teed, vene ängi Ameerika filmidest ei leia.
Etnoõuduslugudega kuulsust kogunud Kersti Kivirüüt on lisaks kirjanikutööle tegelenud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamisega, tegutsenud Kaitseliidu Tartu maleva Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonides, pälvinud 2012. aastal enim silma paistnud noorsootöötaja tiitli ja teinud veel palju muud märkimisväärset, mida siin üles loetleda ei jõua, kuid on võimalik lugeda Wikipedia leheküljelt. Tundub, et tegemist on väsimatu, loomingulise ja erakordselt teotahtelise inimesega.
Kujutlegem hetkeks ette dimensioonidevahelist raamatukogu! See on koht, kus aeg ei voola ning lugemisvaraga täidetud riiulid ulatuvad kümnete kilomeetrite kaugusele. Kahjuks ei ole raamatukogu lugejatele avatud, vaid keskendub vaid uurimistööde tegemisele ning rariteetide kogumisele ja säilitamisele. 
Seiklus, mis algas romaaniga “Miss Peregrine’i kodu ebaharilikele lastele” ning jätkus “Tontide linnas”, leiab oma hoogsa lõpu “Hingede raamatukogus”. Esimeses raamatus avastas kuueteistaastane Jacob, et on olemas teistsugused inimesed, niinimetatud ebaharilikud, kes varjavad ennast koletislike tontide ja hingetute eest. Vähe sellest – selgus, et tema vanaisagi oli üks ebaharilikest.
Võib-olla oleks ma pidanud käesoleva kirjatüki kohe kirjutama, kohe esimeste karvustuste saateks. Samas, siis poleks ma teadnud veel Reaktori algupäraste juttude tavataset. Ei, ma olen Reaktorit ka varasemalt lugenud, aga kuidagi pisteliselt, et pigem tõlkelugusid, kindlate eesti autorite omi ja siis neid skandaalsemaid. Eks karvustuste kolumn saigi seepärast ette võetud, et siis saan ma täpsema pildi, et on sundus. Jah, ma juba paari kuu pärast jõudsin enda otsust ka kahetseda, paar korda olen ka hiljem kahetsenud, aga autorid on öelnud, et seda on neile vaja. Positiivsema poole pealt saan öelda, et olen sattunud lugema tekste, milleni ma muidu poleks nii ruttu ehk jõudnud.
Ulmestaar Alan Sigus
Juunikuu jutte lugedes keerles mul korduvalt peas väljend „Erektorijärgne pohmakas“. Noh, et vähe materjali ja tase ka selline põhjakaapeline...
TormTõlge/mugandus ajakirjale “Reaktor”
5. osa (ptk 14-16)
1. osa; 2. osa; 3. osa; 4. osa
--------------------------------------------------
Peatükk 14. Otse kabinetti (jätkub)
Hing kinni ja kõrvad pilli löömas, jäi Jewel juhmilt jõllitama märga laiku, mis ta rinnaesisel hoogsasti kasvas.
Kui ta pilgu tõstis, vaatas talle võidukal irvel vastu Mardus, kes oli kirjutuslaua varjust püsti hüpanud ja viipas nüüd vanamoelise haavlipüssi toruga Fortune’i suunas.
“Sina, pojuke, seisa sinna! Sind pean ma elusalt kohale toimetama.
Tõlkinud Liisa Vesik
I Esimene põhimõte
Manamise esimene põhimõte on see, et mitte midagi ei ole võimalik valmistada vaakumis.
Golemite valmistamise kirjeldused nimetavad enamasti ainsa vahendina savi ja kuigi nii saab, on tulem tänkjas asi, mis lõhnab mustuse ja sõnniku järgi ja on sinu eesmärgiks täiesti sobimatu. Sa pead tegema valiku – mitte, et kas golem valmistada või mitte, vaid et kas valmistada ta korralikult, kasutades ainsat vahendit, millele saab anda imiku naha lõhna ja koe.
Et seda korralikult teha, on vaja imiku konte.
Samas, kui sa neid sõnu loed, siis sa juba tead seda. Vaakumiga ei jõua kuhugi ja kindlasti mitte sellise meeleheiteni, mis sind nende sõnade juurde on toonud.
II Teine põhimõte
Manamise teine põhimõte on teada ja mõista oma eesmärki. Sinu eesmärk ei tärganud mitte luhtunud emadusihast, vaid sellest päevast, kui lõpetasid ema magamistoa kohendamise haigetoaks.
