Pandeemiasegusesse zombiapokalüpsise sarnasesse maailma sobitub zombiteema nagu rusikas silmaauku.

Kirstukujulises karbis zombi-barbie, melomaanidest zombid, armastavad zombid, bändi tegevad zombid ja jalgpalli mängivad zombid… Oh, on veel, mida zombide maailmas avastada!

Alustame artistiga, kelle nimeski on tänane teema – Rob Zombie. Video “Living Dead Girl”.

Video aluseks on 1920. aasta tummfilm “The Cabinet of Dr. Caligari”. Filmist on üle võetud kaldus seinte ja sakiliste nurkadega arhitektuurne esteetika, mis mulle toob meelde Lovecrafti mitteeukleidilise geomeetria kirjeldused, kuid mis laseb filmi kohta ka väita, et tegu on esimese saksa ekspressionistliku filmiga. Ka on öeldud, et tegu on esimese žanriteadliku õudusfilmiga (kui hirmul mängivad lühikesed klipid kõrvale jätta). Nagu algne filmgi, on klipp toonitud.

Edasi aga siiski ikooniline, märgiline klassika – Michael Jackson “Thriller”.

 

Väidetavalt on tegu ajaloo kõige populaarsema ja kriitikute poolt tunnustatuma muusikavideoga, mille kuulsus aitas 1982. aasta samanimelisel albumil saada muusikaajaloo enimmüüdud albumiks, mõne hinnangu kohaselt lausa üle 100 miljoni müüdud eksemplari. Album tervikuna kandideeris 12 Grammyle ja võitis lõpuks rekordilised 8. Video tegemine oli üle kahekümne korra kallim, kui tavaliselt (1,2 miljonit umbes 50 000 dollari asemel) ja plaadifirma ei olnud nõus sellist summat maksma. Nii leiti, et tehakse ka dokfilm video tegemisest ja müüakse see MTV lisakanalile Showtime. Video režissöör oli John Landis, kes oli just teinud oma filmi “Ameerika libahunt Londonis”. Jackson olevat tahtnud moonduda samasuguseks, nagu filmi libahunt, aga tegijad leidsid, et ei, tegu on ikkagi Michael Jacksoniga. Põhjenduseks toodi, et neljal jalal on keeruline tantsida ja pakkusid välja sellise pantrilaadseks monstrumiks moondumise. Video tõttu süüdistati Jacksonit isegi okultismi propageerimises ja uskliku inimesena (ta oli jehoovatunnistaja) tahtis vahepeal lausa, et video hävitataks.

Ja sellele otsa hoopis lõbusam versioon, mis küll üritab ilmselt olla hoopis melodramaatiline ja on seetõttu veelgi lõbusam. Kes eelmisel aastal mu robotidiskot nägi, mäletab sealt ehk jaburat india robotit. No vat, nüüd näete india versiooni “Thrillerist”. Hoidke alt ja olge hoiatatud!

  

Minu meelest on Jacksoni zombide omamoodi eelkäija Billy Idol “Dancing with Myself”.

 

Video tehti 1981, režissöör oli Tobe Hooper (Texase mootorsaemõrvad; Poltergeist), stsenaarium tehti teatud määral 1971. aasta filmi “Omega Man” järgi, mis oli omakorda omamoodi eelkäija filmile “I am Legend” – üksik ellujäänu kesk zombistunud maailma.

Enne, kui asjad jaburaks lähevad, siiski ka mõned klassikalised zombisüžeed. Alustuseks

Derision “Predation”.

 

Briti metalpundi üsna klassikalise süžeega video, aga suurepärase teostuse ja ägeda muusikaga. Video on stiilne ja solist on lihtsalt veenev.

Peaaegu samas maailmas müttavad edasi Ryv Law poisid loos “Apocalypse”.

 

Bändi nimi on akronüüm lausest Raise Your Voice Like A Weapon. Tegu on Saksamaa post-punkt bändiga, kelle mõlemad vaadeldavad videod pärinevad kontseptuaalselt albumilt „Survivors“. Üks bändi liikmetest ütleb selle kohta ise, et „võitlus ellujäämise nimel, teadaolevate struktuuride ja väärtussüsteemi kokkuvarisemine, sellel on nii palju potentsiaali.“ Nii et see oli suurepärane lähenemisviis, mille abil näidata meie maailma ja meie probleeme sellises maailmas“. „Light of Hope“ on loona vaata et paremgi.

  

The Misfits "Scream".

 

Lugu on punkbändi Misfits üheksas singel ja ainus singel, mis ilmus nende 1999. aasta albumilt Famous Monsters. Laulu muusikavideo lavastas George A. Romero, “Elavate surnute” filmide režissöör.

Disturbed “Asylum”.

 

Nimilugu ameerika metalbändi viiendalt albumilt, mis ilmus 2010. Võiks arvata, et mis sel asjal zombindusega pistmist on, aga siiski… Skisofreeniline õhkkond muutub kiiresti tõeliselt õõvastavaks ja see lõpp… jälle üks suurepärane tervik ning pisut teistlaadi käsitlus elavatest surnutest.

Nonii, nüüd hakkab hullus tasapisi sisse tulema. Family Force 5 “Zombie”.

 

Atlantast pärit ansambel, kes segab erinevaid muusikastiile – punki, räppi, nu-metalit jne. Videos on kasutatud muljetavaldavat hulka meigitud ja kostümeeritud fänne. Video pole enam päris tõsine, vaid paras pilgar. Dead Lives Matter!

Mad Dukez & Fresh Kils “Decadent Dead”.

 

Ja jaburamaks läheb! Nagu Michael Jacksongi, tantsib tõmmu mees koos – ei, mitte huntidega, seda tegi üks valge mees, – vaid zombidega. Zombid näikse olevat üks muusikalembene rahvas. Juba Blondie 2011 aasta loos “Mother” rüsivad zombid ööklubisse. Muide, dekadentlike surnute lõpus on tore nüke filmile “28 päeva hiljem”.

  

Levitika “Zombie Barbie”.

 

Tegu on Austraalia lauljatari esimese videoga aastast 2015. Uskuge või mitte, aga tegu on ühiskonnakriitilise teosega, mille sõnum lauljatari sõnul on, et olge te ise, ja ärge alluge ühiskonna survele olla keegi teine. Ehk siis ärge zombistuge plastmassist tooteks.

Hoopis kummaliselt käitub aga zombi Your Favorite Martian loos “Zombie Love”.

 

Tegu on ameerika juutuuberi Ray William Johnson´i bändi/projekti videoga. Tegu on koomikuga, kelle saatel ta oma kanalil Equals Three oli 10 miljonit tellijat, ja see pääses ka Guinessi rekordite raamatusse. Hiljem andis ta huumorišõu juhtimise üle teistele koomikutele ja alates 2011 keskendub teistele projektidele, muu hulgas ka muusikale. Zombid müttavad ka sama bändi teises videos (Linkin Parki loo “High Voltage” kaver).

  

Kui juba multikateks läks, siis Riho Välk saatis paar linki siia lisamiseks:

Touhou Project on ühe jaapani härrasmehe sooloprojekt, mis koosneb 28 ametlikust mängust alates 1997. aastast. Mängude sari on jõudnud ka Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige suuremahulisem ja mõjukam fännipõhine mängude sari. Selle edu taga seisab kaks peamist faktorit – esiteks on kõikide nende mängude peale kokku tohutus koguses tegelasi, mütoloogiat ja suhteid, mis on omakorda fännidele inspiratsiooniks. Ja kuna tegu on ühemeheprojektiga, kelle selja taga ei ole kurja korporatiivmasinat, mis võitleks autoriõiguste eest viimse veretilgani, siis on fännid loonud Touhou Projectist rohkem erinevaid materjale kui ühestki teisest teosest. Iga aasta toimub Jaapanis ka kaks ametlikku festivali, mille külastajate arvu saab lugeda sadades tuhandetes. Touhouwiki registris on hetkeseisuga 5988 unikaalset fännide loodud muusikaalbumit.   

Akatsuki Records – Necromantic

  

Nagu juba pealkiri ütleb, on tegu lembelooga zombi ja tema emanda vahel. Yoshika Miyako on siinjuures klassikalise hiina folkloori elluäratatud laip, kes liigub edasi kohmakate hüpetega, hoides käsi enda ette sirutatult. Loo teine tegelane, Seiga Kaku, tahtis saada endale alluvat, kes valvaks templi kõrval olevat surnuaeda, ning laibale talismani otsaette kleepimisega sai ta endale ustava ja väsimatu teenri. Aga nüüd on see zombi ta südame varastanud... “Doki doki waku waku” on jaapanis mõnevõrra levinud onomatopoeetiline väljend, mis tähistab südame erutatud tuksumist.

IOSYS – Heartful Necromancer

IOSYS on üks kuulsamaid ja edukamaid Touhou doujin grupeeringuid läbi ajaloo. Nende edu võtmeks olid aga nullindatel aastatel populaarsed flash animatsioonid – neid oli lihtne teha ning need levisid kulutulena. Nii on IOSYS vajutanud oma templi mällu kõigile, kes külastasid nullindatel flash videote lehekülgi ja ka erinevaid foorumeid.

Millega on tegu, on kindlasti tabatav esimestest nootidest – ikka vana hea Michael Jacksoni “Thriller”. Isegi see kõige kuulsam tantsupoos on esindatud.  

Vähem kui 100 sekundi pikkuse totaka video sisse on pakitud Touhou essents – lõputul arvul stiliseeritud tüdrukuid, kes kõik esindavad mingit aasia mütoloogia elementi. Peamiseks tegelaseks on Kaenbyou Rin, kes on inspireeritud hiina müütilisest deemonist, kes varastab matustelt kirstusid koos laipadega. Touhou mängudes on tema ülesanne aga laipasid küttematerjaliks põrgusse kärutada. Lisaks näeme teda ka kinos krõpsude või popkorni asemel hingesid söömas.

Mõlemal lool on Youtube's inglisekeelsed subtiitrid täiesti olemas, tuleb alt nurgast sisse lülitada.

Aga aitab multikatest, tagasi jaburate zombide maailma!

Jamie T, pärisnimega Jamie Alexander Treays on inglise laulja, taustabänd The Pacemakers. Tema video loole “Zombie” võitis 2015 aastal NME (ajakirja New Musical Express) Award parima video auhinna, võitis ka lugu ise, saades parima loo auhinna, mida toetab Tito´s Handmade Vodka. Auhind ise on muidugi omaette vaatamisväärsus.

 

Video on värskendavalt jabur ja jälle on tegu musikaalsete zombidega. Ka ülejäänud kõrtsiseltskond on nii resigneerunud, et palju surnutest ei erine.

  

Veel üks ansambel, kes arvab, et parim vahed zombidega toimetulemiseks on muusika, on Inglise ansambel Howk Eyes oma looga “I hate this, do you like it?”.

Aga zombid ei väsi üllatamast. Jalgpalli mängivad zombid? Zombidest kisakoor? Aga palun! Gob ja “I Hear You Calling”.

 

Kanada punkroki pundi lugu pärineb aastast 2001. Ansambli lugusid on palju kasutatud videomängudes ja seegi lugu on NHL 2002 mängus.

Mõnusalt jabur ja hoogne on ka Grave Diggeri video “Zombie Dance”, mille nad tegid koos ansambliga Russkaja. Grave Digger on Saksa hevipunt, mis tegutses aastatel 1980-87 ja tuli uuesti kokku 1991. Salvestanud mitmeid temaatilisi albumeid (muu hulgas kuningas Arthuri temaatikal, aga ka Edgar Alla Poe novellidel põhinevaid). Russkaja on ska punki viljelev Austria ansambel, kes ise nimetab oma stiili vene turbo-polka-metaliks.

Orbituary “Ten Thousand Ways To Die”.

 

Pisut eneseirooniline video, kus ansambel, saades teada, et saalis, kus nad kavatsevad järgmisel päeval esineda, on sel õhtul mängimas Florida speed metali ansambel Nasty Savage. Big Daddy abiga sisse astudes kohtavad nad teisi Florida metalliikoone, näiteks Glen Bentonit Deicide'ist. Videos on näha zombistunud Elvist, pilvekujulist Lemmy Kilmisteri Motörheadist, punane koll on aga Orbituary enda plaani kaanelt. Vihjeid on filmidele “Titanic” ja “Alien” ja loomulikult ka Michale Jacksoni “Thrillerile”, nii et oleme ringiga alguses tagasi.

Tegelikult on Orbituaryl ka teine animeeritud video, kus zombid sees – eelmise eelugu “Violence”, milles nad sinna esimenispaika sõidavad.

Kui eelmisel aastal oli üks robotilugude õhtu naelu twerkiv perse, siis seekord lõpetame breikiva zombiga.

 

Tegu pole küll muusikavideoga, aga sobib suurepäraselt zombidiskot lõpetama.

Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (1.0643)