Tegelikult on küsimus selles, et kui pealikuveerus ilmast juttu ei tee, siis kas see on autentne veerg või mitte: me ju kõik teame, et kui sihilikult seda ilma- ja aastaajajuttu vältida, siis see on kunstlik. Me kõik ju vist vaatame hommikuti aknast välja ja teeme seda pahakspanevat läbi nina õhu pahistamist. Igastahes võib öelda, et suvi on selleks korraks vist kahjuks läbi saanud, mu katsed laupäeval muuseumiööd nautida lõppesid sellega, et pärast kahe muuseumi läbikondamist siirdusin vettinuna joonelt tagasi kodu poole.
Aga mulle see kõik tegelikult meeldib, sest sügis on minu arvates parim aeg ulmega tegelemiseks. Septembrist oktoobri lõpuni ongi kuidagi müstiline, pimenev aeg. Hingedeaeg, seda kindlasti, aga ka aeg õudusfilmideks, soojaks teeks, uue pleedi ostmiseks ning mõõdutundetuks koduskükitamiseks. Ilm on ju halb, ei saa minna kuskile! Fallout 4 uuesti käivitamine, parima maailmalõpuulme lugemine ning pealuumustriliste käpikute kudumine on täiesti õigustatud tegevused.
Ahjaa, oktoober. Seoses sellega tuletame meelde, et et oktoobrikuise erinumbri Kreator kaastööde tähtaeg on pühapäev, 4. oktoober. Oodatud on nii jutulooming kui muud artiklid, milles sisalduv (juttudel) või tutvustatav (arvustustel, intervjuudel, ülevaadetel jne) loominguline palang on kas padu-ulmeline (täiesti teistsugune bioloogia, ühiskonnakorraldus, tehnoloogia jne) või vastupidi: on pööraselt sürreaalne, absurdne. Kreatiivne Kreator! Õudus on teisejärguline, tegu pole hingedeaja erinumbriga, aga numbrit kureeriv Veiko ilmselt ei pahanda kui talle ka õudust saata. Kui üldse, siis hea õudus peab olema silmatorkavalt loominguline ja väga hea stiiliga, rääkimata siis nähtamatu ja aimatava suurepäraselt kujutamisest. Õuduses võiks inimesed eelistada ka lovecraftilikku lähenemist: räägi, ära näita. Tavaliselt on vastupidi, eks, näita, ära räägi. Õuduses ja erootikas aga need reeglid ei kehti. Aga see muidugi maitse asi.
Igastahes saatke Kreatorisse mõeldud tekstid kas aadressil toimetus@ulmeajakiri.ee, märksõnaks Kreator või toimetage kuidagi teistmoodi minu või Veikoni ning paneme üheskoos kokku ühe toreda, loomingulise erinumbri.
Augustikuine Reaktor sai hoolimata kelmikast ja veidi äärelisest kaanest täiesti tavaline väike Reaktorike. On jutte, on tõlkejutt ... Intervjuu on Koidu Ferreiraga ning tema "Domineeriva värvi" tetraloogiast on seekord ka kaks arvustust. Esimese kirjutas Marko Kivimäe, teise tema kolme viimase raamatu toimetaja.
Taivo Rist on taas platsis väikese ülevaatega Wikipedias toimunust ning Jüri Kallas jätkab oma uut veergu. "Alustama peaks vist kerge pihtimusega," kirjutab Kallas mõtlikult sissejuhatuseks. "Koolipoisina oli kümmekond või rohkem aastat mul vaid kaks lemmikautorit – Ray Bradbury ja vennad Strugatskid."
Strugatskid jäetakse seekord küll kõrvale ning keskendutakse Bradbury loomingule.
Laura Loolaid kirjutab oma segaverelises rubriigis ilmalõpust ning lõpuks saime ka Estconil toimunud Veiko Belialsi ulmedisko kirja. Ma pole ise ühelegi ulmediskole küll jõudnud, sest see on täpselt sellisel ajal kui tahaks inimestega suhelda, nii et seda suurem rõõm sellest on, et päris ilma ei jää.
Tõnis luges eelmise kuu Reaktorit ning Ene arvustas Sandersoni "Taevasselendu". Glen Simson aga varustas meid ühe toreda mänguarvustusega, mis kõigile Tolkieni-huvilistele võiks ehk rõõmu pakkuda.
Ulmestaariks on seekord Jaile Jürgens ning muidugi saab ülevaate ka värskest uudiskirjandusest.
Ega oktoobrikuine Kreator muidugi ei tähenda, et meile ei võiks ka septembrikuuks kaastöösid saata. Head lugemist ning püsige terved!
Tervitades
Triin ja toimetus
