kaanepilt
 
Triin Loide

Reaktor alustas käesoleva numbriga oma teist numbritesadat. Eelmine Reaktor oli ilus ja ümmargune 100: iga Reaktor on küll oluline ja eriline, aga sedasorti tseremoniaalsused aitavad korraks sammu tagasi astuda ja aduda, et tehtud on suur töö. Reaktorid pole küll kaksikvennad, mõnesse mahub rohkem, teise vähem, ent üsna tihti on numbrid väikese raamatu mõõtu ning selliseid helmeid üksteise järel sada tükki traadile lükkida ... Kõik asjaosalised, peamiselt kaastöölised, on teinud tubli töö. 

Reaktor on aeg-ajalt ikka erinumbreid üllitanud. On aeg taas üks selline käima tõmmata – kuulutame välja erinumbri Kreator, mis ilmub oktoobri lõpus külalistoimetaja Veiko Belialsi valvsa pilgu all. Rõhuasetus on loomisel ja loovusel, mida rajum ja omanäolisem ulme, seda parem (ei hakka meelega ühtegi eeskujuks olevat tekstinäidet tooma, et võimalikud autorid sellesse kinni ei jääks).

Loe edasi...

{SILDID}
 

800px-Buzz Aldrin

Buzz Aldrin


KUU ULMEAJAKIRI: "Venture Science Fiction" (4. jaanuar)

Ilmus 1957–58 (10 numbrit) ja 1969–70 (veel 6 numbrit), mõlemal juhul ajakirja "Fantasy & Science Fiction" kaasväljaandena. Toimetajad olid väga head: Robert Mills ja Edward Ferman, mõlemad pälvisid 3 parima ajakirja või parima toimetaja "Hugot". Väljaandja oli Edward Fermani isa Joseph Ferman (sündis Leedus!). Ajakirjas ilmus keskmisest rohkem seksi ja vägivalda ning Theodore Sturgeoni jutu "The Girl Had Guts" kohta (seal esineb tulnukviirus, mis paneb haigestunud oma sisikonda välja oksendama) kirjutasid lugejad, et see tegi nad päriselt haigeks.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Cimino

Mees ise on oma sünnipäeva osas mitmeid erineviad numbreid välja andnud. Küll on muutunud kuupäev, küll aastaarv, aga üldine konsensus on, et itaalia juurtega ameerika lavastaja ja stsenarist Micheal Cimino on sündinud 03. veebruaril 1939. aastal

Õppis kolledžis maalikunsti ja arhitektuuri ja kunstiajalugu ning leidis õpingute kõrvalt aega ka reserväelaste koolitusel käia. Vietnamisse küll reaalselt ei sattunud, aga see ei takistanud mehel „Deer Hunteri“ linastumise eel vihjamast, et film osaliselt tema enda läbielamistel põhineb.

„Hirvekütt“ ongi see film mistõttu Michaelit põhiliselt hea sõnaga meenutatakse. Kurikuulsam on aga sisuliselt United Artist stuudio põhja lasknud „Heaven's Gate“. Aga kõigest enamvähem järgemööda.

Loe edasi...

{SILDID}
 
AFK 01 S1promo

Selles postituste sarjas vaatleme ulmelisi veebisarju. Nagu Segaverelises koomiksimaailmas, kehtib siingi erapoolikuse printsiip “meeldib-jagame” ja tegu ei ole mitte mitte tõsimeelse arvustamisega, vaid padusubjektiivse soovitamisega.
Veebruaris võtame ette Uus-Meremaa sarja AFK, mida loob kirjanik-lavastaja Peter Haynes koos kollektiiviga Epically Casual.

Nimi AFK ehk “Away from Keyboard” ehk “[mängija on] arvutist eemal” viitab otsekohe mängu- ja mänguriseostele. (Avastasingi AFK poolkogemata, kui detsembri postituse jaoks mängurite-saaga materjale üle vaatasin).

Nagu sedalaadi sarjades tihti, on ka AFK-s teemaks mängu ja pärismaailma ning mängutegelaste ja mängijate suhestumine.

Loe edasi...

{SILDID}
 
Screenshot 20200229-130118

Plague Inc. on selline piiripealne mäng, mis puutub seosesse ulmega. Mitte, et ta poleks üsna suurepärane asi, mida igavamatel hetkedel toksida: baasmäng on üsna lihtne ka keerulisemal raskusastmel ning peamised raskused tulevad mängus siis, kui mängida erinevaid teistsuguseid stsenaariume, mida mängu kogukond usinasti toodab, ning erinevaid laiendusi. Just stsenaariumides ja laiendustes tuleb sisse ka tugevam seos ulmega, sest muuhulgas saab niisama viiruse või bakteri asemel mängida zombie-viirusena või püüda „Ahvide planeedi“ stsenaarium läbi mängida. Kuigi mäng maksab ostes kena kopika raha, siis ma olen ennegi öelnud, et tasuta ei saa siin maailmas enam peksa ka, samuti maksavad mängu laiendused, mille Ndemic Creations ise loonud on. Kogukonna poolt loodud stsenaariumid on tasuta ning igasugused "mikroostud" mängus puuduvad.

Loe edasi...

{SILDID}
 
tõnis

Jälle on käes kuu, mil ma jätan vahele arvustuste kirjutamise Reaktoris ilmunud juttudele. Millal ma seda viimati tegingi? Ma päris kindlalt ei julgegi väita, ent meelde tuli üks augustikuu, mil jätsin jutud vahele, et keskenduda teistele kirjutuskohustustele. Peagi tuli ka meelde, et see polnud isegi viimatine august, vaid varasem veelgi, 2018. aasta august. Ent miks siis järsku nii? Põhjus lihtne: mingeid kohustusi on tasapisi juurde siginenud, nii et sellest ühest arvustamise ülesandest, mis võis varem olla üks mu olulisemaid tähelepanuharjutusi (nii mõnegi kuu lõpus aitas see kindlasti näpistada end ning selja n-ö sirgu ajada; andis rahulduse mingi asja lõpuni sooritamisest), on tasapisi saanud ... midagi muud.

Või ehk polegi sellest saanud midagi muud – ehk ongi häda selles, et see on (tekstide pideva vahetumise kiuste) rutiiniks muutuv ülesanne? Mine tea.

Loe edasi...

{SILDID}
 

pibliopilt

Mulle on ikka ja jälle peale käidud, et ma taaskord kuulutaks endakoostatud bibliograafia avalikuks. Noh, et inimesed endiselt ei tea ja asi on seda väärt. Tõsi, ma ise küll ei taipa, mida teha inimestega, kes seda bibliograafiat ei tea. Ju siis pole seda neile lihtsalt vaja.

Otsustan selle põhjal, et mida kõike needsamad inimesed wõrgust üles leiavad. Ju siis pole teemaks wõrguotsingu võimekus või võimetus. Ikka ja jälle jääb kõik tahtmise ja huvi taha. Kuna aga eelmise aasta suvel sai propageerimisnõudest äravingerdatud üsna konkreetse ettekäändega – ütlesin, et tahan enne aastad 1945–91 korda teha. Ja nüüd on need aastad (justkui) korras ning mul pole enam pääsu.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Klassikaliselt öeldakse küll teema-aasta teema enne aasta algust, et kõik saaksid rahulikult ette mõelda, üritusi paika panna ja neid siis järgemööda läbi viia. Vahel läheb aga ka niipidi, et õhus justkui oleks mingi vaib, mis paneb mitmed ajud sarnaselt mõtlema, ning sel korral on just niipidi läinudki. Muide, seda rohkem kui ühes vaates, kuid kõigest lähemalt siis jooksvalt teksti sees. Olgu alustuseks öeldud vaid, et eelmisel aastal ilmus vähemalt kümme raamatut, mille peategelased on gümnasistid ning loos endas on vähemal või rohkemal määral ulmelist elementi kasutatud. Üheteistkümnenda raamatu lisasin juurde. Kuigi selle peategelane on juba grammi võrra vanem, on loo kirja pannud neiu kirjutamise ajal olnud napilt gümnaasiumis või ehk isegi gramm veel noorem, seega loo vaimne sisu liigitab sellegi raamatu siia virna.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Brandon Sanderson - Lucca Comics & Games 2016

Brandon Sanderson


„The Way of Kings“ on ilmunud. Olen selle romaani peale väga palju mõelnud − mida see mulle kõigi nende aastate jooksul tähendas ja miks otsustasin selle kirjutada just nii, nagu seda tegin. Olen näinud hullupööra vaeva otsustamisega, kuidas see inimesteni tuua. Seda pole kunagi varem juhtunud. Ma selgitan kohe, miks seekord polnud asjad nii lihtsad. Aga kõigepealt lugu.

Kohalikus hotellis öövahetuses töötades juhtusin sageli nägema üht muusikavideot. Töötasin selles hotellis peamiselt seepärast, et sain seal töö kõrvalt kirjutada (kirjutasin seal vastuvõtulauas istudes umbes kaheksa romaani, kaasa arvatud „Elantris“ ja „The Way of Kingsi“ esimene mustand).

Loe edasi...

{SILDID}
 
jyrka 2

Telesari on ikka raju meedium. Raamat võib olla võrratu, aga loevad vähesed. Tee koomiks, siis loevad veel mõned. Tee mäng ja kisa jätkub kauemaks, aga lugejaid ilmselt palju juurde ei tule. Ja alles siis, kui teed telesarja, alles siis läheb mölluks. Või lähe ka siis?

Andrzej Sapkowski ja tema nõiduriga õnneks läks asjaks – nii sarjana, kui ka järgneva mölluna. Pean silmas just Netflixi sarja „The Witcher“, mille esimene hooaeg tehti kättesaadavaks 2019. aasta detsembris.


Loe edasi...

{SILDID}
 

Ulmestaar Seili Ülper

seili ulmestaar

Ah mis siin ikka öelda:) Tere, minu nimi on Seili.

Töötan Lutsu raamatukogus. Kui ma ei ole tööl siis olen ilmselt kas teatris midagi vaatamas või kuskil karaoket laulmas. Viimasel ajal küll mõlemat harva, aga ega see nii kauaks jää, nõrkused, teate ju küll... mõni ilmselt ütleks ka hobid. :) Vahel juhtub, et kukun ka üsna kahlase väärtusega luuletusi või laulusõnu kirjutama aga see eeldab mingit suuremat emotsiooni ja noh sel hetkel tundub asi mõtekas olevat...

Enamjaolt ma leian, et inimesed on ilusad ja head.

Loe edasi...

{SILDID}
 

TÄHEAEG19 esi

Täheaeg 19. Pilvede sultan

Veenuse erinumber 2


2017. aasta kevadel ilmus ulmealmanahhide sarja Täheaeg 16. köitena esimene planeedile Veenus pühendatud erinumber alapealkirjaga „Hirmu planeet".

Loe edasi...

{SILDID}
 
Indrek Rüütel

Ei ole midagi püsivamat ajutistest lahendustest. Nii näib, et ka „külalisarvustaja“ on Reaktori veergudel end mugavalt sisse seadnud, muutudes millekski püsivamaks... Ei – ma ei hädalda! Reaktoris ilmub häid jutte, mille üle on hea meel ja kui ongi neid, mis ei meeldi, siis… noh ei meeldi ja elu läheb ilusti edasi. Autorina tunnetan tagasiside olulisust ja ei näe põhjust enda oma keelata. Võimalik, et ilma Reaktori rubriigita ma BAASis nii palju kohalikku algupärast lühiproosat ei arvustaks, kuid midagi aeg-ajalt ikka. Ja lihtsalt väikese vahemeeldetuletusena, et mu tagasiside lähtubki täiesti minu isiklikust subjektiivsest lugemiselamusest. Nii et minu emotsiooni ja mõtisklusi, mida loetud jutud on tekitanud, siit võibki leida. Kui oskan, siis panen hinde ka – ikka oma isiklikul 10-pallisel skaalal. Ja kui ei oska hinnata või ei taha hinnata, siis ei hinda.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Ma tean, et öised rännakud külmkapi kallale pole head mu tervisele ega järgmisele magustoidule, aga mida sa teed. Ärkad kell kolm üles, und pole, kusekat ka pole, noh, lamad kena tunnikese ja kuulad naise nohinat. Üks hetk saadad selle dieedi, mis su kallis sulle koostanud on, kuradile, ja tõused üles. Mõtled, et tühja kah, jalutan niisama ringi. Lõpuks leiad end ikka köögis külmkapi ees, mõtlemas, kuidas õllepurki kõige vaiksemalt lahti teha. Noh, minul on selliseid juurdlusi öösel tihti ette tulnud. Samamoodi leidsin end eile kirumas selle ühe purgi pärast, mille õhtul olin joomata jätnud. Olen kohe minutikese jagu kimbatuses, kuid avan siis külmkapi. 

Mulle tulvab näkku vastik lehk, mis matab mu pooleminutilisesse köhahoogu. Lükkan ukse kinni ja toetun toolile. Raisk, õlleisu on liiga suur, et lasta mingil surnud asjal end ehmatada.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Valgus langes mööda kumerat õlajoont nagu saksofoniheli orkestris, varjutades õlakute surmakülvavaid vedrukettaid. Sinkjashallist peegeldusest ei olnud aimatagi randmete ja küünarnukkide hoidikutes olevaid oganugasid. Kõik nägi välja, nagu pidi –ilus ja ohtlik.


Ainult rindadega ei oska ma midagi peale hakata. Ülejäänu on enam-vähem paigas – tagant aktiveeruv kilp, puusal paiknevad käepärased relvataskud. Isegi kiivri visiirikinnitusega olin tegelenud, aga rinnapiirkonna jaoks nappis ideid. Mulle üldse ei meeldi lahendused, kus rindadest tehakse kuulipritsid või tuleheitjad. Minu arust on see rõve. Seda teed ma ei lähe, mis siis, et disainin avatari skafandrit vaid müügiks. Samas nii eesrindlikke kehaosi ei saa ka lihtsalt tähelepanuta jätta. Pea on paks ega tööta üldse.

Loe edasi...

{SILDID}
 

Star burst

Kosmosepäikese eredates kiirtes sillerdav elegantne kosmoselaev materialiseerus tähesüsteemi äärealal. Ruumikõverusest väljumine tekitas Evansis alati okserefleksi, kuid see oli ainult hetkeks. Selle korvas aga hüperruumi sisenemisest tekkiv vaatepilt, sininihke värvigamma oli midagi erakordset. Evans ise kirjeldas kosmosevõhikutele nähtust kui värve, mille puhul ei oska ettegi kujutada, et nood olemas.

Tähesüsteem oli võõras, väljaspool tsivilisatsiooni ning kaardistamata. Evansis oli mingi, tung mis kutsus teda kolama mööda galaktika tundmatuid nurki, neid kaardile kandma ja kuulsust koguma.

Loe edasi...

{SILDID}
 

kuningate-vandenõu

Läksin üle villa eesõue ja äkki paistis, nagu oleks üks õpetaja Terve tundidest tegelikkuseks muutunud. Ta oleks võinud sama hästi ka ise kohal olla, karjudes: „Sind ründavad ootamatult viisteist meest, mida sa teed?“ Ainult et need polnud Terve kujutlusvõime vili; need olid päris mehed, kes lõid maha valvurid peavärava juures ja tungisid villa õuele.

Terve teine küsimus oli: „Kus su relv on?“ Mõõk oli muidugi minu toas, peamaja tagaosa ülemisel korrusel, ja minu jaoks sama kasutu, nagu oleks see olnud Kuul. Mehed pudenesid üle õue laiali kõikide sissepääsude juurde ning selleks ajaks, kui ma oma tuppa mõõka tooma jõuaksin, oleks juba liiga hilja sellega midagi teha.

Loe edasi...

{SILDID}
Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0973)