Ulmestaar: Andreas Oja

Olen Andreas, sõpradele Oja. Oma ameti kohta armastan öelda tõstukijuht/logistik, mis tähendab, et teen kuivainete laos töid lihtsaimatest päris keerukateni.

Vabal ajal loen, mängin ja vaatan filme ning sarju.  Armastan ka stand-upi – põhiliselt jälgin ameerika ning briti koomikuid ja mida mustem huumor, seda lõbusam. Ka lauamänge ei põlga ära.

Aga kui mul on väga igav, mõtisklen süvafilosoofilistel teemadel nagu, kas Arwen oli pedofiil kui semmis endast 2700 aastat noorema teismelise Aragorniga või kas kubemetäid vajavad samasugust kaitset nagu pandad.

1. Mida praegu loed? Meeldib? Soovitad? Mida head vahepeal vaadanud-mänginud oled?

Praegu käsil kriisilugemine. Ostsin posu „Orpheuse raamatukogu“ raamatuid ja töötan neid nüüd läbi. Just lõpetasin Alastair Reynoldsi „Aeglased kuulid“.

Pooleli on ka Ian M. Banksi Consider Phlebas. Kunagi jäi kuidagi katki selle raamatu lugemine ja otsustasin, et tuleb uuesti ette võtta, kuna hiljuti lõpetasin just Joe Abercrombie Best Served Coldi, mis samuti aastate eest millegipärast kaks korda pooleli jäi, ja ei kahetse üldse.

Püüan alustada audioraamatute kuulamist, kuigi mu mõte kipub pikemat teksti kuulates „jalutama“ minema. Proovin kuulata GRRM-i Wild Cardsi esimest kogumikku. Kui saan hakkama, siis on järjekorras John Scalzi ja Adrian Tchajkowski romaanid.

Sarjadest vaatasin viimati Witcherit  ja võtsin seetõttu ka mängud uuesti ette. Kerbal Space Program on aga mäng, mille juurde ikka ja jälle tagasi tulen. Mõned päevad tagasi sai jälle kuus tundi väikseid rohelisi mehikesi kosmoseavarusse saadetud.

2. Mis naelutab sind raamatu külge? Mis peletab eemale?

Mind on suhteliselt lihtne haarata, piisab huvitavast süžeest, headest karakteritest või suurest ideest. Kui üks on olemas, siis ülejäänute osas pigistan silma kinni.

3. Kolm lemmikut (juttu, raamatud, žanri, autorit... ) ulmes? Paari lausega-lõiguga neist lugejale.

Saan öelda oma kolm noorena kõige rohkem mõjutanud ulmekat:  Ursula K. Le Guini „Pimeduse pahem käsi“, Roger Zelazny „Valguse isand“ ja Orson Scott Cardi „Enderi mäng“.

Tõsiasi on, et tegelikul on lemmikuid ja mõjutajaid palju rohkem. Võiks mainida Neil Gaimani American Godsi, George RR Martini „Troonide mängu“, mis tõi mind kaasaegse fantasy juurde, ning loomulikult Strugatskeid. Telesarjadest kindlasti „Babylon 5“, peale mille vaatamist julgesin ulmesarju ette võtta. Enne olid nad tundunud tobedad.

4. Kuidas sa üldse jõudsid ulmeni, kuidas Reaktorini?

Esimene kokkupuude žanriulmega oli  7. või 8. klassis, kui lugemikus oli mitu juttu kogumikust „Lilled Algernonile“ – Asimovi „Kadunud robot“ ja  Sheckley „Tont nr 5“ sai mitmeid kordi läbi loetud. Siis tekkis vahe ja uuesti jõudsin ulmeni keskkooli lõpupoole. Läbi said loetud enamus Mirabilia raamatuid ja muu nõukaaegne tõlkeulme. Tollal ilmus eesti keeles  Cardi „Enderi mäng,“ mis tohutu mulje jättis. Siis hakkasin ka inglise keeles lugema, sest järg teatavasti ilmus ju maakeeles alles 15 aastat hiljem. Laenasime sõpradega üksteisele netist piratud  ja väljaprinditud raamatuid. Kiirköitjas Children of the Mind on siiani riiulis.

Ulmikutega viis mind umbes seitse aastat tagasi kokku õnnelik juhus. Nimelt oli mu hobiks tollal pokker ja käisin igal reedel Lost Continentis mängimas. Panin tähele, et seal kogunes vahel seltskond, kes ulmest rääkis. Ühel reedel, kui seltskond jälle platsis oli ja ma mängust varakult välja olin kukkunud, sai suitsuruumis Gilderiga juttu tehtud. Mind kutsuti rõõmsalt lauda ja edaspidi olen nii tihti, kui võimalik, kohal käinud. Mäletan, et sel aastal veel Estconile ei jõudnud, kuid augustis sai Harglate hoovis Metsavana seljal täidetud avaldus Ulmeühingusse astumiseks.



Tartu ja Tallinna ulmikute kogunemised

Eriolukorra tõttu jäi Tartu ulmikute traditsiooniline teine reede ära. Kuid kolmanda reede seltskond sai kolitud internetti. Täpsemalt toimus virtuaalreede Discordi-nimelise programmi vahendusel, kus osales ulmikuid mitmest paigast. Tipphetkel oli inimesi jutukanalis 20-30 vahel ning mikrofoni vahendusel jutles neist ligi 15. Kuna eriolukord paistab kestvat, siis ilmselt planeerime Discordi kasutada ka aprillikuiste ürituste läbiviimiseks.
Neile, kes soovivad lisaks niisama lobisemisele filmiõhtuid korraldada, võib aga soovitada sellist lahendust nagu https://twoseven.xyz/, kus saab sõpradega teha nii youtube’i-diskot, kui vaadata täispikki filme, mis eelnevalt kõigil osapooltel alla tõmmatud. Tartu ulmefännid on selle abil juba mitmeid mõnusaid õhtuid korraldanud ning kuigi heliga vestlus kipub vahepeal katkema ning vajab kõigi osapoolte taasühinemist, on tegemist vägagi asjaliku lahendusega, mis muudab karantiini üleelamise kõvasti talutavamaks.


Ulmikute kodukontorid

Kuna avalikke üritusi ei toimu ning valdav osa ulmefänne ning autoreid istub kodus, siis palusime neist mõningatel oma töönurka pildistada ning see Reaktorile saata.

Jüri Kallas

Kalver Tamm

Kati Metsaots

Meelis Krošetskin

Joel Jans


Jana Raidma


Ove Hillep

Mairi Laurik

Peeter Helme

Raul Sulbi

Riho Välk

Osvald Soobel

Sash Uusjärv

Rait Piir

Triin Loide

Veiko Kastanje

Laura Loolaid



Karantiin ei peata ulmet

Viimastel päevil on virtuaalseltsingulistes paikades maha hõigatud mitmeid soovitusi ulmeraamatute kojusaatmiseks ja e-raamatute tellimiseks ning laenutamiseks. Kogume need viited siia ühte kohta kokku:

- ulme märksõna Eesti Digiraamatute keskuses
- kirjastus Fantaasia, digiraamatute keskuses ja postimüük
- kirjastus Lummur, e-raamatud veebipoes (kolme raamatut saab lausa tasuta!)
- ulme märksõna Tallinna keskraamatukogu e-raamatute laenutuskeskkonnas.


Kes soovivad "Reaktori" tööshoidmisele kaasa aidata, siis ootame kõigilt huvilistelt kaastöid juttude, artiklite, uudisvihjete jmt. näol meie toimetusse.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (1.3911)