ärkavad-jumalad

Ärkavad jumalad

Sylvain Neuvel

Lapsena tegi Rose Franklik jahmatava avastuse: ta leidis hiiglasuure metallist käe, mis oli sügavale maasse maetud. Täiskasvanuna on ta pühendanud oma hiilgava teadlasekarjääri selle mõistatuse lahendamisele, mis tol saatuslikul päeval alguse sai: miks oli teadmata päritolu titaanlik robot tükkide kaupa üle maailma laiali maetud? Aastatepikkune uurimine on andnud intrigeerivaid vastuseid – ja tekitanud veelgi mõistatuslikumaid küsimusi. Aga tõde on lähemal kui eales varem, kui Maale materialiseerub uus, esimesest massiivsem robot ja oma surmarelvad käiku laseb.

Nüüd seisab inimkond silmitsi õudse sissetungistsenaariumiga, mis saab tõeks, kui aina rohkem kolossaalseid roboteid planeedi eri paikadesse maandub. Aga Rose ja Maa Kaitsekorpuse töörühm ei ole nõus alla vanduma. Nad saavad asjale teise suuna anda,kui neil õnnestub lahti muukida arenenud maavälise tehnika viimased saladused. Inimkonna suurim relv on teadmised, mille abil võib viimses lahingus pärida Maa… ja ehk koguni tähed.

Sylvain Neuveli uuenduslik sari, mis jutustab inimeste-tulnukate kontaktist, astub veel ühe hiiglasliku sammu edasi „Magavate hiiglaste” haaravas järjes, mida Pierce Brown on nimetanud „Marslast” ja „Z maailmasõda” meenutavaks säravaks vandenõusaagaks.

Kirjastus Rahva Raamat

Tõlkinud Eve Laur

384 lk


antigravitatsiooni-vikerkaar

Antigravitatsiooni vikerkaar

Taavi Remmel

Noored armastajad Natalie ja Marius elavad Euroopa serval kesksuvises vaikelus, huvitudes kirjandusest niisama palju kui teineteist ja sõpradest. Selle asemel et siseneda otsustavalt täiskasvanuellu, terendab armastajate silmapiiril hoopis veider Septimuse-nimeline projekt, mis kätkeb valitud isikute, sealhulgas Mariuse kvantteleporteerumist kosmoseavarusse. Ehkki noorte kooselu peab mitmeks aastaks katkema, võib Mariuse rännak tuua väärtuslikku teavet planeet Maa lähituleviku kohta. Kui Natalie avastab ootamatult projekti varjukülje, asub ta Septimuse müsteeriumi koos abilise Damoniga lahendama. Rännak viib naise rohkete kirjanduslike allusioonidega (Beckett, Lispector, Pynchon jt) rikastatud kvantmaailma, mille sisuks on tõeline spirituaalsus ja armastuse kõrgsagedus.

Illustreerinud Maari Soekov

78 lk


null-k

Null K

Don DeLillo

Üsna tavaline noormees Jeffrey satub oma multimiljonärist isa kutsel Kasahstani asustamata umbsoppi, tohutusse akendeta tehnoloogilisse kompleksi, kus ülirikkad inimesed lasevad end külmutada, et võita surma ja ärgata kunagi paremasse tulevikumaailma. Jeffrey kasuema Artis, kes põeb ravimatut haigust, soovib end külmutada. Hiljem, suutmata leinast üle saada, laseb end külmutada ka Jeffrey isa. Lugu kirjeldabki Jeffrey püüet toimuvat mõista ning inimese ja maailma suhet meie kõrgtehnoloogilisel ajastul. „Null K” on mitmekihiline ja mõneti irooniline romaan tänapäeva maailmast, religioonist, võõrandumisest, maailma lõpust, südametunnistusest ja surmast. Teose keskmes on inimese püüdlused ja unistused ning suutlikkus maailmast või ka iseendast aru saada.

Kirjastus Varrak

Tõlkinud Kersti Unt

224 lk


ümber-ahju-paremale

Ümber ahju paremale

Geidi Raud         

Raamatus, mis kannab žanrimääratlust „võrumaagia“ on Kagu-Eesti elust inspireeritud ja üle vindi keeratud huumoriga lood, kus sulandub maaelu argipool ja fantaasiamaailm.

Kuidas panna aru pähe end sortsiks pidavale külamehele, kes naiivseid naisi ära kasutab? Kuidas päästa surmasuust ahne Järvevana, kes pole nõus mürgitatud metsajärvest kullakotita lahkuma? Milline needus on tabanud jänesekasvatajat Ats Pehmet, kelle nudisaba surnust üles tõuseb? Millist imerohtu saab metsamürridelt, millist aga tarenähki küünepurust? Kõigile sellele peab lahenduse või vastuse leidma 74-aastane Võrumaa teadjamees Heino Vaim. Nelja naise telefoniraamatus kannab härra Vaim tiitlit „laste isa”, ühe õnneliku jaoks on ta tegevabikaasa. Ta on Võrumaa metsade kõige targem mees, kes ei jäta abita kedagi – olgu selle mure siis küünemusta suurune või pirakam kui elu ise.

Kirjastus Tänapäev

222 lk


surnute-lühiajalugu

Surnute lühiajalugu

Kevin Brockmeier

Mõistatuslikus Linnas elavad surnud, kes on elust lahkunud, kuid keda maapealsed veel mäletavad. Nad elavad selles kahe maailma vahelises paigas täpselt nii kaua, kuni leidub kasvõi üks inimene elavate maailmas, kes neid meeles peab ja meenutab. Kuid seletamatul põhjusel hakkab surnute Linn ootamatult kahanema ja selle elanikud haihtuvad. Alles jäävad vaid vähesed.

Mõned üksikutest allesjäänutest, nagu Luka Sims, kes annab välja Linna ainsat ajalehte, otsustavad välja uurida, mis on tegelikult toimumas. Teised, nagu Coleman Kinzler, usuvad, et see on lõpliku lõpu algus.

Samal ajal on elavate maailmas Laura Byrd jäänud lõksu uurimisjaama Antarktisel, tema varud on otsakorral, raadio ei tööta ja elekter on kadumas. Ilma muude valikuteta, suundub ta üle lõputu jäävälja abi otsima, kuid tundub, et aeg saab otsa … Ja seda nii tema kui ka Linna elanike jaoks, sest maailmas levib viirus, mida näib võimatu peatada.

Kevin John Brockmeier (1972) on Ameerika fantaasiakirjanik, kes on peamiselt tuntud lühiproosa poolest. Ta on avaldanud ka mitmeid jutukogumikke, romaane lastele ja kaks ulmeromaani.

Kirjastus Postimees

Tõlkinud Margit Jaaska

304 lk


nõiutud-kompass

Nõiutud kompass

Ingrid Loddes

Sandral õnnestub keelitada vanemat venda Jasperit endaga vanaonu mahajäetud majja kaasa tulema, et veenduda, kas seal tõesti kummitab, nagu ema ja isa väidavad. Nad kohtuvad majas metshaldja Sumega, kes palub lapsi, et nad aitaksid tal päästa tema kallim needusest. Selle needuse pani peale laste nõiast vanaonu Imot 20 aastat tagasi.

Lapsed lähevadki koos metshaldjaga ta kallimat otsima, teejuhiks nõiutud kompass. Neil tuleb jagu saada hiiglaslikust koletisest, aidata taiminimestel võimult kukutada peast põrunud valitseja ning põgeneda rabaeksitaja eest.

Ingrid Loddes peab end hoiatavaks näiteks, mis võib juhtuda, kui pidevalt fantaasiaraamatuid lugeda – võib tekkida soov neid ise kirjutada.

Kirjastus Tammerraamat, 230 lk

Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0643)