pronto

Pildi autor on Julia-Maria Linna.

Ulmestaar: Pronto

Tarkvaraarendaja, ulmehuviline, muusik, retroarvutite koguja ning hulk muid asju veel, määratlemata järjekorras. Parafraseerides "Viimset reliikviat": ma ei ole täna see kes ma olin eile ja ma ei ole homme see kes ma olin täna. 

1. Mida loen?

Lõpetasin just Indrek Hargla "Kolmevaimukivi". Reeglina ma ei loe viimasel ajal paberraamatuid, kuid ma olen Indreku jaoks selle koha pealt teinud erandi. See ei ole just autori kõige parem raamat, aga teemapüstitus on põnev ning Indrek on tuntud oma oskuse poolest kirjutada lobedalt ja kaasahaaravalt. Järgmine raamat saab paraku olema erialane kirjandus, sest kusagilt peab tulema lauale leib ning raha uue kirjanduse soetamiseks.

2. Mis mind paelub? Mis peletab?

Mind paelub ja peletab üheaegselt sama asi: tõsiseltvõetavus. Lõviosa ulmest koosneb soovmõtlemisest ja naiivselt konstrueeritud situatsioonidest, mis on minu jaoks eemaletõukavad. Näiteks kuivõrd reaalne on, et supervõimetega ämblikukostüümis sangar on päeval peost suhu elav luuser, kes peenraha eest käib oma alter egot pildistamas? Või võlur, kes veedab suure osa oma ajast õnnetult rikaste sugulaste trepi all konutades?

Ma arvan, et inimloomuse mõistmine ja enda loodud maailma reeglitest kinni pidamine on see, mis näiteks Martini, Bradbury ja Abercrombi minu jaoks tõsiseltvõetavaks ja koos sellega kaasahaaravaks muudavad. Nimekiri ei piirdu loomulikult nende kolme nimega. Nad on vaid ühed tuntumad.

3. Kolm lemmikut ulmes?

Hetkel on mul olmevaldkonnas meele järele kolm asja: autor Brandon Sanderson, mäng nimega "Destiny 2" ja telesari "Love, Death & Robots". Homme on selleks tõenäoliselt midagi muud. Mul isegi ei ole head selgitust miks ja ausalt öeldes ma ei näe ka põhjust hakata ennast selle nimel analüüsima. Sest ma ei ole kindel, mida ma otsides leian ja kuivõrd see aitab mul öösel magada.

4. Kuidas jõudsin ulmeni?

Kui muinasjutud ja lasteraamatud kõrvale jätta, siis ulmeni jõudsin ma (võrdlemisi traditsiooniliselt) läbi kahe raamatu, millest üks oli "Kääbik" ja teine "Saladuslik saar". Mõlemad sai läbi ja räbalaiks loetud enne kooli minekut. Räbalaiks seetõttu, et tegemist oli pimeda nõukaajaga ning ulmekirjandus oli tollase kultuurieliidi silmis omamoodi kahtlasevõitu viies ratas vankri all, mistap seda avaldati kaugelt liiga vähe. Ometigi oli mõlemas raamatus midagi, mis muutis kogu ülejäänud ilukirjanduse minu jaoks lahjaks ja pinnapealseks; selle jaoks, kes on Bilboga rännanud Erebori ja tagasi, on kahe kohtlasevõitu maamehe omavaheline riiukiskumine kusagil Vargamäel mõttetu ajaraisk. Sestap oligi nii, et kui žanris uusi raamatuid ei avaldatud, tuli olemasolevaid sellevõrra rohkem lugeda.

5. Lemmikloomad

Lemmikloomi on mul kaks, mõlemad kassid: paks ühe kõrvaga peletis nimega Valdo ja peen linnapreili Tuuk. Mõlemad olid algselt prügikastikassid, kes asjaolude kokkulangevuse tõttu leidsid tee minu juurde. Mõlemad on ägedad isiksused ja mõlemad kõnnivad omapäi. Mulle see sobib; ma kõnnin ka.


Loetud ja kirjutatud. Ulmekirjandus

mant

Hooaja viimases kirjandussaates Loetud ja kirjutatud" tuleb juttu ulmekirjandusest. Stuudios on ulmeautor Maniakkide Tänav. Saadet juhib Peeter Helme. Loetud ja kirjutatud" oli eetris laupäeval kell 14.05 ning see on järelkuulatav siit.

 

Tartu ja Tallinna ulmikute teised reeded

Ka sel kuul toimusid ulmefännide traditsioonilised teise ning kolmanda reede kokkusaamised virtuaalselt. Siin on mõned kuvapaugud kolmanda reede üritusest, kus oli kohal ka kauge külaline Saaremaalt.

jürka2
Clipboard03
mina4

 

Konkurss: Vilde jalutuskäik

wilde

Tallinna Kirjanduskeskus kuulutab välja lühijuttude konkursi „Vilde jalutuskäik“. Konkursi eesmärk on tähistada Eduard Vilde 155. juubeliaastat ning Tallinna päeva.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 31. august 2020.

Lühijutt „Vilde jalutuskäik“ peab vastama ühele tingimusele – kujutama Eduard Vildet, kes on sattunud XXI sajandi Tallinnasse, kus ta liigub radadel ja paikades, mis talle omal ajal olid tuttavad (vt Lisa), aga võib sattuda ka Tallinna uutesse piirkondadesse.

Lühijutu maksimaalne tähemärkide arv koos tühikutega on 20 000.

Lühijuttude konkursil 1. koha saavutanud võistlustöö avaldatakse ajakirjas Looming. Lisaks võidutööle võib žürii ära märkida veel kuni kolm võistlustööd.

Tähelepanu, valmis olla, KRIBAMA!

 

Ulmeantoloogia "Ülestõusjad ja kodukäijad" esitlus

Neljandal mail toimus virtuaalselt ulmeantoloogia Ülestõusjad ja kodukäijad" esitlus. Selle salvestust saab vaadata Reaktori Youtube’i kanalist.



Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0778)