Tuumahiid 5: Fusioon

Reaktori jutukogu „Tuumahiid“ viies number koondab võrguväljaandes ilmunud ulmelugude valikut aastatest 2018-2019. Autorite hulgas leidub mitmeid varem tunnustust leidnud ulmekirjalikke: Maniakkide Tänav (6 Ulmeühingu auhinda Stalker), Heinrich Weinberg (3 Ulmeühingu auhinda Stalker), Joel Jans (6 Ulmeühingu auhinda Stalker, II koht Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019), Miikael Jekimov (esikoht Ulmeühingu 2019 jutuvõistlusel) ja Mairi Laurik (I koht kirjastuse Tänapäev noorteromaanivõistlusel, II koht kirjastuse Tänapäev romaanivõistlusel). Samal ajal tutvustame lugejale mitmeid uusi autoreid nagu Ander Skarp, Marika Piip, Helina Ravasoo, Laura Loolaid ning Kadri Umbleja.

Lugudes käsitletakse mitmesuguseid inimkonna ja tehnoloogia arenguga seotud küsimusi; tegevuspaikade seast leiame polaarjoonetaguse mägihotelli, tulevikudüstoopia virtuaaltegelikkuse, vana talutare ja kauged kosmoseavarused.

Musta missa vandenõu
Andrei Beljanin

See on teine osa noorukese militsionääri Nikita Ivašovi tegemistest maailmas, mis meenutab üsna äratuntavalt vene muinasjutte. (Sattus ta sinna lihtsalt nii, et laskus ühel päeval kusagil külakeses keldrisse ja avastaski end hoopis mujalt…)

Sel korral näib alguses tegu olevat veidrate ja tühisena näivate vargustega – ladudest kaob must kangas. Ent nagu ikka, pole miski nii, nagu alguses paistab, ja jälle tuleb meie tublil leitnandil päästa terve tsaaririik, ja võib-olla kogu maailm.

Ja seda peamiselt kohaliku miilitsaosakonna abil, mis koosneb talle abiliseks antud vägilasest Mitkast ja Baba Jagaast, kelle juurde on Nikita majutatud.

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Tatjana Peetersoo.
174 lk

Eikeegi ja ilma nimeta
Svjatoslav Loginov

Svjatoslav Loginovi (s.1951) teadusulme kallakuga kogumikku kuulub kümme lühiteost.

Ligi sajaleheküljelises nimiloos Eikeegi ja ilma nimeta käsitletaks lähitulevikku, küberpungihõngulist maailma, kus ühte kehasse on pandud elama kaks või enam isikut/teadvust. Sel kombel on püütud lahendada ülerahvastuse ja ressursside piisavuse probleemid. Loo keskmes on väike tüdruk Sonja, kelle kehas ei suuda ka kõige tundlikumad aparaadid avastada mingit märki teadvusest, EI KEDAGI. Ometi tüdruk kasvab, areneb, õpib, kuid selles ühiskonnas on ta monstrum, põhimõtteliselt võimatu nähtus.

Loojang planeedil Maa on alternatiivne lugu sellest, kuidas surid välja Maa viimased arukad dinosaurused. Ehk olid nad meie mõistuslikud eelkäijad Maal. Kui ei elata kooskõlas loodusega, seisab paratamatult ees tsivilisatsiooni kurb ja hale lõpp…

Instituut
Stephen King

“Keset ööd mõrvatakse Minneapolise eeslinnamajas Elliste abielupaar ja röövitakse nende 12aastane poeg Luke. Ärgates leiab poiss end Instituudis, toas, mis näeb välja täpselt samasugune nagu ta enda tuba, ainult akent ei ole. Ja ukse taga on teised uksed, mille taga on teised eriliste võimetega lapsed. Luke saab teada, et nad kõik asuvad Esimeses Pooles, misjärel ootab neid ees Tagumine Pool. „Nagu kahtlases motellis,“ ütleb üks ta uutest sõpradest. „Lapsed registreerivad end sisse, aga välja nad ei registreeri.“

Asutuse töötajad on pühendunud halastamatult sellele, et röövida nendelt lastelt nende ebaharilikke psüühiliste võimete vägi.

Süümepiinu seal ei tunta. Kui käitud korralikult, saad kasutamiseks müügiautomaatide žetoone. Kui mitte, on karistused räiged.

Üha uued ohvrid kaovad Tagumisse Poolde ning Luke püüab üha meeleheitlikumalt põgeneda ja abi tuua. Aga mitte keegi pole kunagi Instituudist põgenenud.

Kirjastus Hea Lugu
Tõlkinud Silver Sära
496 lk

Viitrijaht
Johan Theorin

Jarmalandi kroonikad – 2. osa. Salajaki lahing on lõppenud, kuid viitrijaht mitte. Paljud on põgenenud maa alla. Viiter Ristin ja Salajaki prints Dhor liiguvad aeglaselt sügavikku, mida nimetatakse Jarmalandiks. Neil on kannul salk sõdureid, rüütleid ja haldjaid ning ronijad Niklis ja Jöran Egg. Nüüd peavad viitrid ja inimesed võitlema tundmatus maailmas, kus puhub jäine tuul ja varjude seas varitsevad kurjad olendid … Tulge seiklema 14. sajandi Rootsisse. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk. „Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.

Kirjastus Eesti Raamat
Tõlkinud Heidi Saar
342 lk

Mount Kopenhaagen
Kaspar Colling Nielsen

Mount Kopenhaagen on 3500 meetrit kõrge tehismägi, mille ehitamiseks kulus 200 aastat. Ei ole õieti teada, miks on see kunagi rajatud, ent säärane riigi juhitud ja erainvestorite finantseeritud ettevõtmine muudab nii keskkonda kui ka inimesi, tekitab irratsionaalse mõra loogilisse ja selge elukorraldusega maailma. Taani lamedal maastikul on mägi midagi ennenägematut: tekivad uued kliimavöötmed, troopilisest polaarseni, neis omakorda sigivad uued looma- ja taimeliigid. Sellest ühtaegu eriskummalisest ja kõhedalt tuttavast maailmast leiab lugeja seitseteist lugu. Inimestest, kellel kõigil on omad unistused ja eluplaanid, mida ei kammitse tavaloogika, faktid ega isegi mitte gravitatsioon. Üks otsib jumalat füüsiliste katsumuste kaudu ja leiab tee gurmaanluseni, teine õpib lendama ja lammutab ajapikku kogu India kastisüsteemi, kolmas kohtab tulnukaid ja jääbki neid oma köögis toitma. Tänapäeva ühe silmapaistvama taani kirjaniku Kaspar Colling Nielseni (snd 1974) auhindadega pärjatud debüütraamat „Mount Kopenhaagen” on mõtlemapanev ja provotseerivgi teos, mis balansseerib osavalt tuttavliku ja eriskummalise piirimail. Varem on autorilt eesti keeles ilmunud „Euroopa kevad” (2019).

Kirjastus: Varrak
Tõlkinud: Eva Velsker
208 lk

Vabadusekunstnik
Ben Okri

Maailmas, mis on kõhedust tekitavalt meie omaga sarnane, arreteeritakse noor naine Amalantis selle eest, et ta julges esitada küsimuse: kes on see vang?

Kui Amalantis kaob, asub tema armsam Karnak naist otsima. Mees otsib algul meeleheitlikult, hiljem kasvava enesekindlusega. Et armastatu leida, peab ta esmalt mõistma naise esitatud küsimust. Otsingud viivad Karnaki hirmuäratavasse maailma, mis on tulvil valesid ja rõhumist, maailma, mille südames asub Vangla. Ühtäkki mõistab Karnak, et ta ei ole ainus, kes tõde taga ajab.

See romaan on ühtaegu kirglik üleskutse õiglusele ja teravapilguline uurimus sellest, mis ohustab vabadust tõejärgses ühiskonnas.

Ben Okri (snd 1959) on Nigeeria päritolu Briti kirjanik, luuletaja ja aktivist. Tema sulest on ilmunud 11 romaani, millest kuulsaim, „Näljutatud tee” (e.k 1998) võitis 1991. aastal Bookeri preemia. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 27 keelde ja ta on võitnud mitmeid auhindu. Eesti keeles on ilmunud ka Okri romaan „Jumalaid hämmastades” (2012) ja luulekogu „Aafrika eleegia” (2014).

Ulmekirjandust lastele:

Teistmoodi mööblipood ja nähtamatu tüdruk
Eva Roos

Mis on nähtamatus? Kuidas see toimib?
Kuidas muututakse nähtamatuks?
Ja kuidas saada tagasi nähtavaks?

Need küsimused keerlevad Matilda Tähna ja August Nööbi peas hetkest, kui nad satuvad Hõbeseekli 30 asuvasse vanakraamikauplusesse ning kohtuvad kentsaka müüjanna Aramilda Tengelpunga, paksu punase koera Piru ja vanapagan Örrõp Karvajalaga.

Teistmoodi Mööblipood on vaevalt sekundi avatud, kui algavad pahandused. Aramilda peab esmakordselt elus tagasi võtma tülika võlueseme ja maksma valuraha, Örrõpi sarved on valesti kõverad, Teistmoodi Mööblipood ei liigu paigast ning Aramilda sõnast sünnib kratt, kes üritab serveerida tapeedivõileiba, koristab kogu seltskonna oimetuks, kaotab ära kliendid ning põhjustab Pirule koleda seedeprobleemi. Ka politsei hakkab (lausa binokliga) Teistmoodi Mööblipoe vastu huvi tundma.

Aramilda Tengelpung oma rändava vanakraamikauplusega on varemgi pahandustes olnud. Millised need täpselt olid, võib lugeda raamatust „Teistmoodi Mööblipood. Kastani 57“.