ajaka

Ajakatastroof
Helga-Johanna Kuusler

Lõbusas ja ülipõnevas loos satuvad Egert Marvin ja Taddeus koolis avanenud ussiaugu kaudu 1939. aasta Viivuranna kevadlaadale ning näevad oma silmaga esimese Eesti Vabariigi lõpuaastate hiilgust. Kui Taddeusel on varuks hoolikalt kavandatud salaplaan, siis Egert seisab pidevalt silmitsi raskete otsustega. Isegi moosipiruka ostmine võib tekitada liblikaefekti, mis tulevikus kõik pea peale pöörab, nii et mõni nende koolikaaslastest ei sünni. Katastroof tuleb mõnikord sealt, kust seda oodatagi ei oska… Samamoodi ka salapärane kaunis abistaja.

Helga-Johanna Kuuslerilt on ilmunud kolm romaani: ilukirjanduse kategoorias 2015. aastal BestSelleri konkursi võitnud „Puhkus koomas“ (2016), „Verevalla varandus“ (2018) ning „Romeo ja Julio“ (2021).

Kirjastus Eesti Noortekirjanduse Ühing
Toimetanud Lille Roomets.
Sari: Viivuranna gümnaasium
152 lk

deemon

Lord Deemon
Roger Zelazny, Jane Lindskold

Kai Wren, kunagisest jumalatega peetud sõjast tuntud ka kui Lord Deemon, meisterdab pudeleid. Need on erilised pudelid, mille sisse mahub terve maailm, ja paljud deemonid elavadki sellistes pudelites. Ta on üsna rahumeelne tegelane päevani, kui sajandeid tema teenistuses olnud abiline tapetakse ja ta hakkab uurima, kes seda tegi ja miks. Avastused viivad uue suure jumalatevastase sõja ettevalmistusteni ja ka kõige lähemad sõbrad võivad reeturiteks osutuda.

Kirjastus Fantaasia.
Tõlkinud Henrik Habicht, toimetanud Juhan Habicht.
Kaanepilt Liis Roden.
Sari: Sündmuste horisont.
270 lk.


silm

Ajaodüsseia I. Aja silm
Arthur C. Clarke, Stephen Baxter

Ulmekirjanduse suurmeister Sir Arthur C. Clarke ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter ühendasid 21. sajandi avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarke’i ilmakuulsast teosest „2001: kosmoseodüsseia“, olles tolle originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks.

„Ajaodüsseia I. Aja silm“ algab sellega, kuidas inimkonda uurima saabunud tulnukate rass paiskab segi meie aegruumi kontiinumi, nii et 1885. aastal Briti India loodepiiril tegutsev nooruke ajakirjanik Rudyard Kipling asetab end korraga vastamisi 2037. aastast pärit helikopteri meeskonna ja ÜRO rahuvalvajatega. Enne veel, kui eri aegadest pärit romaani kangelased jõuavad aru saada, mis õieti on toimunud, kistakse nad verisesse heitlusse Aleksander Suure faalanksite ja Tšingis-khaani mongolihordide vahel iidse Babüloni müüride all...

Kirjastus Fantaasia
Tõlkinud Martin Kirotar
Kaanepilt Meelis Krošetskin.
Sari: Orpheuse Raamatukogu.
336 lk.


lumetaju

Preili Smilla lumetaju
Peter Høeg

„Preili Smilla lumetaju“ on Peter Høegi teine romaan, mis tegi kirjaniku kuulsaks nii Taanis kui ka välismaal. Poeetilise pinna all peitub ulmesugemetega põnevusromaan, mis pajatab üksildasest Smilla Jaspersenist. Smillal, kelle ema oli inuit ja isa jõukas taani arst, on Gröönimaal veedetud lapsepõlvest pärit üliterav lumetaju, mis võimaldab tal teadlasena lund uurida.

Kui Smilla inuiti verd naabripoiss Esajas õnnetult surma saab, keeldub politsei asjaga edasi tegelemast. Smilla veendub pärast lumel olnud jälgede uurimist, et tegu oli mille enamaga kui õnnetus. Tõde otsides viivad seiklused ta Gröönimaale ja vandenõuni, mis sa alguse ammu enne Esajase sündi.

Romaani on põimitud motiive piiblist ja Põhjamaade mütoloogiast. Oluline osa on tsivilisatsiooni kriitikal. Kopenhaagen ehk linn vastandub Gröönimaa avarustele ja Smilla intuitsioon tõsikindlatele teadmistele.

Kriminaalkirjanike ühing on tunnustanud romaani Hõbedase Pussnoa auhinnaga. 1997. aastal valmis raamatu põhjal ka mängufilm Julia Ormondiga peaosas.

Kirjastus Hea Lugu
Tõlkinud Arvo Alas
350 lk


Märtsikuu Looming ja Müürileht

Märtsikuu Loomingus on ilmunud 3 ulmejuttu:

Meelis Friedenthali “Õunapuu”, Jan Kausi “Kohakuti” ja Monica-Linde Klemeti “KaVa-Ǝ”.

Märtsikuu Müürilehes on ilmunud Jan Kausi ulmejutt “Kangelase võimalus”.



Noortele

SKANDAR-ja-kaose-katsed

Skandar ja kaose katsed. Skandar 3
A. F. Steadman

Et kolmas treeninguaasta üle elada, peavad Skandar ja ta sõbrad Saare elemendisektorites läbi tegema seeria ränki katseid. See õnnestub ainult kõige tugevamatel, sest sõprus, koostöö ja ratsuri side ükssarvikuga pannakse viimse piirini proovile.

Skandari õde Kenna on lõpuks ometi Kotkapessa jõudnud. Kuna tal on side metsiku ükssarvikuga, on ta seal tõrjutud ja üksi. Ja kui hirmus avastus Saare tuleviku küsitavaks muudab, näitavad kõik näpuga ühes suunas ...

Kui pimeduse vägi koondub, peab Skandar otsustama, kui kaugele ta on valmis Kenna ja Kotkapesa nimel minema.


A. F. Steadman kasvas üles Inglismaal Kenti maapiirkonnas, uitas seal fantaasiamaailmades ja kirjutas kaustikutesse lugusid. Enne kirjanikutööle pühendumist töötas ta juristina, kuni taipas, et selles töös pole tema jaoks piisavalt maagiat. „Skandar ja kaose katsed” on rahvusvaheliseks menukiks saanud Skandari-sarja kolmas ülipõnev raamat.

Inglise keelest tõlkinud Kristina Uluots
Toimetanud Krista Kaer
416 lk

Kordustrüki kordustrükk

düün 1

DÜÜN. Düüni kroonikad 1
Frank Herbert

Frank Herberti klassikaks saanud „Düüni kroonikate” esimene osa – kujutlusvõime triumf ja üks kõige menukamaid ulmeromaane läbi aegade. Inspiratsioon samanimelisele menufilmile.

„Düünis” on kesksel kohal võimuvõitlus tähtedevahelisele impeeriumile kuuluval kõrbeplaneedil Arrakis. See planeet on ainus paik, kust saadakse ainet, mis on vajalik tähtedevahelistel lendudel ja mis annab selle tarvitajale psüühilised võimed ja pikaealisuse. Seega tähendab Arrakise valitsemine suurt võimu. Kui planeedi haldamine läheb Harkonneni Kojalt Atreidese Kojale, ei taha Harkonnenid sellega leppida ning jätavad lapseeas Paul Atreidese planeedi karmi loodusesse surema. Paul Atreides on aga midagi palju enamat kui lihtsalt ülikuvõsu ning sündmused ei hakka hargnema hoopiski Harkonnenide tahtmist mööda.

Frank Herbert (1920–1986) on kirjutanud ka teisi raamatuid, kuid teda teatakse eelkõige just „Düüni” ja selle järgede autorina. Eesti keeles on „Düüni” sarjast ilmunud ka „Düüni messias”, „Düüni lapsed”, „Düüni jumal ja keiser”, „Düüni ketserid” ja „Düün – kapiitlisaal”.

„Kaasaegse ulmekirjanduse tähisteos.” – Chicago Tribune

„Võimalik, et „Düün” on täna isegi asjakohasem kui esmailmumise ajal.” – The New Yorker

Inglise keelest tõlkinud Urmas Alas
Kaane kujundanud Jim Tierney
608 lk

düün 2

DÜÜNI MESSIAS. Düüni kroonikad 2
Frank Herbert

Frank Herberti klassikaks saanud „Düüni kroonikate” teine osa – kujutlusvõime triumf ja üks kõige menukamaid ulmeromaane läbi aegade. Inspiratsioon samanimelisele menufilmile.

„Düüni messias” jätkab Paul Atreidese ehk Muad’Dibi lugu. Möödunud on kaksteist aastat „Düünis” kirjeldatud sündmustest. Tal on universumi imperaatorina rohkem võimu kui ühelgi teisel maailma ajaloos. Ühelt poolt on ta jumala staatuses fremenite seas, teisalt on tal võimu haarates tekkinud pikk nimekiri vaenlastest.

Vaenlaste salasepitsuste tõttu on ohus kõik Atreidesed, kuid kõige enam kardab Paul oma armsama Chani ja nende veel sündimata pärija pärast.

Frank Herbert (1920–1986) on kirjutanud ka teisi raamatuid, kuid teda teatakse eelkõige just „Düüni” ja selle järgede autorina. Eesti keeles on „Düüni” sarjast ilmunud ka „Düüni messias”, „Düüni lapsed”, „Düüni jumal ja keiser”, „Düüni ketserid” ja „Düün – kapiitlisaal”.

Inglise keelest tõlkinud Viivi Verrev
Kaane kujundanud Jim Tierney
240 lk


Reaktori tööle saab kaasa aidata igaüks! Saada oma jutt, artikkel, arvustus, uudisvihje, arvamus või muu kaastöö toimetuse aadressile toimetus@ulmeajakiri.ee.
© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.0693)