Selles postituste sarjas vaatleme ulmelisi veebisarju. Nagu Segaverelises koomiksimaailmas, kehtib siingi erapoolikuse printsiip “meeldib-jagame” ja tegu ei ole mitte mitte tõsimeelse arvustamisega, vaid padusubjektiivse soovitamisega.
Veebruaris võtame ette Uus-Meremaa sarja AFK, mida loob kirjanik-lavastaja Peter Haynes koos kollektiiviga Epically Casual.

Nimi AFK ehk “Away from Keyboard” ehk “[mängija on] arvutist eemal” viitab otsekohe mängu- ja mänguriseostele. (Avastasingi AFK poolkogemata, kui detsembri postituse jaoks mängurite-saaga materjale üle vaatasin).

Nagu sedalaadi sarjades tihti, on ka AFK-s teemaks mängu ja pärismaailma ning mängutegelaste ja mängijate suhestumine. Kuid teemale “mängijad elavad teise maailma reaalsusesse sisse” lisatakse siin teistmoodi raskusaste - ühel päeval avastab hulk mängijaid end sõna otseses mõttes mängumaailma seest ja seal tuleb neil nüüd enda mängitud tegelaste kehades vägagi päriselt ellujäämise nimel vaeva näha.

Et seekord ei ole tegu mitte lauataga-rollimängijatega, vaid arvutipõhise massi-rollikaga, lisandub tavapärastele mängukeskkonna ohtudele ja mängija-tegelaste endi käpardlikkusele veel serverite kaupa teisi mängijaid. Võõraste sõbralikkuses tasub alati kahelda ja fraas “tal ei lähe seda varustust enam vaja” omandab ruttu halvaendelise kõla.

Esimese hooaja alguses nähaksegi peaasjalikult vaeva lihtsalt ellujäämisega. Kuigi mängijad peaksid seda maailma justkui tundma, on neil nüüd vaja arvesse võtta igasuguseid ebameeldivusi ja ihuhädasid. Näiteks ei saa üks mängija kohe käppa vibulaskmisoskust, mis tema tegelasel peaks kõrgel tasemel olema, teine mängija aga avastab, et tuletegemiseks on päris-päris oskusi vaja. Lisaks tekitab segadust ja ebakõla see, et tihti ei klapi tegelaste välimus, vanus ja sugu kaugeltki mitte mängija enda omaga. Nii peitub hirmsa mäekolli kestas hirmunud koolipoiss ja lihtsakoeline jorss saab oma nahal tunda kuidas rõngasturvis-bikiinid kannivahet kraabivad.

Tegelastevaheline suuremat sorti vastasseis kujuneb eluspüsimisstrateegiate pinnalt: omapäi müttav juhukaaslaste salgake satub slaavi võluri otsa, kelle arvates on püsimajäämiseks ainult üks võimalus - mängijad peavad koonduma ühisesse laagrisse ühe juhi (tema) käe alla. Seda ühtehoidmise tõde kuulutab ta agressiivselt kõigile vastutulijatele ja “valimisprogrammi” muudab veenvamaks asjaolu, et võluri käsutada on mürakas zombi-golem ja tema ümber kogunenud kamp hästirelvastatud järgijaid.

Hooaja lõpuks lisandub raskusi veelgi. Mängijate moraal langeb ja eesmärkide erisused süvenevad. Tagatipuks toimub kogu mängumaailma taaskäivitumine, kohalik rahvas hakkab uuesti ellu ärkama, mängijate rüüstatud linnad taastuvad, mängijategelased saavad tagasi kaotatud maagilised omadused. Kuid koos maagiaga taas-siginevad ka ohtlikud vastased ja hooaja lõpuvõitlus ei möödu kaotusteta.

Kui esimesel hooajal juhtis tegelaste valikuid küsimus “kuidas jääda ellu?”, siis teisel hooajal lisandub keerulisem küsimus: “kuidas pääseda koju?”

Müstilise portaaliseadme otsingud viivad üksiklaste kamba kindlustatud külasse, kuhu on koondunud suurem seltskond taaskehastajaid, larpareid ja kostüümimängureid, kes kasutavad oma päriselu-käsitööoskusi mängumaailmas lihtsa igapäevaelu käimashoidmiseks. Paljud neist on sellise lihtsa eluga leppinud, mitmed lihtsalt harjunud ja osad leidnud siin oma tõelise kutsumuse.

Larbiküla idüll ei kesta siiski kaua, sest juba eelmisel hooajal pahandustega silma paistnud mängijate jõuk peab vallutus- ja hävitusplaane. Kuigi pahad poisid kasutavad kurjasti ära mängumehaanika eripärasid (külavalvurid asuvad teatud tegevuste peale automaatselt rünnakule), õnnestub üks rünnak üle elada.

Siiski muutub olukord inim-tegelaste jaoks järjest keerukamaks. Isiklik vimm segab koostööd ja paneb mõned tegelased tormakalt erisuunalisi otsuseid tegema, ööhämaras küpsevad vandenõud ja sobingud. Ka portaaliseadme leidmine ei too paugupealt oodatud lahendust, sest selgub, et kui ühel mängijal on mitu tegelast, siis “koju” pääseb neist vaid üks. Lisaks tuleb välja, et mitte kõik mängijad ei soovi pärismaailma tagasi - mõnda ootab seal ees sitavõitu ja väljapääsuta argielu, mõnda aga lausa surivoodi.

Samal ajal näib, et mängumaailma kohalikud, inimjuhita tegelased hakkavad tavaprogrammeeringust kaugemale arenema ja mitmedki ilmutavad eneseteadvuse algeid ja võimet uut informatsiooni genereerida.

Episoodide kaupa saab AFK mõlemaid hooaegu vaadata näiteks sarja kodulehel ja Fantasy Network’i kanalil. Youtube’is on nii esimene kui teine hooaeg üleval ka pikas esituses, lisaks leiab sealt kaadritagust kraami võttepäeva-viperustest rekvisiidi-töötubade ja tegijate videopäevikuteni ning mängumaailmas aset leidvaid lühemaid vahe- ja eellugusid.

Muuseas, märtsis läheb lahti kampaania sarja viimase, kolmanda hooaja rahastamiseks ja usin eelkuulutustöö juba käib.

Lõpetuseks klipike sellest, kuidas sarja tegijad võtteplatsil mitmekesiseid ülesandeid täidavad.

(Pildimaterjal on pärit sarja Kickstarteri ja FB lehelt.)