Täheaeg 19. Pilvede sultan

Veenuse erinumber 2


2017. aasta kevadel ilmus ulmealmanahhide sarja Täheaeg 16. köitena esimene planeedile Veenus pühendatud erinumber alapealkirjaga „Hirmu planeet". Juba toona oli selge, et kõik avaldamist väärt algupärandid ja tõlked ühte köitesse ära ei mahu, mistap on Täheaja sarja 19. köide taas Veenusele pühendatud. Kui esimene teemanumber keskendus rohkem retroulme vaimus kirjutatud tekstidele, mis kujutasid Veenust romantilise ja niiske džungliplaneedina, nagu teda nähti 20. sajandi esimesel poolel, siis nüüdne, teine teemanumber käsitleb Veenust pigem sellisena, nagu taevakeha tegelikult on: maise põrguna, kus inimesel on võimatu ellu jääda ja mida tuleb enne sinna kolooniate loomist põhjalikult terraformida ehk siis maasarnastada.


Selgi korral on pooled kogumiku lood eesti autoreilt ja pooled uuema angloameerika ulme tõlked, mis pakuvad väga erinevaid nägemusi, kuidas inimsool ja Veenusel siiski õnnestub vastastikku kasulikult koos eksisteerida. Almanahhi algupärandid on:


1. Heinrich Weinbergi „Igal pool on parem kui kusagil mujal" on otseseks jätkuks esimeses Veenuse köites ilmunud palale „Lõpp ei tule enne, kui Paks Daam laulab".


2. Mann Loperi „Mina olengi Veenuse amatsoon" käsitleb inimvaenuliku elukeskkonnana tuntud Veenuse kolonisatsiooni hoopis uudse nurga alt, kus ebainimlike oludega taevakeha «taltsutamine» usaldatakse veelgi ebainimlikumate inimeste hoolde.


3. Reidar Andresoni „Meduusi kroonikad: Veenus", mis jätkab ulmeklassik Arthur C. Clarke’i alustatud jututsüklit, kuhu mõne aasta eest andsid oma panuse ka tänase briti ulme suurimad staarid Stephen Baxter ja Alastair Reynolds.


Kirjastus Fantaasia

Koostaja Raul Sulbi



Valguse hääbumine

George R. R. Martin


„Troonide mängu“ saaga legendaarse autori George R. R. Martini (1948) debüütromaaniks oli 1977. aastal sünge kosmoseooper „Valguse hääbumine“, mis jõudis ilmumise järel kohe ulmekirjanduse prestiižikaima preemia – Hugo auhinna finalistide sekka ning kandideeris ka Briti Fantaasiaauhinnale.


Hulkurplaneet Worlorn, mis ühegi tähesüsteemi juurde ei kuulu ja millel elavad kummalisi vanu kombeid austavad ning end aadellikuks pidavad kuritegelikud jõugud, on pikka aega püsinud kuue päikese juures, nüüd aga neist eemaldumas. Valguse aeg, pidustuste aeg on lõppemas, kui sellesse maailma satub seikleja Dirk t’Larien, kes otsib oma kunagist armastatut Gwen Delvanot, kuid satub manipuleerija lõksu ja osutub tahtmatult oluliste sündmuste vallandajaks. Ta peab mõtlema, kui palju sellest „valgusest“ ehk hingejõust on talle endale alles jäänud, kas on seegi hääbumas, või ehk mitte...


Kirjastus Fantaasia.

Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Tõlkinud Tatjana Peetersoo

Kaanepilt Meelis Krošetskin.

366 lk.


Suvemaa
Hannu Rajaniemi

Kaotus kuulub minevikku. Mõrv on vanamoodne. Surm on alles algus.

Milline oleks maailm, kui teadlased oleksid 20. sajandi vahetusel aatomite ja üldrelatiivsusteooria asemel avastanud eeteraine ja ühenduse surnud hingedega?

1938. aastal surma enam ei kardeta, vaid kasutatakse. Pärast surmajärgse elu avastamist on Briti impeerium laienenud Suvemaale hiljuti surnute metropoli, alternatiivmaailma, kus surm pole lõpp, vaid millegi uue algus. Suvemaal, surnute maal, mõjutavad poliitilised juhid jätkuvalt poliitikat, spioonid jätkavad tegevust ja emad ootavad endiselt telefonikõnet oma lastelt. Ent britid pole ainsad, kes taotlevad võimutäiust praeguses ja järgmises elus. Nõukogude Liidul on Suvemaal spioonid ja tehnoloogia, millega luua oma jumal.

Kui Briti välisluureteenistuse agent Rachel White kohtub Nõukogude ülejooksikuga, kes jagab infot Suvemaal tegutseva spiooni kohta, satub naise vaevaga üles ehitatud karjääri ohtu. Ta on sunnitud kõik mängu panema, et ohtlik agent tabada. Aga kuidas kinni püüda kedagi, kes on juba surnud?

Suvemaa on briljantne spioonimüsteerium surmajärgsest elust ja sellest, mis juhtub siis, kui see levib elavate maailma.

Hannu Rajaniemi (1978) on teaduslikku fantastikat viljelev soome kirjanik ja teadlane, kes peab oma inspireerijaks nii teadus- kui ka ulmekirjanduses Jules Verne`i teoseid. Rajaniemi elab ja töötab USAs.

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad
304 lk


Hingeväädid
Villiam Neeme

Tobias elab Kopenhaagenis rahulikku ja turvalist elu, mida häirivad vaid seletamatud öised luupainajad. Ühel varasuvel toovad töökohustused taanlase Eestisse, kust tema vanaisa kunagi sõja eest põgenes. Uutest kohtumistest saavad alguse sündmused, mis panevad tagasihoidliku noormehe astuma välja endale tuttavast maailmast.

Raamat viib lugeja müstilisele rännakule nii Eesti ajaloo troostitumatesse päevadesse kui ka sügavale Amazonase džunglisse, sidudes lummavalt ühte mineviku ja oleviku, maagilise ja argise, südamliku ja karmi ning eksootilise ja põhjamaise.

Villiam Neeme debüütromaan Hingeväädid on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel esile tõstetud töö. Argirealistlikult algava romaani lõpuks on jõutud peaaegu müütilise mõõtmeni.

Kirjastus Eesti Raamat
234 lk


Kuningate vandenõu
Megan Whalen Turner
Sarja
Kuninganna varas 4. osa

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas püüavad kolm väikeriiki vastu seista suurele Mede impeeriumile. Selleks oleks aga hädavajalik tugevate liidrite olemasolu neis väikeriikides. Ühe riigi etteotsa on jõudnud varas Eugenides, abielludes Attolia ilusa, kuid armutu kuninganna Ireneiga. Nende naaberriiki valitseb aga väiklane ja ahne kuningas, kelle troonipärija, ta vennapoeg Sophos on äkki salapärasel kombel kadunud just siis, kui ta riik on sõjas Attolia kuningriigiga ja medelased ähvardavad ta paruneid ära osta.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud Kuninganna Varga romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. Kuninganna Varga romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Kirjastus Fantaasia
T
õlkinud Tatjana Peetersoo
278 lk


Morten, Emilie ja kadunud maailmad
Reeli Reinaus

Maagilise realismi võtmes kirjutatud loo peamiseks tegevuspaigaks on raba. Selle läheduses elab kehvades oludes Morten, kelle ema on Soomes tööl ning onu alkohoolik. Morteni ainuke varandus on fotokaamera. Poissi aitab ja julgustab kõige kiuste vastu pidama Emilie, kellega ta ühel õhtul rabas juhuslikult kohtub. Varsti taipab poiss, et salapärane tüdruk ei saagi rabast lahkuda

Morten, Emilie ja kadunud maailmad on mõtteline järg raamatule Maarius, maagia ja libahunt Liisi, mis on valitud 25 kaunima Eesti raamatu hulka ning Müncheni laste- ja noorteraamatukogu kataloogi White Raven. Tegelased ja tegevuspaik on erinevad, kuid samamoodi nagu Maariuses, põimuvad ka Mortenis noorte igapäevaelu ja -suhted folkloorist tuntud müstiliste tegelaste ja olukordadega.

Kirjastus Päike ja Pilv
184 lk


Mount Kopenhaagen
Kaspar Colling Nielsen

Mount Kopenhaagen on 3500 meetrit kõrge tehismägi, mille ehitamiseks kulus 200 aastat. Ei ole õieti teada, miks on see kunagi rajatud, ent säärane riigi juhitud ja erainvestorite finantseeritud ettevõtmine muudab nii keskkonda kui ka inimesi, tekitab irratsionaalse mõra loogilisse ja selge elukorraldusega maailma. Taani lamedal maastikul on mägi midagi ennenägematut: tekivad uued kliimavöötmed, troopilisest polaarseni, neis omakorda sigivad uued looma- ja taimeliigid.

Sellest ühtaegu eriskummalisest ja kõhedalt tuttavast maailmast leiab lugeja seitseteist lugu. Inimestest, kellel kõigil on omad unistused ja eluplaanid, mida ei kammitse tavaloogika, faktid ega isegi mitte gravitatsioon. Üks otsib jumalat füüsiliste katsumuste kaudu ja leiab tee gurmaanluseni, teine õpib lendama ja lammutab ajapikku kogu India kastisüsteemi, kolmas kohtab tulnukaid ja jääbki neid oma köögis toitma.

Tänapäeva ühe silmapaistvama taani kirjaniku Kaspar Colling Nielseni (snd 1974) auhindadega pärjatud debüütraamat Mount Kopenhaagen on mõtlemapanev ja provotseerivgi teos, mis balansseerib osavalt tuttavliku ja eriskummalise piirimail. Varem on autorilt eesti keeles ilmunud Euroopa kevad (2019).

Taani keelest tõlkinud Eva Velsker
Toimetanud Brita Kaasik

Kujundanud Eiko Ojala

208 lk, pehme k
öide

Tuli ja veri
George R. R. Martin

Sajandeid enne Troonide Mängus aset leidvaid sündmuseid asus Lohekivile elama Targaryenite Koda, ainus Valüüria Huku üle elanud loheisandate perekond. Tuli ja veri saab alguse legendaarse Aegon Vallutaja, Raudtrooni loonud valitsejaga ja jätkab selle ikoonilise trooni nimel võidelnud Targaryenite põlvkondade elulugudega kuni kodusõjani, mis nende dünastia peaaegu lõhki kiskus.

Mis Lohede Tantsu ajal tegelikult aset leidis? Miks oli Valüüria külastamine pärast Hukku nii ohtlik? Millised olid Maegor Julma kõige hirmsamad roimad? Milline oli Westeros siis, kui selle taevast valitsesid lohed? Need on vaid mõned küsimused, mis leiavad vastuse selles Tsitadelli õpetatud meistri poolt kirja pandud olulises kroonikas.

Inglise keelest tõlkinud Tarmo Vaarpuu
Toimetanud Kairi Vihman

Kujundanud Toomas Niklus

640 lk, k
õva köide

© Kõik jutud on autorikaitse objekt, mille kopeerimine ja levitamine on autori nõusolekuta keelatud! (0.9641)